Enesetapp

Riskifaktorid

Enesetapu riskifaktoreid on palju. Siiski on oluline meeles pidada, et riskitegurid ei ole sama mis põhjused. Riskifaktorid ei põhjusta enesetappu ega enesetapumõtteid. Nad muudavad ainult tõenäolisemaks, et mõned inimesed, kellel on need riskitegurid, võivad muutuda enesetapumõteteks. Kui inimesel on riskitegur, ei tähenda see, et ta muutub enesetapuks.

Psüühikahäired

Enamikul enesetapu läbi surevatest inimestest on vaimne häire. Erinevates uuringutes on leitud erinevaid määrasid, mis jäävad 85%-95% vahele. ^[] Depressiivsed häired moodustavad umbes 80 protsenti neist numbritest, skisofreenia kümme protsenti ning dementsus ja deliirium umbes viis protsenti. ^[]

Psüühikahäirega inimeste seas on 25% ka alkoholi kuritarvitamisega seotud probleeme. Inimestel, kes kuritarvitavad alkoholi, on 50% suurem enesetapurisk võrreldes nendega, kes seda ei tee.

Kuigi enesevigastusi ei käsitleta enesetapukatseina, võib enesevigastusi tegeval inimesel olla suurem tõenäosus surra enesetapu tagajärjel.

Emotsioonid

• Lootusetus: Tunne, et ei ole mingit võimalust, et asjad lähevad paremaks. Lootusetus on enesetapu läbi surevate inimeste puhul väga levinud.
• Tajutud koormavus: Kui inimene tunneb, et ta on teistele koormaks (nagu tekitaks ta teistele inimestele probleeme). Suitsidaalsed inimesed tunnevad end sageli samal ajal lootusetuna.
• Üksindus: Üksinduse tunne. Mõnikord on inimesed tegelikult üksi; mõnikord tunnevad nad end lihtsalt üksildasena. Inimesed tunnevad end suurema tõenäosusega enesetapuks, kui:

• Neil ei ole inimesi, kes neid toetaksid, näiteks perekond ja sõbrad.
• Nad tunnevad, et nad ei kuulu või ei sobi teiste inimestega kokku.
• Nad elavad üksi

Uimastite kuritarvitamine

Uimastite kuritarvitamine on teine kõige levinum põhjus enesetapu ja enesetapumõtete tekkimiseks. Ainult kaks tõsist vaimuhaigust - depressioon ja bipolaarne häire - põhjustavad rohkem kahju. Inimene on suuremas enesetapuriskis, olenemata sellest, kas ta on tarvitanud uimasteid pikka aega või ainult lühikest aega. Kui narkomaan kannatab ka suure kurbuse või leina all, on enesetapp veelgi sagedasem.

Üle poole enesetappudest on vähemalt osaliselt tingitud alkoholi või narkootikumide tarvitamisest. ^[] Umbes neljandikul enesetapu läbi surevatest inimestest on aine tarvitamise häire (narkomaania või alkoholismiga haige). ^[] Teismeliste ja noorte puhul on see protsent isegi suurem.

Probleemsed hasartmängud

Probleemsetel mänguritel on rohkem enesetapumõtteid ja enesetapukatseid kui elanikkonnal üldiselt. (Probleemsed hasartmängud on hasartmängud, mis põhjustavad inimese elus suuri probleeme).

Kui inimene muutub probleemseks mänguriks juba varakult, on tal suurem oht enesetapuks kogu ülejäänud elu jooksul. Hasartmängudega seotud enesetapukatseid teevad tavaliselt vanemad inimesed, kellel on hasartmänguprobleemid. Uimastite tarvitamine ja psüühikahäired^[] suurendavad enesetapuriski veelgi probleemsete hasartmängudega inimestel.

Meditsiinilised tingimused

On olemas seos suitsiidsuse ja meditsiiniliste seisundite, sealhulgas kroonilise valu, kerge ajukahjustuse (MBI) või traumaatilise ajukahjustuse (TBI) vahel. Nende seisunditega inimestel oli kõrgem enesetappude määr, mis ei olnud põhjustatud depressioonist või alkoholi kuritarvitamisest. Inimestel, kellel oli rohkem kui üks haigusseisund, oli enesetapurisk veelgi suurem.

