FIFA maailmameistrivõistlused: jalgpalli suurturniir iga nelja aasta tagant

Avasta FIFA maailmameistrivõistlused — jalgpalli MM iga nelja aasta tagant: finaalturniir, pingelised kvalifikatsioonid ja globaalne võistlus 32→48 meeskonnale.

FIFA maailmameistrivõistlused on jalgpalli kõige vaadatum turniir. Rahvusvaheline Jalgpalliliit (FIFA) korraldab need iga nelja aasta tagant. MM-finaalturniiri vaatab rohkem inimesi kui ükski teine spordisündmus maailmas — isegi rohkem kui olümpiamänge. Kõige edukam meeskond on olnud Brasiilia, kes on võitnud turniiri viis korda.

Finaalturniir toimub iga nelja aasta tagant. Ülejäänud aastatel toimuvad kvalifikatsiooniturniirid kuues FIFA maailmaregioonis, kus riigid võistlevad kohtade nimel finaalturniiril. Alagrupivõistlustes osaleb tavaliselt üle saja rahvuskoondise — viimastel kümnenditel kvalifitseerub neid sajaid üle kogu maailma, kuni finaalturniirile pääseb kindel arv meeskondi. Aastatel 1998–2022 osales finaalturniiril 32 meeskonda; enne 1998. aastat oli osalejate arv 24; alates 2026. aastast laiendatakse finaalturniiri 48 meeskonnani.

Turniiri formaat

Traditsiooniliselt algab finaalturniir alagrupimängudega, kus meeskonnad jagatakse gruppidesse ja mängivad ringmängu. Näiteks 32 meeskonna formaadis oli see 8 gruppi nelja meeskonnaga; igast grupist pääsesid edasi kaks paremat. Seejärel jätkub turniir kaotussüsteemis (knockout): 16 parema ring (Round of 16), veerandfinaalid, poolfinaalid, kolmanda koha mäng ja finaal, kus selgub maailmameister. Alates 2026. aasta 48 meeskonna formaadist muutub alagruppide ja edasi pääsemise loogika — FIFA on kavandanud laienemisega sobiva kalender- ja võistlusstruktuuri, et mahutada rohkem kohtumisi.

Võõrustamine ja kvalifitseerumine

FIFA valib võõrustajamaa või -riigid mitu aastat enne turniiri. Võõrustajariigi olemine annab tavaliselt automaatse koha finaalturniiril, mis lihtsustab majanduslikku ja logistilist planeerimist ning meelitab kodupublikut. Viimastel aastakümnetel on üha sagedamini toimunud ka ühised võõrustamised (näiteks 2002. aastal Jaapan ja Lõuna-Korea ning 2026. aastal Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Mehhiko), mille korraldus eeldab riikidevahelist koostööd staadionite ja transpordi osas.

Ajalugu ja märkimisväärsed hetked

Esimesed ametlikud maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal Uruguay’s. Turniir oli katkestatud sõja-aastatel (1942 ja 1946 ei toimunud), kuid pärast seda on see kasvanud üle maailma prestiižikaimaks jalgpallivõistluseks. MM on pakkunud lukustuvaid spordilugusid ja meeldejäävaid hetki — legendaarseid väravaid, uskumatuid tagasitulekuvõite ja mängijaid, kes on vorminud jalgpalli ajalugu. Paljud suurnimed, nagu Pelé, Diego Maradona, Zinedine Zidane, Ronaldo ja Lionel Messi, on saadud rahvusvahelist tunnustust just maailmameistrivõistlustel.

Trofeed ja auhinnad

Turniiril antakse mitmeid individuaalseid ja meeskondlikke auhindu: lisaks meeskondlikule maailmameistri tiitlile antakse parimale mängijale Golden Ball, väravakütile Golden Boot, parimale väravavahile Golden Glove ning noorele mängijale Best Young Player. Ka käitumise eest antakse Fair Play auhind. Ametlik trofee on alates 1974. aastast tuntud kui FIFA World Cup Trophy; varem kasutati Jules Rimet' karikat, mille Brasiilia võitis alalist omandisse pärast kolmandat tiitlivõitu 1970. aastal.

Mõjud ja kaasaegsed teemad

FIFA maailmameistrivõistlused mõjutavad tugevalt spordi- ja meelelahutustööstust, turismi, infrastruktuuri ning rahvuslikku uhkust. Samal ajal on suurturniiridega seotud ka diskussioonid seoses kulutuste, inimõiguste, korruptsioonikahtlustuste ja kliimatingimuste mõjuga. Samuti kujundavad tehnoloogilised uuendused (näiteks VAR — videokorduse abiga kohtunikusüsteem) mängu otsustusprotsesse ja vaatajakogemust.

FIFA maailmameistrivõistlused jäävad iga nelja aasta tagant toimuma üheks olulisemaks spordiürituseks maailmas — ürituseks, mis koondab rahvuskoondised, miljonid fännid ja meeldejäävad sportlikud hetked üle terve planeedi.

Võidud meeskonna kaupa

Meeskond	Pealkirjad	Teise koha saanud	3. koht	4. koht	Top 4
Brasiilia	5 (1958, 1962, 1970, 1994, 2002)	2 (1950, 1998)	2 (1938, 1978)	2 (1974, 2014)	11
Saksamaa	4 (1954, 1974, 1990, 2014)	4 (1966, 1982, 1986, 2002)	4 (1934, 1970, 2006, 2010)	1 (1958)	13
Itaalia	4 (1934, 1938, 1982, 2006)	2 (1970, 1994)	1 (1990)	1 (1978)	8
Argentina	2 (1978, 1986)	3 (1930, 1990, 2014)	- —	- —	5
Prantsusmaa	2 (1998, 2018)	1 (2006)	2 (1958, 1986)	1 (1982)	6
Uruguay	2 (1930, 1950)	- —	- —	3 (1954, 1970, 2010)	5
Inglismaa	1 (1966)	- —	- —	2 (1990, 2018)	3
Hispaania	1 (2010)	- —	- —	1 (1950)	2
Madalmaad	0	3 (1974, 1978, 2010)	1 (2014)	1 (1998)	5
Tšehhoslovakkia	0	2 (1934, 1962)	- —	- —	2
Ungari	0	2 (1938, 1954)	- —	- —	2
Horvaatia	- —	1 (2018)	1 (1998)	- —	2
Rootsi	- —	1 (1958)	2 (1950, 1994)	1 (1938)	4

Võitnud riikide kaart

Küsimused ja vastused

K: Milline organisatsioon korraldab FIFA maailmameistrivõistlusi?

K: Kui tihti peetakse FIFA maailmameistrivõistlusi?

K: Milline võistkond on olnud võistlustel kõige edukam?

K: Mitu võistkonda osaleb kvalifikatsiooniturniiridel?

K: Mitu võistkonda osaleb finaalturniiril?

K: Kes valib, milline riik iga maailmameistrivõistlust võõrustab?

K: Millal toimub tavaliselt finaalturniir?

Otsing