Muld
Muld on lahtine materjal, mis asub maa peal. See on segu paljudest erinevatest asjadest, sealhulgas kivimitest, mineraalidest, veest ja õhust. Mullas on ka elusaid ja surnud asju. Elavaid ja surnud asju nimetame orgaaniliseks aineks. Muld on oluline elu jaoks Maal.
Kuna muld sisaldab vett ja toitaineid, on see taimede jaoks ideaalne kasvukoht. Muld hoiab juured kinni ja võimaldab taimedel maa kohal seista, et koguda eluks vajalikku valgust. See aitab taimedel kasvada. Mullas elavad ka seened ja bakterid. Nad söövad surnud taimi ja loomi. Lagunenud materjalist saab taimede jaoks toitu (toitained).
Paljud loomad kaevavad mulla sisse ja teevad mullast oma kodu. Suured loomad kasutavad pinnast magamiseks ja poegimiseks. Väikesed loomad elavad suurema osa oma elust mullas. Vihmaussid on kuulsad mulla parandamise poolest. Seda seetõttu, et nende tehtud augud lasevad mulda õhku. Samuti lasevad need augud vett läbi.
Mullas elab ka palju mikroorganisme. Paljud neist söövad mulla orgaanilist materjali. Nad kasutavad hapnikku ja eraldavad süsinikdioksiidi. Nad vabastavad mulda ka mineraalseid toitaineid.
Maa eri paigus on pinnas erinev. See on tingitud sellest, et kliima ja kivimid on Maa eri kohtades erinevad. Mullad on tavaliselt paksemad seal, kus pleistotseeni jääaegadel kattis maapinda jääkate. Selle põhjuseks on see, et jääkihid jahvatasid kivimeid pulbriks, kui nad aeglaselt üle pinna liikusid.
Lössiväli Saksamaal (löss on tuulest puhutud tolm, mis koosneb peamiselt mullast).
Mullahorisondid on põhjustatud bioloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste mõjude koosmõjust.
Millest on muld tehtud
Muld koosneb neljast asjast.
- Sellel on kivimitükke ja kivimid on valmistatud mineraalidest,
- Selles on surnud ja elusaid asju (orgaaniline aine, huumus),
- Selles on vesi,
- Sellel on õhk.
Mullas on kivitükke, mis on tuule, vihma, päikese ja lume mõjul väiksemaks muutunud. Kivimid koosnevad mineraalidest ja mineraalid lahustuvad vees. Mõned vees lahustunud mineraalid võivad taimed kasutada toiduks. Mullas on ka surnud ja elusaid asju (orgaanilist ainet). Kui taim sureb, söövad mullas olevad bakterid surnud lehed. Kui bakterid on söömise lõpetanud, nimetatakse seda, mis järele jääb, huumuseks. Kui bakterid surevad, panevad nad taimetoidu (mineraalid) tagasi mulda. Taimede toitu nimetatakse "taimetoiduks". Taimetoitaineid on mitmesuguseid. Mullas on palju tühje kohti. Pool mullast on ruum. Vahed on täidetud vee ja õhuga. Vesi saab mulda siseneda, sest mullas on tühimikud. Taimed joovad vett ja vees olevaid mineraale. Taimede juured vajavad elamiseks õhku. Kui taimede juurtel ei ole õhku, surevad juured ära. Kui taime juured surevad, sureb taim. Taime, mis sureb, söövad bakterid ja sellest saavad jälle taime toitained.
On olemas palju erinevaid mullaliike. Igas mullaliigis on suuri ja väikeseid kive ning veidi huumust. Kui mullas olevad kivid on nii suured kui teie sõrmed, siis nimetame neid kive kruusaks. Väiksemaid kive nimetatakse liivaks. Väga väikeseid kive nimetatakse mullaks. Väga-väga väikseid kive nimetatakse saviks. Liiva näete silmaga. Liiv tundub teie varvaste vahel karedana. Siltkivimid on väga väikesed ja sa pead kasutama läätse, et näha sildi. Liivakivi on teie varvaste vahel sile. Savikivi on liiga väike, et seda läätsega näha. Kõige väiksemate asjade nägemiseks tuleb kasutada suurt mikroskoopi. Ka savi nägemiseks tuleb kasutada suurt mikroskoopi. Savikivi tundub teie varvaste vahel libe. Enamik muldasid sisaldab igasuguseid väikseid kivimeid. Kolm parimat kivimit mulla valmistamiseks on liiv, muda ja savi.
