Vajalike ravimite loetelu on WHO koostatud ravimite loetelu, mille eesmärk on määratleda ravimid, mis rahuldavad ühiskonna kõige olulisemaid tervisevajadusi. Nimekiri sisaldab ravimeid ja ravimirühmi eri haiguste ning seisundite raviks ja ennetamiseks ning keskendub ravimite tõhususele, ohutusele ja kuluefektiivsusele. Nimekirjas olevad ravimid peaksid olema laialdaselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja taskukohased kõigile, kes neid vajavad. Nimekiri avaldati esimest korda 1977. aastal ning seda vaadatakse läbi tavaliselt iga kahe aasta tagant. 2003. aastal oli nimekirjaga liitunud 156 riiki ja 2016. aasta seisuga sisaldas see üle 300 erineva ravimi ja vaktsiini. Umbes 95% loetelus olevatest ravimainetest ei ole patenteeritud, mis tähendab, et nende baasil saab toota geneerilisi ravimeid, mis sageli vähendavad hinda ja parandavad kättesaadavust.

Milleks nimetatud nimekiri on?

  • Prioriteetide seadmine: aitab poliitikutel ja tervishoiusüsteemidel määratleda, milliseid ravimeid peaks riiklikes apteekides ja tervishoiuasutustes alati olema.
  • Ressursside optimeerimine: suunab piiratud rahalisi vahendeid ja logistikast reservid selliste ravimite soetamiseks, mis annavad kõige suurema tervisekasu.
  • Hindade ja saadavuse parandamine: toetab läbirääkimisi hindade, riigihangete ja geneeriliste ravimite tootmisega, et langetada kulusid patsientidele.
  • Suunis riikidele: WHO soovitab riikidel kohandada globaalset nimekirja oma riiklike vajalike ravimite loendisse, arvestades kohalikke haiguskoormusi ja ressursse.

Valiku alused ja struktuur

Ravimite valikul võetakse arvesse teaduslikke tõendeid nende efektiivsuse ja ohutuse kohta, samuti kättesaadavust ja kulutõhusust. WHO avaldab lisaks põhiloendile ka komplekteeritud soovitusi, sealhulgas sageli eraldi nimekirja lastele mõeldud ravimitest ja jagunemist põhiloendiks ning täiendavaks loendiks, kus täiendavatesse ravimisse kuuluvad sellised ravimid, mis võivad nõuda erivarustust, spetsialiseeritud jälgimist või on vähem laiapõhjalised, kuid siiski vajalikud teatud tingimuste korral.

Peamised probleemid ja takistused

Nimekirjaga seonduvad olulised väljakutsed, mis takistavad ravimite tõhusat jõudmist kõigi patsientideni:

  • Finantsiline kättesaadavus: paljud inimesed, eriti arengumaades, ei saa endale lubada ravimeid, mistõttu jääb ravile ligipääs piiratud.
  • Uute ravimite arenduse motivatsioon: haigused, mis esinevad peamiselt madala sissetulekuga piirkondades (näiteks malaaria või tuberkuloos), võivad jääda ravimifirmade huvist välja, kuna turg ei pruugi olla majanduslikult atraktiivne.
  • Patendid ja kõrged hinnad: mõned nimekirjas olevad ravimid on patenteeritud ning seetõttu kallid; see on olulisem näiteks teatud AIDSi ravi komponentide puhul (AIDS). Patendid võivad piirata geneeriliste alternatiivide tekkimist ja alandada kättesaadavust.
  • Tarneahela ja regulatiivsed tõrked: ravimite registreerimine, logistika, külm ahel ja apteekide varustatus võivad piirata tegelikku juurdepääsu ka siis, kui ravim on olemas nimekirjas.
  • Ebavõrdsus riikide vahel: varustus ja rahastus on väga erinev riigiti; mõned riigid ei kohanda WHO mudelnimekirja ega rahasta vajalikke ravimeid piisavalt.

Lahendused ja poliitikasoovitused

Ravimite kättesaadavuse parandamiseks on võimalik rakendada mitmeid meetmeid:

  • soodustada geneeriliste ravimite tootmist ja kasutamist ning lihtsustada nende turule tulekut;
  • läbirääkida madalamaid hindasid tootjate ja hulgimüüjatega ning rakendada ühisoste (pooled procurement) väiksemate riikide jaoks;
  • kasutada intellektuaalomandi raamistikku (sh TRIPS-i erandid ja muud võimalused), et tagada ligipääs hädavajalikele ravimitele hädaolukordades või avaliku huvi tõttu;
  • parandada tervishoiu tarneahelasid, registreerimist ja kvaliteedikontrolli, et vältida katkestusi varustuses;
  • rikastada rahastust madala sissetulekuga riikide jaoks ja toetada globaalseid algatusi (nt rahvusvahelised fondid) raskete nakkushaiguste raviks.

Maailmapanga tehtud uuringu kohaselt ei ole umbes kolmandikul maailma elanikkonnast usaldusväärset juurdepääsu nendele ravimitele, eriti madala ja keskmise sissetulekuga riikides, kus probleemid tulenevad nii hindadest, tarnest kui ka tervishoiusüsteemi piirangutest. WHO hädavajalike ravimite nimekiri jääb siiski keskseks vahendiks globaalsete ja riiklike poliitikate kujundamisel, et parandada ravimite kättesaadavust ja tervishoiu tulemusi maailmas.