Magamisprobleemid, nagu unetus ja uneapnoe, võivad olla depressiooni ja enesetapu riskitegurid. Mõne inimese puhul võib depressiooni riski suurendada just uneprobleem ise, mitte depressioon.

Meeleoluhäirete tõttu ravil olevaid inimesi peaks arst kontrollima. See peaks hõlmama füüsilist läbivaatust ja vereanalüüse. Nii saab veenduda, et inimese meeleoluhäire ei ole põhjustatud meditsiinilisest probleemist. Paljud meditsiinilised seisundid võivad põhjustada meeleolu- ja mõtlemisprobleeme. Arsti poole pöördumine aitab ka veenduda, et inimese meeleoluhäire jaoks on ohutu määrata ravimeid.

Bioloogia

Mõned psüühikahäired, mis on enesetapu riskifaktorid, võivad osaliselt olla põhjustatud probleemidest ajus ja kehas.

• Serotoniin on oluline aju neurotransmitter (keemiline sõnumitooja). Mõnedes uuringutes on leitud, et inimestel, kes üritasid end tappa, oli madal serotoniini tase ajus. Kõige madalam tase oli enesetapu läbi surnud inimestel. Madal serotoniini tase on enesetapu riskitegur, isegi kui inimesel ei ole kunagi olnud depressiooni.
• ajust saadav neurotroofiline faktor (BDNF): See on valk, mis aitab närvidel kasvada. Probleemid BDNF-i toimimisega võivad aidata põhjustada mitmeid enesetapukäitumisega seotud meeleoluhäireid, sealhulgas suurt depressiivset häiret. Enesetapuohvrite uuringud on näidanud väga madalat BDNF-i taset hipokampuses ja prefrontaalses ajukoores, isegi inimestel, kellel ei olnud vaimuhaigust.

Isegi kui neil on samad riskitegurid, on mõnedel inimestel suurem enesetapurisk kui teistel. See on osaliselt tingitud geneetilisest pärilikkusest. Geneetika põhjustab umbes 30-50% erinevate inimeste enesetapuriski erinevusest. Näiteks inimene, kelle vanem suri enesetapu tagajärjel, üritab palju tõenäolisemalt ka ise end tappa. Ka epigeneetika võib mõjutada enesetapuriski.

Meediakajastus

See, kuidas meedia näitab uudislugusid enesetappude kohta, võib avaldada negatiivset mõju ja tekitada võimaluse enesetappude jäljendamiseks (seda nimetatakse Wertheri efektiks). See risk on suurem teismeliste ja noorte täiskasvanute puhul.

Wertheri efekti vastand on Papageno efekt. See tähendab, et meedia võib aidata vähendada enesetapu tõenäosust, kui see kajastab häid viise, kuidas stressiga ja raskete asjadega elus toime tulla.

Teised

Inimene sureb suurema tõenäosusega enesetapu läbi, kui:

• Neil on ese, mida nad saavad kasutada enda tapmiseks.
• Keegi nende pereliikmetest on surnud enesetapu tagajärjel.
• Nad on saanud peavigastuse
• Neil ei ole tööd
• Nad on vaesed või kodutud
• Nad peavad tegelema diskrimineerimisega
• Neid on lapsena füüsiliselt või seksuaalselt väärkoheldud.
• Nad on veetnud aega hooldusperes
• Nad on millegi, näiteks kooliülesande või töö tõttu stressis.
• Nad kannatavad soolise düsfooria all.

Näiteid enesetapuriski- ja kaitseteguritest. Allikas: 2012. aasta riiklik enesetappude ennetamise strateegia


Aju ebaküpsus Inimese aju saab küpseks alles 20-25-aastaselt. See klipp näitab halli aine muutusi vanuses 5-20 aastat. Aju ebaküpsus võib mõjutada noorte enesetappe.

