Palavik — mis see on, põhjused, sümptomid ja ravi

Palavik on siis, kui inimese kehatemperatuur on kuumem kui 37,5 kraadi Celsiuse järgi (99,5 Fahrenheiti). Inimese normaalne kehatemperatuur varieerub sõltuvalt mitmetest teguritest, sealhulgas vanusest ja füüsilise aktiivsuse tasemest. Tavaliselt on see 37 kraadi Celsiuse järgi, kuid loomulikult varieerub see inimeseti vähemalt 0,5 kraadi Celsiuse võrra. Kehatemperatuuri tegelik mõõtmine sõltub mõõtmise kohast. Keele alt võetud temperatuuri puhul võib mõõtmine olla madalam. Rektaalne temperatuur on umbes 0,3 C (0,55 F) kõrgem ja kaenlaalune temperatuur on umbes sama palju madalam.

Kui inimesed on haiged, võitleb nende keha immuunsüsteem haiguse vastu ja seetõttu tõuseb kehatemperatuur. Palavik on organismi kaitsemeetmed mikroobide vastu: mikroobide elutsükkel on häiritud, kui kehatemperatuur tõuseb.

Umbes 38 °C (100,4 F) kraadi nimetatakse madala astme palavikuks ja üle 39,5 °C (103 F) kraadi on kõrge astme palavik.

Lastel on tavaliselt kõrgem palavik kui täiskasvanutel; nende immuunsüsteem on vähem arenenud. Imikutel on kõrgeim normaalne temperatuur, mis vanuse kasvades langeb. Ka mõnel loomal, eriti väikestel loomadel, nagu küülikud ja kassid, on normaaltemperatuur kõrgem kui inimesel.

Mõnikord võib kõrge palavik olla meditsiiniline hädaolukord. Kui temperatuur on 42 °C või rohkem, hakkavad elundid kahjustuma, mida ei pruugi olla võimalik parandada. Kuigi enamiku palaviku põhjuseks on infektsioon, kas bakteriaalne või viiruslik, võivad mõned palavikud olla põhjustatud vähktõvest, sealhulgas leukeemiast, lümfoomist ja neerurakk-kartsinoomist.

Sümptomid

  • Hõõrumine ja külmavärinad enne temperatuuri tõusu; palaviku ajal higistamine
  • Peavalu, lihas- ja liigesevalu
  • Väsimus, söögiisu vähenemine ja ärrituvus
  • Kiire südametegevus ja hingamine
  • Lastel võivad kaasneda kõhuhädad, oksendamine või lööve ning harvemini febriilsed krambid

Põhjused

Peamised palaviku põhjused on infektsioonid (viiruslikud ja bakteriaalsed). Lisaks võivad palavikku põhjustada:

  • Autoimmuunhaigused ja põletikulised seisundid
  • Vähk ja kasvajalised protsessid (nt leukeemia, lümfoom)
  • Ravimid (nn ravimipalavik)
  • Kuumaalane kahjustus ehk kuumarabanduse varjund ja ülekuumenemine
  • Põletikulised reaktsioonid pärast vaktsineerimist (enamasti ajutine ja kerge)

Kuidas temperatuuri mõõta ja mida tuleks teada

  • Rektaalne mõõtmine on väikelastel kõige täpsem; täiskasvanutel annab samuti väga usaldusväärse tulemuse.
  • Keele (oraalne) mõõtmine sobib vanematele lastele ja täiskasvanutele, kuid tulemus võib mõjutuda hiljutisest joomisest või söömisest.
  • Kaenlaalus (aksillaarne) mõõtmine on lihtne, kuid tavaliselt madalam kui tegelik keha sisetemperatuur.
  • Kuulake termomeetriga kaasnevaid juhiseid; õige mõõtmiskoht ja -aeg on olulised täpse tulemuse saamiseks. Tuleb arvestada tavapärase individuaalse kõikumisega.
  • Tupikutermine (temperatuur kõrvas) võib olla täpne, kuid mitte alati usaldusväärne imikutel alla 6 kuu vanuses.

Diagnoos ja millal pöörduda arsti poole

Palaviku põhjuse selgitamiseks küsib arst sümptomeid, teeb läbivaatuse ja vajadusel määrab täiendavad uuringud (vereproov, uriinianalüüs, röntgen, mikrobioloogilised testid). Pöörduge arsti või erakorralise abi poole, kui:

  • Imiku alla 3 kuu vanuses rektaalne temperatuur on ≥ 38 °C — see on alati põhjus koheseks meditsiiniliseks hindamiseks.
  • Palavik kestab kaua (rohkem kui 48–72 tundi) või on väga kõrge (> 39,5 °C) vaatamata ravile.
  • Esinevad rasked sümptomid: hingamisraskus, teadvuse häired, tugev kõhu- või rindkerevalu, tugev peavalu, jäikus kaelas, tugev dehüdratsioon, verine oksendamine või vererõhu langus.
  • Immunosupresseeritud inimene (nt vähiravi saaja, immuunsüsteemi häired) saab palaviku korral kohe nõu meditsiinitöötajalt.

