Prantsuse Guajaana (prantsuse keeles Guyane) on Prantsusmaa ülemeredepartemang ja -piirkond Lõuna-Ameerika Atlandi ookeani põhjarannikul. Pindalalt on see Prantsusmaa suuruselt teine piirkond ning Prantsusmaa ja Euroopa Liidu suurim ülemeredepartemang.

Selle prefektuur ja suurim linn on Cayenne.

Geograafia ja kliima

Prantsuse Guajaana asub Lõuna-Ameerika põhjarannikul, vahetult Atlandi ookeani ääres. Riigi läänepiiri moodustab Maroni jõgi, mis eraldab selle Suriname’ist, idapiiriks on Oyapock, mis piirneb Brasiiliaga. Suur osa territooriumist on kaetud troopilise vihmametsaga ning ristub Amazonase ökosüsteemiga. Kliima on ekvatoriaalselt-troopiline: kuum ja niiske, vihmaperioodid varieeruvad sõltuvalt piirkonnast.

Haldus ja asulad

Prantsuse Guajaana on Prantsusmaa administratiivne osa, mille igapäevast haldust juhib prefektuur Cayennes. Kohalik haldus jaguneb omavalitsusteks (communes), mille seas tuntumad on Cayenne, Kourou (ruumakeskus ja kosmosekeskuse asula) ja Saint-Laurent-du-Maroni. Territorioone iseloomustab hõre asustus väljaspool rannikuäärseid linnu.

Ajalugu lühidalt

  • Algselt elasid alal mitmed põlisrahvad (nt kali'na / karibi, wayana, arawaki jpt) ning hiljem saabusid Euroopast koloniseerijad.
  • Prantsuse mõjuvõim alal on sajandite pikkune; 19. ja 20. sajandil kasutati siin ka kurikuulsat pagulus- ja karistuskoloonia süsteemi (nt Îles du Salut, „Saatana saar“).
  • 1946. aastal sai Prantsuse Guajaana Prantsusmaa ülemeredepartemangiks ning seeläbi ka osa Prantsusmaa poliitilisest ja õiguslikust süsteemist.

Elanikkond ja keel

Prantsuse Guajaana elanikkond on mitmekesine: peale prantsuse päritolu elanike on olulisi rühmi maroonid (põgenikest orjade järglased), põlisrahvad, kreoolid, ladina-ameeriklased ja sisserändajad. Ametlik keel on prantsuse, kuid laialdaselt räägitakse ka Guajaana kreooli ja paljusid põlisrahvaste ning naaberriikide keeli (nt portugali). Elanike arv on viimastel aastakümnetel kasvanud; tänapäeval on rahvaarv umbes umbes 300 000 inimest (sõltuvalt aasta andmetest).

Majandus

  • Euro on ametlik valuuta.
  • Oluline majandusharu on kosmosevaldkond: Kourou lähedal asub Guiana kosmosekeskus (Centre Spatial Guyanais), mida kasutavad Euroopa kosmoseagentuur (ESA) ja kommertslennufirmad, ning mis on piirkonna oluline tulu- ja tööallikas.
  • Metsandus, kalandus ja põllumajandus on kohalikuks elatusallikaks, kuid suurt osa majandusest mõjutavad ka impordikulud ja tööpuudus.
  • Piirkonda iseloomustab ka kuldkaevandamine — nii ametlik kui ebaseaduslik —, mis omab suurt keskkonna- ja sotsiaalset mõju.

Loodus ja kaitsealad

Prantsuse Guajaana on väga rikas bioloogilise mitmekesisuse poolest. Suur osa pindalast jääb metsastatuks, ning seal asuvad ulatuslikud looduskaitsealad, sh Parc Amazonien de Guyane (looduspark), mis kaitseb suure osa sisemaast. Alal elab palju linnu-, imetaja- ja taimeliike, sealhulgas haruldasi ja ohustatud liike. Looduse kaitse ja samas ka loodusvarade kasutamine on piirkonna olulised teemad.

Sotsiaalsed väljakutsed

Prantsuse Guajaana seisab silmitsi mitmete sotsiaalmajanduslike probleemidega: kõrge tööpuudus paljudes piirkondades, ebavõrdsus, teenuste ligipääsu probleemid maalähedastes asulates ning illegaalse kuldkaevandamisega seotud pettused ja keskkonnakahjud. Samal ajal toetab Prantsusmaa metropoolne poliitika piirkonna avalikke teenuseid, tervishoidu ja haridust.

Turism ja kultuur

Turism keskendub loodusele (loodusmatkad, linnuvaatlus), ajaloo paikadele (nt Îles du Salut) ja kokkupuutele mitmekultuurilise kogukonnaga. Kohalik kultuur peegeldub muusikas, köögis ja pidustustes, mis on segu põlisrahvaste, Aafrika pärandi, prantsuse ja Kariibi mõjutustest.

Prantsuse Guajaana on unikaalne nii geograafilise asendi kui ka administratiivse staatuse poolest: ta on samaaegselt osa Prantsusmaast ja Euroopa Liidu ülimerepiirkond, säilitades samas tugeva sideme Amazonase ökoloogilise regiooni ja naaberriikidega.