Endometrioos: põhjused, sümptomid, diagnoos ja ravivõimalused

Endometrioos on seisund, mille puhul emaka endomeetriumi ehk emaka limaskesta sarnased rakud asuvad ja kasvavad väljaspool emakat. Haigus esineb sageli reproduktiivses eas naistel — arvatakse, et kuni 11% Ameerika naistest vanuses 15–44 eluaastat võib seda põdeda. Kõige sagedamini diagnoositakse endometrioosi 30–40-aastastel naistel. Endometrioos võib põhjustada tugevat valu ja raskendada lapse saamist. Õige ravi ja diagnostika võivad valu leevendada ning aidata naisel rasestuda; arst saab määrata sobiva ravi.

Põhjused

Täielikku põhjust endometrioosi tekkeks ei teata. On välja pakutud mitu teooriat ja riskifaktorit:

• Retrograde menstruatsioon — menstruatsioonivool kantakse munajuhade kaudu tagasi vaagnasse, kus emaka limaskesta rakud kinnituvad ja kasvavad.
• Imuunsüsteemi häired — nõrgenenud immuunvastus võib takistada kehast väljas paiknevate endomeetriumi rakkude eemaldamist.
• Geneetiline eelsoodumus — endometrioos esineb sagedamini peredes.
• Hormonaalsed tegurid — östrogeen soodustab endometrioosi kude.
• Muud teooriad hõlmavad metaplaasiat ja lümfovaskulaarset levikut.

Sümptomid

Endometrioosi raskusaste ja sümptomid võivad varieeruda. Tavaliselt esinevad:

• kõhu- või vaagnavalu, eriti enne ja menstruatsiooni ajal (düsmenorröa);
• valu vahekorra ajal (dyspareunia);
• rasestumisraskused või viljatus;
• tugev menstruatsioonivool või veritsus menstruatsioonide vahel;
• soole- või kuseprobleemid (valud roojamisel või urineerimisel) eriti menstruatsiooni ajal;
• püsiv väsimus ja mõjutatud elukvaliteet.

Mõnel naisel võivad esineda väga vähesed sümptomid, teisel väga tugevad, mis segavad tööd ja igapäevatoimetusi.

Diagnoos

Endometrioosi avastamine võib olla keeruline. Arst kasutab mitut meetodit:

• vaagna läbivaatus — arst tunneb kühme, tundlikkust või adhesioone;
• põhjalik anamnees ja sümptomite kirjeldus;
• pildiuuringud: transvaginaalne või kõhuülevaatusega ultraheliuuring aitab näha munasarja tsüste (endometrioomid) ja teisi muutusi; mõnikord tehakse ka MRT (magnetresonantstomograafia) parema ülevaate saamiseks;
• veretestid, nt CA‑125, võivad olla abiks, kuid ei ole spetsiifilised ega ainsad diagnoosimisel;
• laparoskoopia (vaagnapõhja endoskoopiline uuring) koos koetüki (biopsia) võtmisega on diagonaalseks kuldstandardiks — kirurg näeb otseselt endometrioosikoldeid ja saab need kinnitada mikroskoopia abil.

Ravi

Ravivalik sõltub sümptomitest, haiguse raskusest, patsiendi soovist rasestuda ja üldisest tervislikust seisundist. Peamised ravimeetodid:

• valuvaigistid — mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt ibuprofeen) võivad leevendada menstruatsioonivalusid;
• hormonaalne ravi — eesmärk on vähendada östrogeeni taset või takistada menstruaaltsüklit, mis pidurdab endometrioosi kasvu:
  • kombineeritud suukaudsed rasestumisvastased tabletid või progestiinid (süstid, implantaat, progestiini sisaldavad spiraalid) võivad vähendada valu ja koldete aktiivsust;
  • gonadotropiini vabastava hormooni (GnRH) agonistid ja antagonistid (otse mõjutavad hormoone) — põhjustavad ajutiselt hüpogonadismile sarnast seisundit ja vähendavad valu; pikaajalisel kasutusel tuleb jälgida luu tihti ja muid kõrvaltoimeid;
  • aromatase inhibiitorid võivad tulla kõne alla raskemate või ravimitele reageerimatute juhtude korral.
• kirurgiline ravi — laparoskoopia abil saab eemaldada või hääbida endometrioosikoldeid (ekstirpatsioon või ablatsioon) ning lõigata armkoe ja adhesioone. Mõnel juhul, kui muud ravimeetodid ei aita ja patsiendil ei ole edasisi soovitusi raseduse suhtes, võib kaaluda suuremaid sekkumisi nagu hysterektomia koos või ilma oophorektoomiata; seda otsust tehakse individuaalselt.
• viljakusravi — kui endometrioos raskendab rasestumist, võivad abiks olla ovulatsiooni stimuleerimine ja viljastamisravi (nt IVF).

Tuleb arvestada, et hormonaalne ravi on enamasti ajutine ja valu võib pärast ravi lõpetamist tagasi tulla. Kirurgilisel ravil on samuti kordumise risk — haigus võib taastekkida.

Rasedus ja viljakus

Endometrioos võib vähendada viljakust, eriti kui esinevad adhesioonid või munasarja kahjustused. Paljudel naistel on võimalik rasestuda pärast sobivat ravi—see võib olla hormonaalne ravi, operatsioon või viljastamisabi. Arsti ja viljakusspetsialisti koostöö on oluline sobiva plaani koostamiseks.

Igapäevaelu ja toetav ravi

• elustiilimuutused: mõõdukas liikumine, sooja kompressi kasutamine valukohtades, une- ja toitumisharjumuste parandamine;
• füsioteraapia ja vaagnapõhjalihaste treeningud võivad aidata kroonilise valu korral;
• psühholoogiline tugi ja tugigrupid — krooniline valu mõjutab vaimset tervist, seetõttu on abi nõustamisest;
• valuravi spetsialistid ja interdistsiplinaarsed meeskonnad võivad pakkuda individuaalseid lahendusi.

Tüsistused ja pikaajaline prognoos

Võimalikud tüsistused: munasarja endometrioomid (tsüstid), adhesioonid, krooniline vaagnavalu ja viljatus. Väike osa juhtudest seostatakse mõne tüüpi munasarjavähiga, kuid see risk on üldiselt madal. Endometrioos on krooniline haigus, mille kulg võib olla kõikumine — sümptomid mõnel ajal leevenduvad, mõnikord süvenevad.

Millal pöörduda arsti poole

Pöörduge arsti poole, kui teil on tugev või kestnud vaagnavalu, valu menstruatsioonide ajal, valu vahekorra ajal või raskused rasestumisega. Varajane diagnoos ja ravi aitavad vähendada pikaajalist valu ning parandada elukvaliteeti ja viljakusprognoosi.

Ravi- ja diagnostikavalikud on individuaalsed. Kui teil on küsimusi või olete mures, arutage neid oma perearsti, günekoloogi või viljakuse spetsialistiga, et leida just teile sobiv lahendus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on endometrioos?

K: Kui levinud on endometrioos?

K: Kas endometrioos võib mõjutada viljakust?

K: Millised on mõned endometrioosi sümptomid?

K: Kuidas arstid diagnoosivad endometrioosi?

K: Kuidas ravitakse endomeitrioosi?

Otsing