Uruguay (ametlikult Uruguay Ida-Vabariik) on riik Lõuna-Ameerikas. Riigis on ametlikult hispaania keel ja see on kultuuriliselt tihedalt seotud hispaaniakeelse maailma ja Ladina-Ameerika traditsioonidega. Selle pealinn ja suurim linn on Montevideo, mis asub Río de la Plata ääres ja kus elab suur osa riigi elanikest. Uruguay piirneb kahe suure naabriga, Brasiilia ja Argentiinaga. Ainus Lõuna-Ameerika riik, mis on Uruguayst väiksem, on Suriname. Maa on enamasti tasane, esineb rohumaid ja kergelt künklikke alasid (tuntud kui "cuchillas") ning maapiirkondades on palju talusid ja karjamaid.
18. sajandil võitlesid Portugali ja Hispaania impeeriumi vahel Uruguay ümbruse pärast. 1810. aastatel oli see Río de la Plata piirkonna riikide föderaalse liidu keskus ja iseseisvusliikumised hakkasid tugevnema. Pärast mitmeid sõjalisi ja poliitilisi pingutusi kuulutati Uruguay iseseisvaks 1825. aastal ning rahvusvaheliselt tunnustati seda peamiselt 1828. aastal (Montevideo lepingu kaudu). José Gervasio Artigas on rahvusliku vabadusliikumise tuntud juhtulem ja teda peetakse sageli riigi isaks.
Geograafia ja kliima
Uruguay pindala on suhteliselt väike võrreldes paljude teiste Lõuna-Ameerika riikidega. Riik ulatub Atlandi ookeani ja Río de la Plata rannikule, lääne suunas piirneb Uruguay Uruguay jõega, mis eraldab selle Argentiinast. Kliima on parasvöötme mereäärne — suved on soojad ja talved enamasti leebed. Vihmad on üsna ühtlaselt jaotunud kogu aasta peale, mis soodustab põllumajandust.
Rahvastik, keel ja kultuur
Uruguays elab üle kolme miljoni inimese; suur osa elanikkonnast on koondunud Montevideo ja selle ümbruse linnapiirkondadesse. Ametlik keel on hispaania keel. Lisaks hääldatakse piiriäärsetes kohtades sageli portugali keele mõjutusi (eriti Brasiilia piiri lähedal) ning on olemas ka väiksemaid kogukondi, kus säilinud on traditsioonid ja keelevärvingud.
Kultuuris on tähtsal kohal tangomuusika, candombe (Afro-Uruguay rütmiline pärimus), karneval ja teised rahvapärased tähistamised. Üks levinumaid igapäevaseid traditsioone on mate — vahateest valmistatud jook, mida jagatakse sageli sõprade ja perega.
Ajalugu lühidalt
Algselt asustasid piirkonda põlisrahvad, peamiselt charrúa hõimud. 16.–18. sajandil oli ala huviorbiidis nii Hispaania kui ka Portugali koloniaalimpeeriumile. Pärast regionaalseid sõdu ja Briti vahendusel sõlmitud rahuleppeid tekkis Uruguay iseseisvus 19. sajandi alguses. 20. sajandi alguses ja keskel kujunes Uruguay poliitiliselt ja majanduslikult suhteliselt stabiilseks riigiks; eriti tuntud on 20. sajandi alguse reformid ja sotsiaalse õigluse poliitikad, mille taga olid poliitikud nagu José Batlle y Ordóñez.
Majandus
Uruguai majandus põhineb suuresti põllumajandusel ja loomakasvatusel — eriti veisekasvatusel ning villa ja piimatoodete tootmisel. Tähtsad on ka teraviljad, soja ja puidutööstus. Teenindussektor, sealhulgas pangandus ja turism (eriti rannikualadel nagu Punta del Este), mängivad samuti suurt rolli. Riiki iseloomustavad suhteliselt kõrge haridustase ja head sotsiaalsed näitajad võrreldes paljude teiste piirkonna riikidega. Rahvusvaluuta on Uruguay peeso (peso uruguaio).
Poliitika ja ühiskond
Uruguay on presidendiga valitav vabariik ja omab traditsiooni demokraatlikest institutsioonidest. Riik on tuntud oma liberaalsete ja sotsiaalselt suunatud poliitikate poolest, näiteks varajasemate töö- ja sotsiaalsete reformide ning tänapäevaste sotsiaalsete programmide tõttu. Samuti on Uruguay olnud eesrindlik digitaalsete ja keskkonnapoliitikate osas (nt taastuvenergia edendamine).
Sport ja meelelahutus
Jalgpall on Uruguay rahvussport: riik on võitnud FIFA maailmameistrivõistlused 1930. ja 1950. aastal ning on edukas ka Copa América turniiridel. Karnevalid ja muusikalised traditsioonid, nagu candombe ja tango, on oluline osa Uruguay kultuurilisest identiteedist.
Montevideo ja teised suurlinnad pakuvad muuseume, kontserdisaale, teatreid ja ilusaid randu, mis meelitavad külastajaid nii Lõuna-Ameerikast kui ka mujalt maailmast.