Kaitsvad tegurid

Kaitsvad tegurid muudavad inimese enesetapu surma vähem tõenäoliseks. Need aitavad kaitsta inimest enesetapuriski eest. Samuti aitavad nad kaitsta suitsiidimeelset inimest enesetapumõtete mõju eest.

Kaitsetegurid võivad olla sisemised, näiteks inimese isiklikud tugevused ja uskumused. Näiteks:

• Oskused, nagu näiteks head stressiga toimetulek ja probleemide lahendamine
• usuliste või kultuuriliste tõekspidamiste olemasolu, mis ütlevad, et elu on oluline
• Elu põhjuste omamine

Kaitsvad tegurid võivad olla ka välised, näiteks inimese suhted ja eluolukord. Nende tegurite hulka võivad kuuluda:

• Tugevad sidemed perekonna ja sõpradega, kes on toetavad
• mitte saada esemeid, mis on väga surmavad, kui neid kasutatakse enesetapukatse puhul (nt relv).
• On keegi, kes aitab isikul saada ravi ja abi, mida ta vajab
• Võimalus saada hõlpsasti head ravi ja ravi psüühika-, füüsiliste ja uimastihäirete puhul.

Kaitsetegurid on sama olulised kui riskitegurid. Nii nagu riskitegureid saab vähendada, saab ka kaitsetegureid suurendada.

Ennetamine

Enesetappude ennetamisega püütakse vähendada enesetappude arvu kaitsemeetmete abil. Mõned ennetusstrateegiad raskendavad enesetapu sooritamiseks kõige sagedamini kasutatavate asjade hankimist. See hõlmab relvade, mürkide ja narkootikumide äravõtmist.

Uuringud on näidanud, et depressiooni, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamise hea ravi võib vähendada enesetappude arvu. Sama kehtib ka järelkontaktide kohta enesetapukatse teinud inimestega.

Paljudes riikides võivad inimesed, kellel on suur oht end vigastada, registreerida end haigla erakorralise meditsiini osakonda. Mõnes riigis või osariigis võib arst, kohtunik või politseiametnik sundida inimest haiglasse minema, kui ta tundub olevat enesetapumõtetega, isegi kui inimene ei taha sinna minna. ^[] Haiglas jälgitakse isikut tähelepanelikult, et ta ei teeks endale haiget. Arst või vaimse tervise spetsialist otsustab, kas isik peab minema psühhiaatriahaiglasse.

"SOS Signs of Suicide" on enesetappude ennetamise programm, mida kasutatakse keskkoolides 13-17-aastastele õpilastele. Programm õpetab õpilasi enesetapu kohta ja testib neid enesetapuriski suhtes. Õpilased, kes on seda programmi läbinud, teevad vähem enesetapukatseid kui õpilased, kes ei ole programmi läbinud.

Enesetaputelefonid ja kriisireguleerimiskeskused aitavad kõrge riskiga õpilasi. Nad aitavad inimesi, kellel on enesetapumõtted.

Enesetapuriski hindamisel vaadeldakse, kui tõenäoline on isiku enesetapukatse. Hea hindamine võib aidata ennetada enesetappu. See on ka esimene samm raviplaani koostamisel. Kuigi enesetapuriski hindamine on väga oluline, jäetakse see tavaliselt tegemata. Paljudel vaimse tervise valdkonna töötajatel on vähe või üldse mitte mingit koolitust, kuidas teha enesetapuriski hindamist.

Epidemioloogia

Viimase 45 aasta jooksul on enesetappude arv maailmas kasvanud 60%, peamiselt arengumaades. Alates 2006:

• Enesetapp oli maailmas kümnes peamine surma põhjus.
• Igal aastal suri umbes miljon inimest enesetapus (see tähendab, et igal aastal suri 16 inimest 100 000-st maailmas enesetapus).
• Iga 40 sekundi tagant sooritab enesetapu üks inimene

2007. aasta andmetel juhtub enesetappe Ameerika Ühendriikides kaks korda sagedamini kui mõrvu. Enesetapp on riigis 11. peamine surmapõhjus, edestades maksahaigusi ja Parkinsoni tõbe.

