Fistul (fistula): definitsioon, tüübid, põhjused ja ravi

Fistul (fistula): mis see on, tüübid, sümptomid, põhjused ja tõhusad ravi- ning ennetusvõimalused. Loe praktiline juhend diagnoosist kuni taastumiseni.

Sõna fistula pärineb ladina keelest, mis tähendab toru või toru. Meditsiinis on fistula ebanormaalne ühendus kahe õõnsa ruumi vahel. See võib olla veresooned, sooled või muud õõnsad organid. Fistulad on tavaliselt põhjustatud vigastuse või operatsiooni tagajärjel. Kuid need võivad tuleneda ka infektsioonist või põletikust. Fistulid on üldiselt haiguse seisund, kuid arstid võivad fistuleid luua meditsiinilistel põhjustel ka kirurgiliselt.

Mis on fistula ja kuidas see tekib?

Fistula on ebanormaalne kanal või ühendus kahe kehaõõne või kehaõõne ja naha vahel. See tekib siis, kui normaalne kude ei parane õigesti ning moodustub uus läbipääs, mille kaudu voolavad vedelikud või ained ühest õõnsusest teise. Tavalisemad tekke põhjused on:

• Infektsioonid ja abstsessid (nt perianaalsete abstsesside järel)
• Kroonilised põletikulised haigused nagu Crohni tõbi
• Trauma ja vigastused
• Operatsioonid ja kirurgilised tüsistused
• Kasvajad või kiiritusravi tagajärjed

Tüübid

Fistulad võib jaotada vastavalt asukohale ja ühendatavate õõnsuste tüübile. Mõned sagedasemad tüübid:

• Perianaalne (päraku ümbruse) fistula — ühineb pärakuga ja naha või pärasoole vahel; tihti seotud abstsessidega või Crohni tõvega.
• Enterokutaanne (soolestikust nahani) — soolestiku ja naha vaheline ühendus, võib tekkida pärast operatsiooni või põletikku.
• Enterovesikaalne (soolestikust põieni) — soolestiku ja põie ühendus; sümptomiteks võivad olla uriinis olev väljaheide või õhumullid uriinis.
• Rektovaginaalne fistula — pärakust vaginaalsse; põhjustab fekaalide või gaasi eritumist läbi tupe.
• Arteriovenoosne fistula — arter ja veen on otse ühendatud; võib olla kaasasündinud, traumajärgne või loodud dialüüsi jaoks kirurgiliselt.
• Trahea‑ösofageaalne, biliaarne jt — võivad tekkida spetsiaalsetes kliinilistes olukordades (nt vähk, operatsioonid, põletikud).

Sümptomid

Fistula sümptomid sõltuvad asukohast. Levinumad nähud on:

• Ebaharilik eritise vool nahalt või teistsugusest õõnsusest (mäda, veri, väljaheide)
• Valu ja punetus fistula ümbruses
• Taastuvad abstsessid või põletikunähud
• Fekaalia uriinis (fecaluria) või gaasi eraldumine läbi tupest
• Temperatuuri tõus ning üldine halb enesetunne, kui on kaasnev infektsioon

Diagnoos

Arst hindab anamneesi ja teeb kliinilise läbivaatuse. Vajalikud uuringud võivad hõlmata:

• Füüsiline läbivaatus ja proktoloogiline uuring (perianaalsete fistulite korral)
• Imaging‑uuringud: ultraheli, kompuutertomograafia (CT), magnetresonantstomograafia (MRI) või fistulograafia
• Endoskoopia või koloskoopia soolestiku põhise probleemi otsimiseks
• Laborianalüüsid: vererõhk, põletikunäitajad, mikrobioloogilised proovid eritistest

Ravi

Ravi sõltub fistula tüübist, asukohast, põhjusest ja patsiendi üldseisundist. Peamised lähenemised:

• Konservatiivne ravi — antibiootikumid ja põletikuvastased ravimid, haava hooldus ning abstsessi tühjendamine.
• Kirurgia — sageli vajalik krooniliste või keeruliste fistulite korral. Võimalused:
  • Fistulotoomia või fistulektoomia (kanali avamine või eemaldamine)
  • Setoni paigaldus (õmblusmaterjal kanalisse, mis aitab drenaaži ja põletiku kontrolli all hoida)
  • Ligatsioon meetodid (nt LIFT — ligation of intersphincteric fistula tract)
  • Flap‑plastika ja koe sulgemise tehnikad (nt advancement flap)
  • Endoskoopilised ja minimalt invasiivsed meetodid, samuti bioaktiivsed täited nagu fibrinliim või plug
  • Enterokutaanse fistula korral võib olla vajalik sooleosa resektsioon ja rekonstruktsioon
• Spetsiaalne ravi — näiteks Crohni tõvega seotud fistulite puhul kasutatakse immuunmodulaatoreid ja bioloogilisi ravimeid (nt TNF‑α inhibiitorid).
• Suunitlus dialüüsi jaoks loodud arteriovenoossete fistulite puhul — need fistulad on kavandatud ja hooldatavad eraldi eesmärgiga ning nõuavad regulaarset jälgimist.

Komplikatsioonid ja prognoos

Võimalikud komplikatsioonid hõlmavad korduvat infektsiooni, abstsessi, kroonilist eritist, vaginaalset või pärasoolekommunikatsiooni ning mõnel juhul roojapidamatust (kui operatsioon mõjutab sfinktereid). Prognoos sõltub põhjusest ja ravi õigeaegsusest: varajane diagnotseerimine ja asjakohane ravi vähendavad tüsistuste riski.

Kuidas vältida?

• Õigeaegne ja korrektne abstsessi ravi ning hügieen
• Süsteemsete haiguste (nt Crohni tõbi) hea kontroll ja regulaarne jälgimine
• Hoolikas kirurgiline tehnika ning kirurgiliste haavade korrektne hooldus

Millal pöörduda arsti poole?

Pöörduge arsti poole, kui teil on püsiv või korduv mädane eritisega haav, tugev valu päraku või vaagna piirkonnas, fekaalide või õhu eritumine ebanormaalsetesse kanalitesse (nt tupest või uriinist) või palavik koos lokaalse põletikuga. Varajane hindamine aitab valida sobiva ravi ja ennetada tüsistusi.

Kokkuvõte: Fistula on ebanormaalne ühend kahe õõnsuse või õõnsuse ja naha vahel, mille põhjused, sümptomid ja ravi varieeruvad. Õige diagnoos ja individuaalne raviplaan on olulised paranemise ja tüsistuste vältimise jaoks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on fistula?

K: Kust tuleb sõna fistula?

K: Mis põhjustab fistulat?

K: Kas kõik fistulid on haigusseisundid?

K: Kas arstid võivad fistuleid tekitada kirurgiliselt?

K: Milliseid organeid võib fistul mõjutada?

K: Kas fistul on tavaline meditsiiniline seisund?

Otsing