Kiirgus
Füüsikas on kiirgus energia kiirgamine või ülekandmine lainete või osakeste kujul läbi ruumi või läbi materiaalse keskkonna.
See hõlmab:
- elektromagnetiline kiirgus, nagu raadiolained, nähtav valgus ja röntgenkiirgus.
- osakeste kiirgus, nagu α-, β- ja neutronkiirgus.
- akustiline kiirgus, näiteks ultraheli, heli
- seismilised lained.
Kiirgus võib viidata ka kiiratavale energiale, lainetele või osakestele.
Elektromagnetiline kiirgus
Paljud inimesed on juba tuttavad elektromagnetilise kiirgusega (EMR), sealhulgas valgusega. Elektromagnetiline spekter näitab kiirgustüüpe vastavalt nende lainepikkusele ja sagedusele. Mõned liigid on järgmised:
- Ioniseeriv kiirgus pärineb radioaktiivsetest materjalidest ja röntgenseadmetest ning mitteioniseeriv kiirgus pärineb muudest allikatest. Ioniseeriv kiirgus kannab rohkem kui 10 eV (elektronvolt), mis on piisav, et ioniseerida aatomeid ja molekule ning lõhkuda keemilisi sidemeid. See on oluline selle kahjulikkuse tõttu elusorganismidele. Mitteioniseeriv kiirgus ei põhjusta mikroskoopilisi kahjustusi, kuid see võib kuumutada asju ja mõned tüübid võivad põhjustada keemilisi muutusi.
- Röntgen- ja gammakiirgus: Neid väga tugevaid kiiri kasutatakse meditsiinis tavaliselt keha sisemuse pildistamiseks ja vähi raviks. Suures koguses on need aga elule ohtlikud.
- Ultraviolettvalgus: See on kiirgustüüp, millel on rohkem energiat kui nähtaval valgusel. See tekitab inimestele päikesepõletust. Ultraviolettvalgust kasutatakse bakterite tapmiseks.
- Nähtav valgus: See on kiirgus, mida me näeme meie ümber ja mida enamik inimesi nimetab valguseks. See võib teha keemilisi muutusi.
- Infrapunalained: Toatemperatuuril olevad esemed kiirgavad infrapunakiirgust. Kuigi inimesed ei näe seda, suudavad spetsiaalsed kaamerad seda kiirgust tuvastada.
- Raadiolained: See on kõige pikemate lainetega elektromagnetiline kiirgus. Raadiolaineid kasutatakse side saatmiseks ja vastuvõtmiseks.
- Mikrolained: Mikrolaineahi kasutab seda tüüpi raadiolainet toidu soojendamiseks. Mikrolaineid kasutatakse ka sidepidamiseks, relvadena ja elektrienergia liigutamiseks ühest kohast teise.
- Radarlained: Seda raadiolainet kasutatakse õhus olevate lennukite ja ookeanil olevate laevade avastamiseks. Radarit kasutatakse ka ilmamuutuste nägemiseks.
Kiirgusoht
Ioniseeriv kiirgus on kiirgus, mis kannab piisavalt energiat, et vabastada aatomitest või molekulidest elektronid.
Ainult teatud tüüpi kiirgus on inimesele kahjulik. Näiteks võib ultraviolettkiirgus põhjustada inimestele päikesepõletust. Röntgen- ja gammakiirgus võib sõltuvalt saadud doosist inimest haigestuda või isegi surra. Ka teatud tüüpi osakesekiirgus võib inimesi haigestuda ja põhjustada põletusi. Kui aga kiirgus ei kanna piisavalt suurt energiataset, siis ei toimu neid muutusi, kui kiirgus midagi tabab. Seda nimetatakse mitteioniseerivaks kiirguseks, mis ei ole nii ohtlik.
Erinevaid kiirguse liike saab eristada, vaadeldes kiirguse allikat, selle lainepikkust (kui kiirgus on elektromagnetiline), ülekantavat energiakogust, osalisi osakesi jne. Radioaktiivne materjal on materjal, mis kiirgab kiirgust. Uraan ja plutoonium on näited radioaktiivsetest materjalidest. Aatomid, millest nad koosnevad, kipuvad lagunema ja kiirgavad erinevaid kiirgusi, näiteks gammakiirgust ja palju osakeste kiirgust.
Ioniseeriv kiirgus tüübi järgi
Ioniseeriv kiirgus võib tappa elusolendeid. See võib põhjustada geneetilisi mutatsioone, nagu näitas H. J. Muller. See võib hävitada organismis jagunevaid rakke ja seega kaudselt tappa inimese.
- Alphakiirgus, heeliumi aatomite tuumadest koosnev osakeste kiirguse liik.
- Beetakiirgus, teine osakesekiirguse liik, mis koosneb suure energiaga elektronidest või positronitest.
- Neutronkiirgus, veel üks osakeste kiirguse liik, mis koosneb suure energiaga neutronitest.
- Gammakiirgus (gammakiirgus), kiirguse liik, mis koosneb suure energiaga footonitest.
- röntgenkiirgus (röntgenkiirgus), mis on samuti fotonitest koosnev kiirgusliik, kuid mis tavaliselt sisaldab vähem energiat kui gammakiirgus.
Mitteioniseeriv kiirgus tüübi järgi
- Ultraviolettkiirgus, tuntud ka kui UV-kiirgus.
- Nähtav valgus
- Infrapunakiirgus
- raadiolained, sealhulgas
- Mikrolainekiirgus
- Gravitatsioonikiirgus, üldise relatiivsusteooria ennustatud tagajärg.
- Helilained
Seotud leheküljed
- Taustakiirgus
- Kosmiline mikrolaine taustakiirgus, 3K musta keha kiirgus, mis täidab Universumi.
- Kiirguskahjustus - hävitav mõju materjalidele ja seadmetele
- Kiirgusmürgistus - hävitav mõju eluvormidele
- Kiirguskarastamine - seadmete muutmine vastupidavaks rikete vastu kõrge kiirgusega keskkondades
- Radioaktiivne saastumine
- Radioaktiivne lagunemine
- Kiirgusõnnetused
Küsimused ja vastused
K: Mis on kiirgus füüsika kontekstis?
V: Kiirgus tähendab füüsikas energia kiirgamist või ülekandumist lainete või osakeste kujul läbi ruumi või materiaalse keskkonna.
K: Millised on mõned näited elektromagnetilise kiirguse kohta?
V: Mõned näited elektromagnetilise kiirguse kohta on raadiolained, nähtav valgus ja röntgenkiirgus.
K: Mis on osakeste kiirgus?
V: Osakeste kiirgus on kiirguse vorm, mis hõlmab osakeste, näiteks alfa- (α) ja beeta- (β) osakeste ning neutronkiirguse emissiooni või ülekandumist.
K: Mis on akustiline kiirgus?
V: Akustiline kiirgus on kiirguse liik, mis hõlmab helilainete, näiteks ultraheli ja heliseismiliste lainete, emissiooni või edastamist.
K: Mida võib kiirgus tähendada?
V: Kiirgus võib viidata kiiratavale energiale, lainetele või osakestele.
K: Kas kiirguslained sisaldavad osakesi?
V: Ei, kiirguslained ei sisalda osakesi, kuna neid kannab Maale üle näiteks Päike.
K: Millised objektid võivad kiirgust kiirata?
V: Erinevad objektid, näiteks Päike ja radioaktiivsed ained, võivad kiirgust kiirata.
