Kõrgus tähendab kõrgust maapinnast või merepinnast. Levinud kasutusalad on lennundus (lendamine, langevarjuhüpped, purilennuk) ja geograafia/uuringud. Geomeetrias kasutatakse seda ka objekti enda kõrgusena. Üldiselt on kõrgus vahemaa, mis on ühe asja kõrgusel teisest asjast. See on vertikaalsuunas või "üles". Maapinna kõrguse kohta (näiteks mägede puhul) kasutatakse ka sõna kõrgus, mis võib olla sobivam väljend. Ehitiste ja muude maapinnal asuvate objektide puhul kasutatakse tavaliselt lihtsalt sõna kõrgus.
Tüübid ja terminid
- Absoluutne kõrgus (elevation): kõrgus suhtelisest vertikaaltasandist nagu keskmine merepind. Sageli märgitakse meetrites üle merepinna (m MSL).
- Suhteline kõrgus: vahemaa kahe objekti vahel vertikaalsuunas (näiteks hoone kõrgus maapinnast).
- Lennukõrgus (altitude): lennunduses kasutatakse erinevaid kõrguse mõisteid: näidatud kõrgus (indicated), tõeline kõrgus (true), rõhukõrgus (pressure altitude) ja AGL (above ground level — kõrgus maapinnast) või MSL (mean sea level — kõrgus merepinnast).
- Ortomeetriline kõrgus ja ellipsoidi kõrgus: geodeesias eristatakse kõrgust geoidilt (ortomeetriline) ja kõrgust ellipsoidi suhtes (GPS annab tihti ellipsoidi kõrguse).
- Sügavus: vertikaalne kaugus allapoole („alla“) — näiteks veealune kaugus merepinnast või maapinna all.
Mõõtmismeetodid
Kõrguse määramiseks kasutatakse mitmeid tehnikaid, olenevalt vajatavast täpsusest ja tingimustest:
- Traditsionaalne optiline visuaaltasandamine ja nivelleerimine — maavõtete ja inseneritööde standardmeetod.
- GPS/GNSS — annab ellipsoidi kõrguse; ortomeetrilise kõrguse saamiseks tuleb arvestada geoidimudelit.
- Baromeetrilised mõõtmised (rõhuandur) — kasutatakse õhuruumi kõrguse hindamiseks ja matkamisel; nõuab kalibreerimist kohaliku atmosfäärirõhu järgi.
- Laser- ja LIDAR-mõõtmised — sobivad detailse maastiku kõrgusmudeli loomiseks.
- Radar ja sonar — kasutatakse kõrguse/ sügavuse määramiseks vastavalt õhu- ja veealustes rakendustes (nt kõrguse mõõtmine lennukilt või sügavuse mõõtmine laevalt).
Kasutusalad
- Lennundus: ohutus, lennuelukorrad, lennukõrguste piirangud ja navigatsioon. Lennukid kasutavad kõrguse jälgimiseks baromeetreid, radaraltimeetreid ja GPS-i.
- Geograafia ja kartograafia: kõrgus andmetes (reljeef, kaardistamine, veereostuse ja üleujutuste riskiennustus).
- Geodeesia ja inseneritööd: alusrajatiste planeerimine, tee- ja raudteehitus, punktide kõrguse täpne paigutus.
- Mägironimine ja matkamine: kõrgus mõjutab hapnikuküllastust, ilmastikutingimusi ja ohutust (näiteks kõrgusehaigus).
- Ehitised ja linnaplaneerimine: hoonete kõrgused, vaatekoridorid, varjutus ning linnakeskkonna regulatsioonid.
Mõõtühikud ja täpsus
Tavaliselt väljendatakse kõrgusi meetrites (m) või jalgades (ft). Mõõtmiste täpsus sõltub meetodist: GPS võib anda mõned sentimeetrid kuni meetrid, tasandil saavutatakse millimeetri- kuni sentimeetripõhine täpsus, baromeetriline mõõtmine on tundlik ilma- ja rõhu muutustele.
Praktilised näited ja nõuanded
- Kui räägitakse mäe kõrgusest, siis tavaliselt mõeldakse selle tippu merepinna suhtes (absoluutne kõrgus) — see on oluline näiteks geograafilistes andmetes.
- Lennunduses tuleks tähele panna, kas antud kõrgus on AGL (maapinnast) või MSL (merepinnast) ning kas on kasutatud rõhukõrgust (flight level) või näidatud kõrgust.
- GPS-i kasutamisel reljeefi täpseks kõrguseks tuleb konverteerida ellipsoidi kõrgus ortomeetriliseks kasutades geoidimudelit.
Vertikaalset kauguse mõõtmist "allapoole" nimetatakse tavaliselt sügavuseks.
