Uruguay – Lõuna-Ameerika riik: Montevideo, keel, naabrid ja ajalugu
Avasta Uruguay: Montevideo, hispaania keel, Brasiilia ja Argentina naabrid, tasased maad, põllumajandus ning põnev ajalugu kolonialajast iseseisvuseni.
Uruguay (ametlikult Uruguay Ida-Vabariik) on riik Lõuna-Ameerikas. Riigis on ametlikult hispaania keel ja see on kultuuriliselt tihedalt seotud hispaaniakeelse maailma ja Ladina-Ameerika traditsioonidega. Selle pealinn ja suurim linn on Montevideo, mis asub Río de la Plata ääres ja kus elab suur osa riigi elanikest. Uruguay piirneb kahe suure naabriga, Brasiilia ja Argentiinaga. Ainus Lõuna-Ameerika riik, mis on Uruguayst väiksem, on Suriname. Maa on enamasti tasane, esineb rohumaid ja kergelt künklikke alasid (tuntud kui "cuchillas") ning maapiirkondades on palju talusid ja karjamaid.
18. sajandil võitlesid Portugali ja Hispaania impeeriumi vahel Uruguay ümbruse pärast. 1810. aastatel oli see Río de la Plata piirkonna riikide föderaalse liidu keskus ja iseseisvusliikumised hakkasid tugevnema. Pärast mitmeid sõjalisi ja poliitilisi pingutusi kuulutati Uruguay iseseisvaks 1825. aastal ning rahvusvaheliselt tunnustati seda peamiselt 1828. aastal (Montevideo lepingu kaudu). José Gervasio Artigas on rahvusliku vabadusliikumise tuntud juhtulem ja teda peetakse sageli riigi isaks.
Geograafia ja kliima
Uruguay pindala on suhteliselt väike võrreldes paljude teiste Lõuna-Ameerika riikidega. Riik ulatub Atlandi ookeani ja Río de la Plata rannikule, lääne suunas piirneb Uruguay Uruguay jõega, mis eraldab selle Argentiinast. Kliima on parasvöötme mereäärne — suved on soojad ja talved enamasti leebed. Vihmad on üsna ühtlaselt jaotunud kogu aasta peale, mis soodustab põllumajandust.
Rahvastik, keel ja kultuur
Uruguays elab üle kolme miljoni inimese; suur osa elanikkonnast on koondunud Montevideo ja selle ümbruse linnapiirkondadesse. Ametlik keel on hispaania keel. Lisaks hääldatakse piiriäärsetes kohtades sageli portugali keele mõjutusi (eriti Brasiilia piiri lähedal) ning on olemas ka väiksemaid kogukondi, kus säilinud on traditsioonid ja keelevärvingud.
Kultuuris on tähtsal kohal tangomuusika, candombe (Afro-Uruguay rütmiline pärimus), karneval ja teised rahvapärased tähistamised. Üks levinumaid igapäevaseid traditsioone on mate — vahateest valmistatud jook, mida jagatakse sageli sõprade ja perega.
Ajalugu lühidalt
Algselt asustasid piirkonda põlisrahvad, peamiselt charrúa hõimud. 16.–18. sajandil oli ala huviorbiidis nii Hispaania kui ka Portugali koloniaalimpeeriumile. Pärast regionaalseid sõdu ja Briti vahendusel sõlmitud rahuleppeid tekkis Uruguay iseseisvus 19. sajandi alguses. 20. sajandi alguses ja keskel kujunes Uruguay poliitiliselt ja majanduslikult suhteliselt stabiilseks riigiks; eriti tuntud on 20. sajandi alguse reformid ja sotsiaalse õigluse poliitikad, mille taga olid poliitikud nagu José Batlle y Ordóñez.
Majandus
Uruguai majandus põhineb suuresti põllumajandusel ja loomakasvatusel — eriti veisekasvatusel ning villa ja piimatoodete tootmisel. Tähtsad on ka teraviljad, soja ja puidutööstus. Teenindussektor, sealhulgas pangandus ja turism (eriti rannikualadel nagu Punta del Este), mängivad samuti suurt rolli. Riiki iseloomustavad suhteliselt kõrge haridustase ja head sotsiaalsed näitajad võrreldes paljude teiste piirkonna riikidega. Rahvusvaluuta on Uruguay peeso (peso uruguaio).
Poliitika ja ühiskond
Uruguay on presidendiga valitav vabariik ja omab traditsiooni demokraatlikest institutsioonidest. Riik on tuntud oma liberaalsete ja sotsiaalselt suunatud poliitikate poolest, näiteks varajasemate töö- ja sotsiaalsete reformide ning tänapäevaste sotsiaalsete programmide tõttu. Samuti on Uruguay olnud eesrindlik digitaalsete ja keskkonnapoliitikate osas (nt taastuvenergia edendamine).
Sport ja meelelahutus
Jalgpall on Uruguay rahvussport: riik on võitnud FIFA maailmameistrivõistlused 1930. ja 1950. aastal ning on edukas ka Copa América turniiridel. Karnevalid ja muusikalised traditsioonid, nagu candombe ja tango, on oluline osa Uruguay kultuurilisest identiteedist.
Montevideo ja teised suurlinnad pakuvad muuseume, kontserdisaale, teatreid ja ilusaid randu, mis meelitavad külastajaid nii Lõuna-Ameerikast kui ka mujalt maailmast.
