Mutatsioon
Bioloogias on mutatsioon muutus geneetilises materjalis. See tähendab muutusi DNA-s või kromosoomides, mis kannavad DNA-d. Need muutused on pärilikud (võivad edasi kanduda järgmisele põlvkonnale), välja arvatud juhul, kui neil on letaalne mõju.
Mutatsioonid võivad toimuda mitmel põhjusel. See võib juhtuda vigade tõttu, kui meioosis toodab sugurakke (munarakud ja spermad). Mutatsioone võivad põhjustada ka kiirguse või teatavate kemikaalide põhjustatud kahjustused. Mutatsioonid toimuvad juhuslikult.
Samuti võib tuletamise teel nimetada mutatsiooni kandvat isikut mutandiks või mutatsiooniks. Nii on ka see tunnus (tunnus), mida mutatsioon kõige ilmsemalt mõjutab.
DNA replikatsiooni ajal võib esineda aeg-ajalt vigu.
Kromosoomi mutatsioonid
Mutatsioonitüübid
DNA-mutatsioonid
DNA kopeerimisel tehakse mõnikord vigu - neid nimetatakse mutatsioonideks. On olemas neli peamist tüüpi mutatsioone:
- kustutamine, kus üks või mitu DNA-alust on välja jäetud.
- Sisestamine, mille puhul sisestatakse üks või mitu lisabaasi.
- Asendamine, mille puhul üks või mitu alust vahetatakse teise aluse vastu järjestuses.
- dubleerimine, mille puhul kopeeritakse terveid geene.
Kromosoomi mutatsioonid
Neid mõisteid on selgitatud kolmandal joonisel.
- Kromosoomi kustutamine: kromosoomi osa kaob koos sellel asuvate geenidega.
- Duplikatsioon: kromosoomi osa kordub.
- Inversioon: kromosoomi osa on otsast lõpuni ümberpööratud.
- Insertioon: väiksem kromosoom lisatakse pikemasse kromosoomi.
- Translokatsioon: osa kromosoomist liigub teisele kromosoomile.
Geenide dubleerimine põhjustab erinevaid pikkusi ühes lokatsioonis (alleel). Näitab ühe geeni varieerumist kuue indiviidi puhul.
Mutatsiooni tulemused
Mutatsioonid võivad olla organismile kahjulikud või neutraalsed või organismile kasulikud. Mõnikord on mutatsioonid organismi jaoks fataalsed - "uue" DNA abil toodetud valk ei toimi üldse ja põhjustab embrüo surma. Teisest küljest viivad mutatsioonid evolutsiooni edasi, kui valgu uus versioon töötab organismi jaoks paremini.
Mutatsioonid on lõpliku variatsiooni allikas, mille suhtes looduslik valik toimib. Mõned mutatsioonid mõjutavad organismi võimet elada ja paljuneda. See on oluline osa evolutsiooniteooriast. Populatsiooni kantava päriliku varieeruvuse hulk võib olla tohutu, mistõttu looduslikud populatsioonid võivad muutuda ja kohaneda oma keskkonna tingimustega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mutatsioon bioloogias?
V: Mutatsioon on muutus geneetilises materjalis, kas DNA-s või kromosoomides, mis kannavad DNA-d.
K: Millised on mutatsioonide pärilikkuse mõjud?
V: Kui neil ei ole letaalset mõju, on mutatsioonid pärilikud ja võivad edasi kanduda järgmisele põlvkonnale.
K: Millised on mutatsioonide põhjused?
V: Mutatsioonid võivad tekkida meioosi käigus tekkivate vigade tõttu, kui sugurakke (munarakud ja spermad) toodetakse, või kiirguse või teatavate kemikaalide põhjustatud kahjustuste tõttu.
K: Kas mutatsioonid on prognoositavad?
V: Mutatsioonid toimuvad juhuslikult ja ei ole prognoositavad.
K: Kuidas nimetatakse indiviidi, kes kannab mutatsiooni?
V: Mutatsiooni kandvat isendit võib nimetada mutandiks või mutatsiooniks.
K: Mis on kõige ilmsemalt mõjutatud tunnus, mida mutatsioon mõjutab?
V: See, millist omadust või iseloomu mutatsioon kõige ilmsemalt mõjutab, sõltub konkreetsest mutatsioonist.
K: Milline on mutatsioonide tähtsus evolutsioonis?
V: Mutatsioonid on geneetilise varieeruvuse peamine allikas ja nad on olulised evolutsiooniliste muutuste käivitamisel.
