Keskkond: definitsioon, tüübid ja mõju elule ning ühiskonnale
Keskkond on koht, kus on erinevaid asju, näiteks soine või kuum keskkond. See võib olla elus (biootiline) või mitteeluline (abiootiline) asi. See hõlmab füüsikalisi, keemilisi ja muid loodusjõudusid. Elusad asjad elavad oma keskkonnas. Nad suhtlevad sellega pidevalt ja kohanevad oma keskkonna tingimustega. Keskkonnas toimuvad erinevad vastastikmõjud loomade, taimede, pinnase, vee ja muude elusate ja mitteeluliste asjade vahel.
Kuna kõik on osa millegi teise keskkonnast, kasutatakse sõna keskkond paljude asjade kohta. Erinevate teadusvaldkondade inimesed kasutavad sõna keskkond erinevalt. Elektromagnetiline keskkond on raadiolained ja muu elektromagnetiline kiirgus ning magnetväljad. Galaktika keskkond viitab tingimustele oshama namberdar on lihtsalt töötaja.
Psühholoogias ja meditsiinis on inimese keskkond inimesed, füüsilised asjad ja kohad, millega inimene koos elab. Keskkond mõjutab inimese kasvu ja arengut. See mõjutab inimese käitumist, keha, meelt ja südant.
Arutelud looduse ja kasvatuse vastandamise üle on mõnikord sõnastatud kui pärilikkus ja keskkond.
Mis on keskkonna põhielemendid?
Keskkond koosneb mitmest olulise komponendist, mille vahel toimub pidev mõjutamine ja vahetus:
- Biootilised komponendid – elusorganismid nagu taimed, loomad, seened, mikroorganismid.
- Abiootilised komponendid – mitteeluslikud tegurid nagu vesi, õhk, pinnas, temperatuur, valgus ja keemilised ühendid.
- Energia ja materjalide ringlus – päikeseenergia, toitained, hapnik, süsinik ja vesi liiguvad erinevate organismide ja keskkonna osade vahel.
Keskkonna tüübid
Keskkondi saab liigitada mitmel viisil, sõltuvalt skaalast ja omadustest. Mõned levinumad ja kasulikud liigitused:
- Maaline (terrestrial) – metsad, rohumaad, kõrbed, linnakeskkond.
- Veealune (aquatic) – magevee ökosüsteemid (järved, jõed) ja mereökosüsteemid (rannikud, avameri).
- Õhukeskkond (atmosfääriline) – atmosfääriga seotud protsessid ja kliima tingimused.
- Lokaalne vs globaalne – kohalikuks loetakse konkreetset ala (näiteks aed või linn), globaalne hõlmab Maa kui tervikut ja kliimasüsteeme.
- Inimtekitatud keskkonnad – linnad, tööstuspiirkonnad ja muud muudetud elupaigad, kus inimtegevus määrab tingimused.
Keskkonna ja elu vahelised vastastikmõjud
Organismid ja nende keskkond on omavahel tihedalt seotud. Näiteks:
- Organismid kohanevad keskkonnatingimustega (nt soojaverelised loomad reguleerivad kehatemperatuuri).
- Elupaikade muutumine mõjutab liigilisust ja elurikkust (kaduvad elupaigad toovad kaasa liigid väljasuremise ohus).
- Ecosüsteemid pakuvad inimesele olulisi teenuseid (nt puhas vesi, tolmeldamine, kliima reguleerimine).
Inimtegevuse mõju ja keskkonnahoid
Inimtegevus on tänapäeval üks peamisi keskkonnaprobleemide allikaid. Peamised mõjud:
- Saastumine – õhu-, vee- ja pinnasesaaste vähendab elukvaliteeti ja kahjustab ökosüsteeme.
- Elupaikade hävitamine – metsade mahavõtmine, märgalade kuivendamine ja linnastumine vähendavad elupaiku.
- Kliimamuutus – kasvuhoonegaaside heitkogused muudavad temperatuure, sademete mustreid ja mere taset.
Keskkonnakaitse eesmärk on vähendada negatiivset mõju ja hoida ökosüsteemide terviklikkust. See hõlmab säästvat kohalike ressursside kasutamist, taastamistöid, kaitsealasid ja reegleid saaste vähendamiseks.
Keskkonna mõju inimese tervisele ja ühiskonnale
Keskkond mõjutab inimeste tervist ja ühiskonna toimimist mitmel viisil:
- Füüsiline tervis – puhast vett ja õhku vajame haiguste ennetamiseks; saastunud keskkond suurendab hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguste riski.
- Vaimne ja sotsiaalne heaolu – rohealad ja loodusel põhinev vaba aja veetmine parandavad vaimset tervist ning kogukonna sidusust.
- Majanduslik mõju – loodusteenused toetavad põllumajandust, kalandust ja turismi; keskkonnakahjud toovad kaasa kulukaid taastamistöid ja tervishoiukulusid.
