Prantsuse Guajaana

Nimi

Guajaana pärineb indiaanlaste keelest (arawak), mis tähendab "paljude vete maa". Sõna "prantsuse" lisamine enamikus muudes keeltes peale prantsuse keele pärineb koloniaalajast, kui selles piirkonnas oli viis; need olid, läänest itta:

1. Hispaania Guajaana (praegu Guayana piirkond Venezuelas)
2. Briti Guajaana (praegu Guyana)
3. Hollandi Guajaana, (praegu Suriname)
4. Prantsuse Guajaana (praegu Guyana)
5. Portugali Guajaana (praegu Amapá Brasiilias).

Prantsuse Guajaanat ja kahte suuremat riiki põhja ja lääne pool, Guajaanat ja Suriname, nimetatakse endiselt sageli ühiselt Guajaanadeks ja nad moodustavad Guajaana kilbi.

Geograafia

Prantsuse Guajaana piirneb kahe riigiga: Surinamiga läänes ning Brasiiliaga idas ja lõunas. Põhjas on Atlandi ookean. On kaks peamist geograafilist piirkonda: rannikuala, kus elab enamik inimesi, ja tihe vihmamets, mis tõuseb järk-järgult Tumuc-Humac'i mägede tagasihoidlike tippudeni Brasiilia piiril.

Departemangu kõrgeim punkt on Bellevue de l'Inini (3°35′N 53°31′W / 3.583°N 53.517°W / 3.583; -53.517 (Bellevue de l'Inini)) Maripasoula kommuunis; see on (851 m (2 792 ft)) kõrge. Teised mäed on Mont Machalou (782 m), Pic Coudreau (711 m) ja Mont St Marcel (635 m).

Ranniku lähedal asuvad mitmed väikesed saared, kolm Îles du Salut'i saart, mille hulka kuulub ka Devil's Island, ja eraldiseisvad Îles du Connétable'i saared, mis asuvad kaugemal rannikul Brasiilia suunas.

Petit-Saut' tamm departemangu põhjaosas moodustab kunstliku järve ja annab hüdroelektrijaama. Prantsuse Guajaanas on palju jõgesid.

See on Prantsuse departemangust kõige rohkem metsi, 98% departemangust on kaetud ekvatoriaalse metsaga.

Alates 2007. aastast^[uuendus] on departemangu kõige lõunapoolsemas osas asuv Amazonase vihmamets kaitstud Guajaana Amazonase pargina, mis on üks Prantsusmaa kümnest rahvuspargist. Pargi territoorium hõlmab umbes 33 900 ruutkilomeetrit Camopi, Maripasoula, Papaïchtoni, Saint-Élie ja Saüli kommuunides.

Kliima

Cayenne'i kliima, mis asub 9 m kõrgusel merepinnast, kuulub Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi alatüüpi Af (troopiline vihmametsakliima, tuntud ka kui ekvatoriaalkliima).

Cayenne'i aasta keskmine temperatuur on 26,7 °C (80,1 °F). Kõige soojem kuu on keskmiselt september, mille keskmine temperatuur on 27,2 °C (81,0 °F). Kõige jahedam kuu on keskmiselt jaanuar, mille keskmine temperatuur on 26,1 °C (79,0 °F).

Cayenne'i aasta keskmine sademete hulk on 3205,5 mm. Kõige rohkem sademete keskmine kuu on mai, kus on sademeid 513,1 mm (20,2 in). Kõige vähem sademete keskmine kuu on september, mille keskmine sademete hulk on 43,2 mm. Sademete hulk on keskmiselt 201,0 päeva, kusjuures kõige rohkem sademete hulk on mais (27,0 päeva) ja kõige vähem sademete hulk septembris (5,0 päeva).

Prantsuse Guajaana geograafiline kaart

Administratsioon

Prantsuse Guajaana departemangu juhib Cayenne'is asuv Collectivité territorial de la Guyane.

Haldusüksused

Prantsuse Guajaanas on 2 arrondissementi (linnaosa) ja 22 kommuuni (omavalitsusüksust). Departemangu kantonid kaotati 31. detsembril 2015 27. juuli 2011. aasta seadusega 2011-884.

Departemangu 22 omavalitsusüksust on järgmised:

INSEEkood	Kommuun	Rahvastik (2014)	Piirkond	Tihedus (inh./km²)	Kogukondadevaheline
Cayenne'i piirkond
97302	Cayenne	55,817	23.60	2,365.13	Le Centre Littoral
97307	Matoury	31,934	137.20	232.76	Le Centre Littoral
97304	Kourou	25,868	2,160.00	11.98	Les Savanes
97309	Remire-Montjoly	21,787	46.11	472.50	Le Centre Littoral
97305	Macouria	11,209	378.00	29.61	Le Centre Littoral
97308	Saint-Georges	3,960	2,320.00	1.71	L'Est Guyanais
97310	Roura	3,537	3,902.50	0.91	Le Centre Littoral
97312	Sinnamary	2,984	1,340.00	2.23	Les Savanes
97313	Montsinéry-Tonnegrande	2,477	737.20	3.36	Le Centre Littoral
97303	Iracoubo	1,931	2,762.00	0.70	Les Savanes
97356	Camopi	1,751	10030.00	0.17	L'Est Guyanais
97301	Régina	968	12130.00	0.08	L'Est Guyanais
97314	Ouanary	147	1,080.00	0.14	L'Est Guyanais
97358	Saint-Élie	119	5,680.00	0.02	Les Savanes
Saint-Laurent-du-Maroni ringkond
97311	Saint-Laurent-du-Maroni	44,169	4,830.00	9.14	L'Ouest Guyanais
97353	Maripasoula	10,984	18,360.00	0.60	L'Ouest Guyanais
97306	Mana	9,916	6,332.60	1.57	L'Ouest Guyanais
97360	Apatou	8,040	2,020.00	3.98	L'Ouest Guyanais
97357	Grand-Santi	6,656	2,123.00	3.14	L'Ouest Guyanais
97362	Papaichton	6,572	2628.00	2.50	L'Ouest Guyanais
97361	Awala-Yalimapo	1,364	187.40	7.28	L'Ouest Guyanais
97322	Saül	148	4,475.00	0.03	L'Ouest Guyanais

