Glaukoom — määratlus, põhjused, sümptomid ja ravi

Glaukoom on haigus, mis põhjustab silmakahjustusi. Kui inimene, kellel on glaukoom, ei saa arstilt abi, ei näe ta enam.

See haigus tekib suurenenud rõhu tõttu silmas. Surve põhjustab nägemisnärvi kahjustusi. See võib põhjustada nägemise kaotust ja võib olla ka valulik.

Mõnikord on inimesel raske teada, et tal on glaukoom. Nägemine võib kaduda väga aeglaselt. Kui nägemine on glaukoomi tõttu kadunud, ei saa seda enam taastada.

Glaukoomi on kahte liiki: selline, mis tekib väga kiiresti, ja selline, mis tekib aeglaselt, pika aja jooksul.

Glaukoom on maailmas suuruselt teine pimedaks jäämise põhjus.

Mis on glaukoom ja kuidas see tekib?

Glaukoom on silmahaigus, mille korral tõuseb silmas sisemine rõhk või tekib muu põhjus, mis kahjustab nägemisnärvi. Silmas toodetav Flüss (silma vesivedelik) liigub normaalselt välja aknakesest; kui see väljavool takistub, võib tekkida rõhu tõus. Pidev rõhk kahjustab närvikiude, mis kannavad informatsiooni ajju — seetõttu kaob esmalt külgsilmalaastus (perifeerne nägemine) ja lõpuks võib tekkida täielik pimedaks jäämine.

Põhjused ja riskitegurid

Vanus — risk suureneb tavaliselt pärast 40. eluaastat.
Perekondlik eelsoodumus — glaukoom võib olla pärilik.
Suurenenud silmasisene rõhk (intraokulaarne rõhk).
Teatud haigused nagu diabeet ja kõrgvererõhutõbi.
Suur või progressiivne läätse muutus (suur miopia või hüpermetropia).
Pikaajaline kortikosteroidide kasutamine (süsteemne või kohalik).
Varasemad silmakahjustused või põletikud.

Sümptomid — kuidas glaukoom avaldub

Sümptomid sõltuvad glaukoomi tüübist:

Avatud nurgaga glaukoom (aeglane, krooniline): alguses sageli ilma sümptomiteta; nägemisvälja kitsenemine ja “torunägemine” tekivad järk-järgult.
Sulgunuruglaukoom (äkiline): tugev silmavalu, punetus, äkiline nägemise langus, peavalu, iiveldus, valgushalad (õrnate ringid ümber tuled). See on erakorraline seisund ja vajab viivitamatut arstiabi.

Diagnoos

Glaukoomi diagnoosimiseks tehakse mitmeid uuringuid:

Tonomeetria — silmasisese rõhu mõõtmine.
Oftalmoskoopia — nägemisnärvi pea vaatlus.
Perimeetria (nägemisvälja-uuring) — nägemisvälja hindamine.
OCT (optiline koherentsustomograafia) — nägemisnärvi ja närvikiudude paksuse mõõtmine.
Silma nurga hindamine (gonioskoopia) — et eristada avatud ja sulgunurka glaukoomi.

Ravi

Eesmärk on pidurdada närvikahjustuse progresseerumist ja säilitada nägemist. Ravi võib olla:

Ravimiõlad (silmapiiskad) — sageli esmavalik, aitavad alandada silmasisest rõhku (näiteks prostaglandiini analoogid, beetablokaatorid, alfa-agonistid, karbonanhüdraasi inhibiitorid).
Laserravi — trabekuloplastika avatud nurga glaukoomi puhul või iridotomia sulgunuruglaukoomi puhul.
Kirurgiline ravi — trabekuleektoomia või drenaažiseadmed, mida kasutatakse siis, kui ravim ja laser ei anna piisavat tulemust.
Ägeda sulgunurkuglaukoomi kriitiline ravi — kiire sümptomite leevendamine ja silmarõhu kiire alandamine, tihti vajab see erakorralist sekkumist.

Tavaliselt on glaukoom pikaajaline haigus ja nõuab regulaarselt korduvaid visiite silmaarsti juurde ning eluaegset ravi või jälgimist.

Ennetus ja jälgimine

Regulaarsed silmakontrollid eriti pärast 40. eluaastat või kui peres on esinenud glaukoomi.
Riskigruppi kuuluvatel inimestel tihedam jälgimine (silmamõõtmised, nägemisvälja uuringud).
Süsteemsete haiguste (näiteks diabeet) korral hea üldine ravi ja koostöö perearsti ning silmaarstiga.
Vältida pikaajalist ilma järelvalveta kortikosteroidravi, kui võimalik.

Prognoos

Glaukoom ei ole tavaliselt täielikult ravitav, kuid varajane avastamine ja õigeaegne ravi aitavad säilitada nägemist ja aeglustada haiguse progresseerumist. Kui glaukoom avastatakse hilja või jääb ravimata, võib see põhjustada pöördumatut nägemiskaotust või pimedaks jäämise.

Millal pöörduda arsti poole?

Kui tekib äkiline tugev silmavalu, punetus ja nägemise järsk halvenemine või valgustundlikkus koos iiveldusega — pöörduge koheselt erakorralisse abi.
Kui märkate järkjärgulist nägemise kitsenemist või hägustumist — broneerige kontroll silmaarsti juurde.

Oluline: regulaarne silmade kontroll on parim viis glaukoomi varajaseks avastamiseks ning nägemise kaitsmiseks.

Geneetiline komponent

Sageli on glaukoomi tekkimiseks pärilik kalduvus. Glaukoomi esinemine perekonnas on riskitegur. Suhteline risk haigestuda nn primaarsesse avatud nurga glaukoomi (POAG) suureneb umbes kaks kuni neli korda inimeste puhul, kellel on glaukoomi põdev õde või vend. Glaukoom, eriti primaarne avatud nurga glaukoom, on seotud mitmete erinevate geenide mutatsioonidega.

Samuti on selle esinemise tõenäosus erinevates populatsioonides erinev. Glaukoom on peamine pimedaks jäämise põhjus afroameeriklastel, kellel esineb rohkem primaarset avatud nurga glaukoomi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on glaukoom?

V: Glaukoom on haigus, mis põhjustab silmakahjustusi suurenenud rõhu tõttu, mis kahjustab nägemisnärvi, mis võib põhjustada nägemise kaotust ja võib olla valulik.

K: Mis juhtub, kui glaukoomiga inimene ei saa abi?

V: Kui glaukoomiga inimene ei saa arstilt abi, ei näe ta enam.

K: Kas glaukoomiga inimene saab pärast nägemise kaotamist oma nägemise taastada?

V: Ei, kui inimene kaotab glaukoomi tõttu oma nägemise, ei saa seda taastada.

K: Millised on glaukoomi kaks liiki?

V: Glaukoomi kaks liiki on selline, mis tekib väga kiiresti, ja selline, mis tekib aeglaselt ja pika aja jooksul.

K: Miks on mõnel inimesel raske teada, et tal on glaukoom?

V: Mõnel inimesel võib olla raske teada, et tal on glaukoom, sest nägemine võib kaduda väga aeglaselt.

K: Mis on maailmas teine kõige levinum pimedaks jäämise põhjus?

V: Glaukoom on maailmas teine kõige levinum pimeduse põhjus.

K: Mis põhjustab glaukoomi korral nägemisnärvi kahjustust?

V: Glaukoomi korral põhjustab silmasisene rõhu suurenemine nägemisnärvi kahjustust.