Bioloogias on mutatsioon igasugune püsiv muutus geneetilises materjalis. Tavaliselt viitab see muutustele DNA-s või kromosoomides, mis kannavad DNA-d. Mutatsioonid võivad olla pärilikud (st neid saab edasi kanda järglastele), välja arvatud juhul, kui mutatsioonil on letaalne mõju. Mutatsioonid võivad mõjutada ühte nukleotiidi (nt punktmutatsioon), osa geeni sisestust või kustumist, suuri kromosomaalseid ümberkorraldusi või kogu kromosoomide arvu muutusi.

Põhjused

Mutatsioonid tekivad mitmel viisil. Levinumad põhjused on:

  • Vead DNA replikatsioonis ja rekombinatsioonis — vigade tõttu, mis tekivad raku jagunemisel, sealhulgas meioosis, kui moodustuvad sugurakke (munarakud ja spermad).
  • Keskkonnategurid, nagu kiirguse mõjud (ioniseeriv kiirgus, UV-valgus) või teatud kemikaalide (mutageenide) kahjustav toime.
  • Transposoonid (mobiilsed DNA‑elemendid) ja viirusegenoomide liitumine võivad geneetilist materjali muuta.
  • Juhuslikud sündmused — osa mutatsioone tekib juhuslikult ilma välise toimeaine näilise põhjuseta.

Mutatsioonitüübid

  • Geeni tasemel: punktmutatsioonid (silent, missense, nonsense), sisestused (insertioonid), kustutused (delsioonid) ja raamistiku (frameshift) mutatsioonid.
  • Kromosomaalsed muutused: dublikaatsioonid, deletioonid, inversioonid ja translokatsioonid, mis muudavad kromosoomide struktuuri.
  • Kromosoomide arvu muutused: aneuploidia (näiteks üks lisa- või puuduolev kromosoom, nagu Downi sündroomi puhul) ja polüploidia.

Mõju ja tähtsus

Mutatsioonid võivad olla:

  • Neutraalsed — ei muuda organismi nähtavat tunnust ega sobivust.
  • Kahjulikud — vähendavad organismi elujõulisust või põhjustavad haigusi (näiteks mõned pärilikud defektid).
  • Kasulikud — harva, kuid võivad anda adapteeriva eelise ja seeläbi olla evolutsioonis olulised.

Isikut, kellel esineb mutatsioon, kutsutakse sageli mutandiks või mutandiks; mõnikord kasutatakse ka sõna "mutant". Sama kehtib ka sellega väljendatud tunnuse kohta — see tunnus võib mutatsiooni tõttu muutuda.

Somaatilised vs. germinaalsed mutatsioonid

Mutatsioon, mis ilmneb keha somaatilises rakus, mõjutab tavaliselt ainult seda kehakudet ja ei pärandu järglastele; sellised mutatsioonid on olulised näiteks vähis, kus kogunemised somaatilisi mutatsioone aktiveerivad onkogeenid või inaktiveerivad kasvutõkestajad (nt TP53). Germinaalsed (sugurakkudes või nende eellasrakus tekkivad) mutatsioonid võivad edasi kanduda järgmistes põlvkondades.

DNA parandussüsteemid ja avastamine

Looduslikud DNA parandussüsteemid (nt proof‑reading, mismatch repair, base excision repair) vähendavad mutatsioonide arvu, kuid ei kõrvalda kõiki vigu. Mutatsioonide tuvastamiseks kasutatakse tänapäeval geneetilist sekveneerimist, PCR‑põhiseid meetodeid ja kromosoomide uurimiseks karioloogiat või FISH‑tehnikaid.

Oluline roll evolutsioonis ja meditsiinis

Mutatsioonid on evolutsiooni peamine allikas, pakkudes geneetilist varieeruvust, millele looduslik valik saab mõjuda. Meditsiinis on mutatsioonid tähtsad pärilike haiguste diagnostikas, vähianalüüsis ja geneetilises nõustamises.

Oluline on mõista, et mutatsioonide tekke sagedus ja mõju sõltuvad nii mutatsiooni tüübist kui ka kontekstist (millises geenis või kromosoomi piirkonnas see asub) — enamik mutatsioone on kas neutraalsed või kahjulikud, samas kui kasulikud mutatsioonid on haruldased, kuid evolutsiooniliselt olulised.