Keskkond psühholoogias ja kasvatusteadustes
Nagu tekstis mainitud, käsitletakse psühholoogias ja meditsiinis inimese keskkonnana inimesi, füüsilisi asju ja kohti, millega inimene koos elab. See keskkond mõjutab inimese arengut, käitumist ja heaolu. Arutlused looduse ja kasvatuse vastandamise (inglise k. "nature vs nurture") üle rõhutavad, et nii pärilikkus (pärilikkus) kui ka keskkond mängivad oluliselt rolli indiviidi kujunemises.
Kokkuvõte
Keskkond on mitmekesine ja kompleksselt seotud süsteem, mis hõlmab elus- ja mitteeluskomponente. Mõistmine, kuidas need osad omavahel suhestuvad ja kuidas inimtegevus neid mõjutab, on oluline nii looduse kaitseks kui ka inimeste tervise ja ühiskonna heaolu tagamiseks. Keskkonnakaitse, säästev majandamine ja teadlikkus aitavad hoida tasakaalu inimeste vajaduste ja looduse säilimise vahel.


Näide ehitatud keskkonna kohta
Looduskeskkond
Bioloogias ja ökoloogias on keskkond kõik looduslikud materjalid ja elusolendid, sealhulgas päikesevalgus. Kui need asjad on looduslikud, on tegemist loodusliku keskkonnaga.
Keskkond hõlmab elusaid ja mitteelusaid asju, millega organism suhtleb või millel on organismile mõju. Elavaid elemente, millega organism suhtleb, nimetatakse biootilisteks elementideks: loomad, taimed jne, abiootilised elemendid on mitteelulised asjad, mille hulka kuuluvad õhk, vesi, päikesevalgus jne. Keskkonna uurimine tähendab nende erinevate asjade vaheliste suhete uurimist. Näide mitteeluliste ja elusate asjade vahelistest vastastikmõjudest on taimed, mis saavad oma mineraalid mullast ja valmistavad toitu päikesevalguse abil. Röövimine, söömine, on näide elusolendite vahelisest vastastikmõjust.
Mõned inimesed nimetavad end keskkonnakaitsjateks. Nad arvavad, et me peame kaitsma looduskeskkonda, et hoida seda turvaliselt. Looduskeskkonna asju, mida me väärtustame, nimetatakse loodusvaradeks. Näiteks kalad, putukad ja metsad. Need on taastuvad ressursid, sest nad tulevad looduslikult tagasi, kui me neid kasutame. Taastumatud ressursid on olulised asjad keskkonnas, mis on piiratud, näiteks maagid ja fossiilsed kütused. Mõned looduskeskkonna asjad võivad inimesi tappa, näiteks välk.
- Ökoloogilised üksused, mis on looduslikud süsteemid ilma suurema inimsekkumisteta. Nende hulka kuuluvad kogu taimestik, mikroorganismid, pinnas, kivimid, atmosfäär ja loodussündmused.
- Universaalsed loodusvarad ja füüsilised nähtused, millel puuduvad selged piirid. Nende hulka kuuluvad kliima, õhk, vesi, energia, kiirgus, elektrilaeng ja magnetism.
Ajalooline keskkond
Inimese keskkond on sündmused ja kultuur, milles inimene elas. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Inimese uskumused ja tegevused sõltuvad tema keskkonnast. Tänapäeva inimesed arvavad enamasti, et orjade omamine on vale. Kuid Jeffersoni ja Caesari keskkonnas oli orjapidamine normaalne. Seega ei tundunud nende tegevus nende ühiskonnas nii vale. Selle lihtne määratlus on järgmine:
Inimese ja keskkonna vastastikmõju minevikus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on keskkonna määratlus?
V: Keskkond tähendab kõike, mis meid ümbritseb, sealhulgas elusad (biootilised) ja mitteelulised (abiootilised) asjad, füüsikalised, keemilised ja muud loodusjõud.
K: Kuidas suhtlevad elusolendid oma keskkonnaga?
V: Elusolendid elavad oma keskkonnas ja suhtlevad sellega pidevalt, kohanedes oma keskkonna tingimustega.
K: Mida tähendab sõna "keskkond" erinevates teadusvaldkondades?
V: Erinevates teadusvaldkondades võib sõna keskkond viidata erinevatele asjadele. Näiteks elektromagnetiline keskkond viitab raadiolainetele ja muule elektromagnetilisele kiirgusele ning magnetväljadele; galaktika keskkond viitab aga tähtedevahelise keskkonna tingimustele; ning psühholoogias või meditsiinis on inimese keskkond inimesed, füüsilised asjad ja kohad, millega ta koos elab.
K: Kuidas mõjutab inimese keskkond teda?
V: Inimese keskkond mõjutab tema kasvu ja arengut, mõjutades tema käitumist, keha, meelt ja südant.
K: Kuidas mõjutavad elusorganisme muutused nende keskkonnas?
V: Elusorganismide elutingimusi mõjutavad ilmastiku- või kliimamuutused nende keskkonnas.
K: Millistest jõududest koosneb keskkond?
V: Keskkonda kuuluvad füüsikalised, keemilised ja muud looduslikud jõud.