Ravi ja kodused abinõud

Palaviku eesmärk ei ole alati olla madalam — see on keha kaitserühm. Ravi sõltub palaviku põhjusest ja patsiendi üldisest seisundist. Tavapärased lähenemised:

  • Vedelikud ja puhkus: oluline on juua piisavalt vedelikku, et vältida dehüdratsiooni. Puhkus aitab organismil taastuda.
  • Antipyreetikumid: levinud ravimid on paratsetamool (acetaminofeen) ja ibuprofeen. Need leevendavad ebamugavust ja vähendavad temperatuuri. Järgige annustamisjuhiseid ja arstiga konsulteerimist eriti laste puhul.
  • Ärge andke aspiriini lastele või teismelistele viirushaiguse ajal (seos Reye sündroomiga).
  • Füüsilised meetmed: kerge riietus, toas mõõdukas temperatuur, jahutavad (leebe) spongimine võib olla abiks kõrge palaviku puhul; vältida külma vanni või alkoholivanne.

Palavik lastel — eripärad

  • Lastel esineb sagedamini ja hinduvalt kõrgeid temperatuure. Suurem palavik ei tähenda alati raskemat haigust.
  • Febriilsed krambid võivad tekkida 6 kuu–5 aasta vanustel lastel palaviku ajal; need on sageli lühiajalised ja enesepiirduvad, kuid kui kramp kestab üle 5 minuti, kordub või laps ei taastuks kiiresti, tuleb otsida kohest arstiabi.
  • Alla 3 kuu imiku palavik nõuab alati arstlikku hindamist.

Tüsistused

Enamiku palavike puhul tüsistusi ei teki, kuid väga kõrge palavik võib põhjustada dehüdratsiooni, kardiovaskulaarset stressi ja otseselt elundikahjustust äärmuslikes tingimustes. Rasked bakteriaalsed infektsioonid, pikaaegne kõrgendatud temperatuur või immuunsüsteemi häired vajavad kiiret ravi.

Ennetus

  • Vaktsineerimine aitab vältida mitmeid palavikku põhjustavaid nakkusi.
  • Hea kätehügieen ja nakkuskaitsemeetmed vähendavad viirus- ja bakteriaalsete haiguste levikut.
  • Õige ravimi- ja allergiaajalugu teada arstile, et välistada ravimipalavik.

Kui kahtlete, kuidas palavikku tuleb käsitleda või millal pöörduda arsti poole, küsige nõu tervishoiutöötajalt. Erakorraline abi on vajalik, kui esinevad rasked või äkilised sümptomid, teadvuse häired või imikul alla 3 kuu esinev palavik.

Küsimused ja vastused

K: Mis on palavik?


V: Palavik on see, kui inimese kehatemperatuur on kõrgem kui 37,5 kraadi Celsiuse järgi (99,5 Fahrenheiti).

K: Milline on inimese normaalne kehatemperatuur?


V: Inimese normaalne kehatemperatuur on tavaliselt 37 kraadi Celsiuse järgi, kuid loomulikult varieerub see inimeseti vähemalt 0,5 kraadi Celsiuse võrra.

K: Kuidas mõjutab mõõtmise asukoht kehatemperatuuri tegelikku mõõtmist?


V: Kehatemperatuuri tegelik mõõtmine sõltub mõõtmise asukohast. Keele alt võetud temperatuuri puhul võib mõõtmistulemus olla madalam. Rektaalne temperatuur on umbes 0,3 C (0,55 F) kõrgem ja kaenlaalune temperatuur on umbes sama palju madalam.

K: Miks tõuseb meie kehatemperatuur, kui me oleme haiged?


V: Kui inimesed on haiged, võitleb nende keha immuunsüsteem haiguse vastu ja seetõttu tõuseb nende kehatemperatuur, et katkestada haigust põhjustavate mikroobide elutsükkel.

K: Mis on madal ja kõrge palavik?


V: Umbes 38 °C (100,4 F) kraadi nimetatakse madalaks palavikuks ja üle 39,5 °C (103 F) kraadi loetakse kõrgeks palavikuks.


K: Kas lastel on kõrgem palavik kui täiskasvanutel?


V: Jah, lastel on tavaliselt kõrgem palavik kui täiskasvanutel, sest nende immuunsüsteem on täiskasvanu immuunsüsteemiga võrreldes vähem arenenud. Imikutel on isegi kõrgem normaalne temperatuur, mis väheneb täiskasvanueas.

K: Kas on loomi, kelle normaaltemperatuur on kõrgem kui inimesel?


V: Jah, mõnedel loomadel, eriti väikestel, nagu küülikud ja kassid, on samuti kõrgem normaaltemperatuur kui inimestel.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3