Enesetappude määrad on kogu maailmas väga erinevad. Kõige kõrgem on enesetappude määr Leedus.

30% enesetappudest sooritavad inimesed, kes on joobes (allikas: SAMSHA).

Ameerika Ühendriikide enesetappude arv 2009. aastal.


Enesetappude arv maailmas 2009. aastal. Hallid alad on need, mille kohta on vähe andmeid või puuduvad need üldse.

Meetodid

Enamlevinud enesetappude viisid ei ole igas riigis ühesugused. Erinevates piirkondades kuuluvad nende hulka poomine, pestitsiidimürgistus ja tulirelvad.

2008. aasta aruandes võrreldi 56 riiki, kasutades Maailma Terviseorganisatsiooni teavet. Selles leiti, et:

• Enamikus riikides oli hukkamine kõige levinum meetod. 53% enesetapu sooritanud meestest ja 39% naistest kasutas poomist.
• Kogu maailmas kasutab 30% enesetapu sooritanud inimestest pestitsiide. See meetod oli kõige levinum Vaikse ookeani piirkonnas, kus üle poolte enesetapu läbi surnud inimestest kasutasid pestitsiide. Kõige vähem levinud oli see Euroopas, kus seda meetodit kasutas vaid 4%.
• Ameerika Ühendriikides on 52% enesetappudest seotud tulirelvade kasutamisega.
• Ameerika Ühendriikides on levinud ka lämbumine ja mürgistus. Umbes 40% enesetappudest Ameerika Ühendriikides kasutas üht neist meetoditest.

Teised inimesed maailmas surevad enesetapu läbi:

• Tümpa-trauma (näiteks hoonest alla hüppamine).
• lõikavad end ja veritsevad surnuks
• Enda uputamine
• Enda põlema panemine
• Electrocuting iseennast
• Nälgivad end

Mõnikord teevad enesetapumeelsed inimesed midagi sellist, mis paneb teise inimese neid tapma. Näiteks võib suitsiidimees suunata relva politseiniku poole, nii et politseinik laseb teda enesekaitseks maha. Seda nimetatakse tavaliselt "enesetapuks politseiniku poolt".

Enesetapumeetodite surmajuhtumite arv Ameerika Ühendriikides

Vaated enesetapule

Kaasaegne meditsiin käsitleb enesetappu kui vaimse tervise probleemi. Kui inimesel tekib palju mõtteid enesetapust, peetakse seda meditsiiniliseks hädaolukorraks.

Aabrahamlikud religioonid (nagu kristlus, judaism ja islam) arvavad, et elu on püha. Nad usuvad, et kui inimene tapab ennast, siis mõrvab ta seda, mille Jumal on loonud. ^[] Sel põhjusel arvavad paljud Aabrahamlike religioonide järgijad, et kui inimene sureb enesetapu läbi, satub ta põrgusse.

Dharmilised ja taoistlikud religioonid (nagu budism, hinduism, džainism, taoism, konfutsianism ja šintoism) usuvad, et enesetapu sooritanud inimene kehastub järgmises elus vähem valgustatud hingega. Siiski surevad paljud nende religioonide esindajad pigem enesetapu läbi, sest nad usuvad, et järgmine elu on olemas. ^[] Nad arvavad, et suitsiidi teel surnuna on neil järgmises elus ehk paremad võimalused. ^[]

Enesetapp kui relv

Ajaloos on mitmeid kuulsaid näiteid enesetapurünnakute kohta. Üks näide on Kamikazes. Nad olid Jaapani hävituslendurid Teise maailmasõja ajal, kes püüdsid tappa Ameerika sõdureid, põrgatades oma lennukid Ameerika laevadele. Oma lennukite kokkupõrkega tapsid nad ka iseennast.

Ka 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakud Ameerika Ühendriikide vastu sooritasid enesetapuründajad. Nad lendasid lennukitega Maailma Kaubanduskeskuse hoonetesse ja Pentagoni.

Seotud leheküljed

• Eutanaasia
• Massiline enesetapp
• Enesetapupakt
• Enesetapu kopeerija