Erakorraline meditsiin: määratlus, ülesanded ja erakorraline abi

Erakorraline meditsiin: põhjalik selgitus määratlusest, arstide ülesannetest ja kiirest erakorralisest abist — juhised hädaolukordade ja esmaabi jaoks.

Erakorraline meditsiin on meditsiini eriala. Eriala on meditsiini eriline osa, kus arstil võib olla rohkem teadmisi. Näited on pediaatria (arstid, kes hoolitsevad laste eest), geriaatria (arstid, kes hoolitsevad eakate eest) ja kardioloogia (arstid, kes teavad rohkem südamest).

Erakorralist meditsiini (lühend EM) nimetatakse mõnikord ka õnnetusjuhtumite ja erakorralise meditsiini (AEM).

EM-arstid on spetsialiseerunud viivitamatut ravi vajavate haiguste ja vigastuste ravile. Selliseid haigusi või vigastusi nimetatakse hädaolukordadeks. Kui neid kiiresti ei aidata, võib inimene haigestuda veelgi rohkem või isegi surra.

Erakorralise meditsiini arstid töötavad tavaliselt erakorralise meditsiini osakondades. Seda nimetatakse ka erakorralise meditsiini osakonnaks või erakorralise meditsiini osakonnaks. Need on kohad haiglates, kuhu inimesed lähevad, kui neil on hädaolukord. Neil võib olla punane rist või punased tähed sildil, et näidata, et tegemist on erakorralise meditsiini osakonnaga. Nii teavad ka inimesed, kes ei oska lugeda, kuhu minna.

Arstid, kes on spetsialiseerunud EM-ile, peavad teadma mõningaid teadmisi kõigist meditsiini eri erialadest. Nad ravivad igas vanuses inimesi. Nad ravivad nii mehi kui ka naisi. Nad peavad oskama ravida igasuguseid hädaolukordi. Kuid nad ei pruugi teada päris palju aastate jooksul tekkinud haiguste kroonilisest ravist. Paljud inimesed tulevad aga erakorralise meditsiini osakonda ka selliste probleemidega, mis ei ole hädaolukorrad. Seega peavad erakorralise meditsiini arstid teadma ka seda, kuidas ravida mitte-kiireloomulisi olukordi.

Mis on erakorralise meditsiini peamised eesmärgid?

Erakorralise meditsiini ülesandeks on kiiresti hinnata, stabiliseerida ja ravida inimese seisundit nii, et oht elule või tervisele väheneks. Peamised eesmärgid on:

• Elude päästmine: kiire ja sihipärane abi seisundites nagu südameinfarkt, insult, raske verejooks, hingamisseiskus ja tõsised traumad.
• Hädaolukorra stabiliseerimine: patsiendi seisundi viimine nii kaugele, et ta saab edasi ravida kas haigla intensiivosakonnas või ambulatoorselt.
• Diagnoosi kiire suunamine: selgitada, kas probleem on äge või krooniline ning millist eriala järgmisena kaasata.
• Valu ja kannatuste leevendamine: kiire valu- ja sümptomiravi, et parandada patsiendi heaolu ja funktsiooni.

Erakorraline abi ja tööprotsessid

Erakorralise meditsiini osakondades toimuvad mitmed olulised protsessid:

• Triage ehk patsiendi prioriseerimine: sissetulevaid patsiente hinnatakse kiiresti ja jagatakse vastavalt hädaolulisusele, et kõige raskemad juhud saaksid abi esimesena.
• Esmaabi ja stabiliseerimine: õmblemine, verejooksu peatamine, hingamisteede tagamine, valu vähendamine, infusioonravi ja vajadusel elustamine.
• Kiire diagnostika: vereanalüüsid, EKG, röntgen, kompuutertomograafia (KT) ja muud uuringud, mis aitavad teha kiireid otsuseid.
• Koostöö teiste erialadega: kirurgia, kardioloogia, neuroloogia, pediaatria jt kaasamine, kui vaja erialaspetsialisti sekkumist.
• Edasisaatmine: otsustamine, kas patsient vajab haiglaravi, intensiivravi, ambulatoorset jälgimist või võib koju saata koos edasise raviga.

Triage: kuidas otsustatakse, kes saab abi esimesena

Triage alus on patsientide kiire hindamine vastavalt sümptomi raskusastmele ja eluohtlikkusele. Tavaliselt kasutatakse värvikoodipõhiseid skaalasid (näiteks punane — viivitusel eluohtlik, kollane — kiire, roheline — mitte-kiireloomuline). See aitab tagada, et piiratud ressursid suunatakse esmalt neile, kes vajavad kiireimat sekkumist.