Osakonnad
Uruguay on jagatud 19 eri departemanguks.
| Osakond | Capital | Piirkond | Rahvastik (2011. aasta rahvaloendus) |
| Artigas | Artigas | 11,928 km2 (4,605 ruut mi) | 73,162 |
| Canelones | Canelones | 4,536 km2 (1,751 ruut mi) | 518,154 |
| Cerro Largo | Melo | 13,648 km2 (5,270 ruut mi) | 84,555 |
| Colonia | Colonia del Sacramento | 6,106 km2 (2,358 ruutmiili) | 122,863 |
| Durazno | Durazno | 11,643 km2 (4,495 ruut mi) | 57,082 |
| Flores | Trinidad | 5,144 km2 (1,986 ruut mi) | 25,033 |
| Florida | Florida | 10,417 km2 (4,022 ruut mi) | 67,093 |
| Lavalleja | Minas | 10,016 km2 (3,867 ruut mi) | 58,843 |
| Maldonado | Maldonado | 4,793 km2 (1,851 ruut mi) | 161,571 |
| Montevideo | Montevideo | 530 km2 (200 ruut mi) | 1,292,347 |
| Paysandú | Paysandú | 13,922 km2 (5,375 ruut mi) | 113,112 |
| Río Negro | Fray Bentos | 9,282 km2 (3,584 ruut mi) | 54,434 |
| Rivera | Rivera | 9,370 km2 (3,620 ruut mi) | 103,447 |
| Rocha | Rocha | 10,551 km2 (4,074 ruut mi) | 66,955 |
| Salto | Salto | 14,163 km2 (5,468 ruut mi) | 124,683 |
| San José | San José de Mayo | 4,992 km2 (1,927 ruut mi) | 108,025 |
| Soriano | Mercedes | 9,008 km2 (3,478 ruut mi) | 82,108 |
| Tacuarembó | Tacuarembó | 15,438 km2 (5,961 ruut mi) | 89,993 |
| Treinta y Tres | Treinta y Tres | 9,529 km2 (3,679 ruut mi) | 48,066 |
| Kokku¹ | - | 175,016 km2 (67,574 ruut mi) | 3,251,526 |
- ¹Es puuduvad Rio Negro jõe tehisjärved (1 199 km²).
Uruguay departemangude kaart
Geograafia
Riigi kõrgeim punkt on Cerro Catedral, mille tipp ulatub 514 meetrini.
Uruguayl on 660 km rannajoont.
Uruguays on üheksa rahvusparki. Viis idapoolsetel märgaladel, kolm keskmisel mäestikualal ja üks lääne pool Rio Uruguay jõe ääres.
- 2. väikseim riik mandril
- Lõuna-Ameerika
- Liivarannad Montevideo lähedal
- Põhjaosas kulgeb rida madalaid mägesid põhja poole Brasiilia kõrgustikesse.
- 176 220 ruutkilomeetrit
- Väiksem kui Põhja-Dakota
- Enamasti mäed
- Palju veerikkaid maid
- Brasiilia ja Argentina lähedal
Majandus
Põllumajandus
FAOSTATi andmetel on Uruguay üks maailma suurimaid tootjaid: sojauba (9.); rasvavill (12.); hobuseliha (14.); mesilasvaha (14.); küdoonia (17.); naturaalne mesi (19.); veiseliha (20.). 20. detsembril 2013 legaliseeris Uruguay esimese riigina maailmas kanepi kasvatamise, müügi ja kasutamise.
Demograafia
| Nahavärvus/rassi (eneseraporteeritud, 2008) | |
| Valge | 95.4% |
| Mustanahaline/aafriklane | 3.4% |
| Põlisrahva | 1.1% |
| Aasia/Amarillo | 0.1% |
Uruguaialased on enamasti euroopalikku päritolu. 88% ehk 88 inimest 100-st on euroopalikku päritolu.
Sport
Jalgpall on Uruguay kõige populaarsem spordiala. Uruguay jalgpallikoondis on kahel korral võitnud FIFA maailmameistrivõistlused.
Centenario staadion
Ametlikud veebisaidid
- Uruguay ametlik portaal
- Uruguay ametlik eesistujariigi veebisait
| Lõuna-Ameerika riigid ja territooriumid | |
| Sõltumatu | |
| Valitsevad teised riigid | Falklandi saared - Prantsuse Guajaana - Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared |
Küsimused ja vastused
K: Mis on Uruguay ametlik nimi?
V: Uruguay ametlik nimi on Uruguay Idavabariik.
K: Millist keelt räägitakse Uruguays?
V: Uruguays räägitakse hispaania keelt.
K: Milline on Uruguay pealinn ja suurim linn?
V: Montevideo on nii Uruguay pealinn kui ka suurim linn.
K: Millised riigid piirnevad Uruguayga?
V: Brasiilia ja Argentina on mõlemad riigid, mis piirnevad Uruguayga.
K: Kas Lõuna-Ameerikas on mõni riik väiksem kui Uruguay?
V: Jah, Suriname on väiksem riik kui Uruguay, mis asub Lõuna-Ameerikas.
K: Millist maastikku võib leida enamikus Uruguay osades?
V: Enamikus Urugay osades on tasane maastik, kus on palju talusid, mis asuvad kogu maal.
K: Kuidas sai Urugayst iseseisev riik?
V: 1810. aastatel oli see osa föderaalsest liidust nimega Banda Oriental, mille üle võitlesid Portugali ja Hispaania impeeriumid, kuid lõpuks võtsid Argentina ja Brasiilia kontrolli üle, jättes Urugay iseseisvaks riigiks.
Otsige