Demograafia

Prantsuse Guajaana elanikud on prantsuse keeles tuntud kui Guyanais (naised: Guyanaises).

Prantsuse Guajaanas elab 2014. aastal 252 338 elanikku, mis tähendab, et rahvastikutihedus on 3,0 elanikku/km² . Suurema elanike arvuga linn on pealinn Cayenne (55 817 elanikku). Saint-Laurent-du-Maroni alamprefektuuris on 44 169 elanikku.

Prantsuse Guajaana rahvastiku areng

Majandus

Peamised traditsioonilised tööstusharud on kalapüük, kulla kaevandamine ja puidutööstus. Lisaks sellele on kohalikus majanduses olulist rolli mänginud Guajaana kosmosekeskus alates selle loomisest Kourous 1964. aastal.

Devils Islandi vangla

Prantsuse valitsus kasutas aastatel 1852-1953 kolme saart riigi ranniku lähedal vanglasaarena. Need olid:

• Royale ISland
• Saint-Josephi saar, mida kasutati üksikvangistuseks vaikuses ja pimeduses põgenemiskatsete puhul
• Kuradi saar poliitvangide jaoks [Dreyfust hoiti siin].

Vangid, kes said üle 8 aasta pikkuse
vanglakaristuse ning elasid selle üle ja täitsid oma karistusaja ära, ei saanud Prantsusmaale tagasi pöörduda, vaid pidid jääma oma elu lõpuni sunniviisiliste asunike hulka.
Kuulsad vangid:

• Alfred Dreyfus
• Henri Charrière [s.16. november 1906 - 19. juuli 1973] ehk Papillion (Butterfly). Varas ja seifimurdja. 26. oktoobril 1931 mõisteti ta süüdi Roland Le Petit nimelise sutenööri mõrvas [ Ta tunnistas, et oli kurjategija, kuid eitas mõrvasüüdistust]. Ta mõisteti eluaegsele vanglakaristusele ja kümneks aastaks sunnitööle. Ta abiellus 22. detsembril 1931 Pariisi 1. arrondissemendi linnapea Georgette Foureliga. [Nad lahutasid 8. juulil 1970 Pariisi ülemkohtu otsusega]. Pärast lühikest vangistust Beaulieu transiitvanglas Caenis Prantsusmaal toimetati ta 1933. aastal Maroni jõe ääres asuvasse St-Laurent-du-Maroni vanglasse Prantsuse Guajaana mandriosas asuvasse karistusasutusse. Ta väitis, et on osalenud mitmes põgenemises alates 1933. aastast kuni 1941. aastani, mil tal lõpuks õnnestus põgeneda. 1942. aastal arreteeriti ta ja saadeti Venezuela Bolivari osariigis asuvasse El Dorado jõhkrasse karistusasutusse. Pärast aasta pikkust vangistust vabastati Charrière 3. juulil 1944 koos isikut tõendavate dokumentidega. Viis aastat hiljem sai ta Venezuela kodakondsuse; temast sai ärimees ja ta abiellus uuesti. Tema 1969. aasta autobiograafiast sai enimmüüdud raamat, millest hiljem tehti film Steve McQueeni ja Dustin Hoffmaniga. Tema elu kohta aastatel 1933-1944 on Prantsuse dokumentides esitatud teistsugune ülevaade: Ta lahkus 29. septembril 1933 Saint-Martin-de-Ré tsitadellist Martinière'i pardal ja maabus 14. oktoobril "transporditud" staatusega Saint-Laurent-du-Maroni'sse. Transpordilaagris jääb talle vähe aega, sest ta määratakse André-Bouroni koloniaalhaiglasse õendusabiliseks, kus ta näeb paljusid põgenemisest naasvaid kinnipeetavaid, kes jutustavad talle oma põgenemislugusid, millest ta saab inspiratsiooni. See koht hoiab teda eemal metsaraie- või põllumajanduskontsessioonidest, mis hävitavad süüdimõistetud paari kuuga. Esimest korda põgeneb ta 5. septembril 1934, kuid ebaõnnestub Kolumbias, kus põgenenud vangid saadetakse tagasi Prantsusmaale. Eri merekohtu hinnangul veetis ta kaks aastat Püha Joosepi saare eraldusruumi kambrites. Mitu korda üle viidud, sattus ta õde-ülemana Guyanas asuvasse indokiinide laagrisse, Kaskade'i metsalaagrisse, kust ta põgenes ööl vastu 18.-1944. märtsi öösel koos nelja kaaslasega].

Galerii

Seotud leheküljed

• Prantsuse Guajaana departemangu departemangud