Kiirabi ja muud hädaabiteenused

Erakorraline meditsiin ei piirdu ainult haigla erakorralise osakonnaga. Olulised komponendid on:

• Kiirabibrigaadid: arsti-, õe- või EMT- meeskonnad, kes annavad abi sündmuskohal ja transportivad raskes seisundis patsiendi haiglasse.
• Õnnetuskohal antav esmaabi: kohalikud päästjad, politsei ja juhuslikud abistajad, kes saavad esmareageerida enne meditsiinimeeskonna saabumist.
• Kaugkonsultatsioonid: telemeditsiin ja eriarstide nõustamine, eriti maapiirkondades kiiresti otsuste tegemiseks.

Tavalisemad hädaolukorrad erakorralises meditsiinis

Paljud olukorrad, millega EM spetsialistid tegelevad, on järgmised:

• Südame- ja vereringehäired (südameinfarkt, rütmihäired, šokk)
• Neuroloogilised häired (insult, epilepsia, teadvusekaotus)
• Traumad (liigeste ja luumurrud, peavigastused, sisemised vigastused)
• Hingamisteede probleemid (astma rünnak, kopsupõletik, õhupuudus)
• Tõsised allergilised reaktsioonid (anafülaksia)
• Toitmisel ja mürgistused
• Verejooksud ja traumajärgsed komplikatsioonid

Kes töötab erakorralises meditsiinis?

Erakorralise meditsiini meeskond on mitmeamtiline ja hõlmab:

• EM- arstid: spetsialistid, kes juhivad kliinilist hindamist ja ravi.
• Õed ja EMT-d: pakuvad esmaabi, manustavad ravimeid, hoolitsevad patsiendi eest ja valmistavad ette edasist ravi.
• Parameedikud ja kiirabitöötajad: annavad abi sündmuskohal ja transpordil.
• Radioloogid, laboritöötajad ja tehnikud: aitavad kiirete diagnostiliste uuringute läbiviimisel.
• Päästjad ja politsei: tagavad turvalisuse ja vajaduse korral päästetööd.

Ruumid ja varustus

Erakorralise meditsiini osakondades on spetsiaalsed ruumid kiireks tööks: elustamisruumid, traumapalatid, kiired uuringuruumid ja jälgimisalad. Olulise varustuse hulka kuuluvad defibrillaatorid, intubatsioonivarustus, monitorid, infusioonipumbad ja kiire diagnoosimiseks vajalikud testid.

Koolitus ja kvalifikatsioon

EM-arstiks saamiseks tuleb läbida meditsiinikõrgharidus, seejärel spetsialiseerumine erakorralisele meditsiinile. Samuti on vajalik regulaarne elustamisoskuste värskendamine (nt ACLS, PALS). Õdedele ja kiirabitöötajatele on eraldi väljaõpe elustamise, trauma- ja meditsiiniliste hädaolukordade käsitlemisel.

Kuidas käituda hädaolukorras — praktilised juhised

• Helista hädaabinumbrile (sõltuvalt riigist 112 või muu number) ja anna selged andmed: mis juhtub, kus, mitu inimest ja millised sümptomid.
• Kui oskad, alusta elustamist (kui ohutu) ning vajadusel peatage verejooks sidemega.
• Ära liigu raskelt vigastatud inimest, kui pole otsest ohtu (näiteks tuleoht), oota professionaalset abi.
• Järgige pääste- või meditsiinipersonali juhiseid kuni abi saabumiseni.

Ennetus ja patsiendi roll

Paljusid erakorralisi olukordi saab ennetada: ohutu käitumine liikluses, tervislik eluviis, regulaarne krooniliste haiguste jälgimine ning kiire pöördumine arsti poole esmaste sümptomite korral. Patsiendi ja lähedaste informeerimine kroonilise haiguse kohta aitab ka hädaolukorras kiiremini õiget abi saada.

Kokkuvõte

Erakorraline meditsiin on eluliselt tähtis eriala, mille eesmärk on anda kiire, ohutu ja sihipärane abi ägedates olukordades. See nõuab hästi toimivaid protsesse, meeskondlikku koostööd, spetsiaalset varustust ja pidevat väljaõpet. Kui satute hädaolukorda, on kiirem reageerimine ja õiged sammud tihti otsustava tähtsusega patsiendi ellujäämise ja tervise taastumise jaoks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on erakorraline meditsiin?

K: Millised on mõned teised meditsiini erialad?

K: Kus EM-arstid tavaliselt töötavad?

K: Kuidas inimesed saavad erakorralise meditsiini osakonna ära tunda?

K: Keda ravivad erakorralise meditsiini arstid?

K: Kas EM-arstid on spetsialiseerunud ainult hädaolukordadele?

Otsing