Mulla tekstuur
Igas mullas on erinevas koguses liiva, muda ja savi. Liiva, muda ja savi segu on mulla "tekstuur". Võime öelda ka, et segu on "mulla tekstuur". Palju liiva sisaldavat mulda nimetatakse "liivaseks mullastruktuuriks". Palju liiva sisaldavat mulda nimetatakse "mullastruktuuriks". Palju savi sisaldavat mulda nimetatakse "savimulla tekstuuriks". Põllumeestele meeldib kasvatada toitu parimas mullas. Parim muld on pooleldi liiva, pooleldi muda ja natuke savi. Mullast leitud orgaanilist ainet ei arvestata mulla tekstuuri hulka. Mulla tekstuuri avastamisel arvestatakse ainult kivimeid. Mulla tekstuur on väga oluline.
Savi ja huumus on mulla erilised osad. Need aitavad mullas hoida vett ja taimetoitu (taimetoite). Vesi ja taimetoitained jäävad savi ja huumuse külge kinni. Vesi jääb kinni kõigisse mulla kivimitesse. Kuid vesi kleepub kõige paremini savi külge. Vesi imbub (imendub) huumusesse nagu käsn imab vett. Humus hoiab endas palju vett ja taimetoitaineid. Savi ja huumus hoiavad vett ja taimetoitaineid mullas. Liiv hoiab mullas vaid vähe vett. Kui mullas on liiga palju liiva, voolab vesi maa sisse. Alla voolav vesi võtab kaasa ka taimetoiteained. Kui taimejuured lähevad liiga sügavale, ei saa nad vett ja taimetoitaineid kätte. Taimede kasvatamiseks on kõige parem, kui mullas on veidi savi ja huumust.
Mulla struktuur (klombid)
Mulla kõige väiksemad osad on liiv, muda ja savi. Need väikesed osad ühinevad ja moodustavad suuremaid osi, mida me nimetame "klumpideks" või "agregaatideks". Klombid tekivad siis, kui liiv, muld ja savi kleepuvad kokku. Mulla huumus ja savi ning mineraalid on nagu liim. Liim kleebib liiva, muda ja savi kokku ja moodustab klombid. Klombid moodustavad ise kujundeid. Mõnedel muldadel on väikesed ümmargused klombid. Teistel muldadel on suured, kõvad ja lamedad klombid. Väikeste ümmarguste klompidega muld on parim, sest see laseb õhku ja vett sisse. Väike liim on parim. Kui mullal on ainult väike liim, siis on seal ruumi veele ja õhule ning muld on pehme. Kui mullas on liiga palju liimi, on muld kõva. Kui mullas ei ole üldse liimi, ei ole mullas ruumi õhule ja veele. Muld, kus ei ole ruumi, ei ole tervislik. Madud mullas teevad libedat liimi. Kui ussid teevad mulda auke, jätavad nad mulda veidi liimi. Ka taimede juured teevad mulda tühimikke. Kui juured surevad, jätavad nad mulda augud.
Mullahorisontid (kihid)
Mullal on "mulla tekstuur" (liiv ja muld ja savi) ning sellesse on segatud orgaanilist ainet. Kuid ilmastik muudab mulda. Maa põhja- ja lõunapooluste lähedal on külm. Maa ekvaatori lähedal on kuum. Mõnes kohas Maal sajab palju vihma ja mõnes kohas ei saagi vihma. Kuum ja niiske ilm teeb ühe sorti mulla. Külm ja kuiv ilm tekitab teistsuguse pinnase. Vihmavesi paneb pinnases olevad väikesed asjad veega alla liikuma. Kui vees olevad asjad jäävad pinnasesse kinni, moodustavad need asjad pinnasesse kihi. Kui sa kaevad mulla sisse, võid leida mullast mitu kihti. Need kihid võivad olla eri värvi. Kihtidel võib olla erinev "mulla tekstuur". Mulla ülemises osas võib olla palju huumust ja liiva. Selle kihi all võib olla mullakiht. Selle kihi all võib olla savikiht. Liiv jääb pealispinnale, sest see on suur. Muda läheb veega veidi allapoole ja moodustab kihi, sest see on väike. Savi on väiksem kui mõned ruumid pinnases. Savi võib veega veelgi madalamale minna, sest see on kõige väiksem. Liiv teeb ühe kihi, muda teeb teise kihi ja savi teeb teise kihi. Huumus võib koos veega liikuda allapoole ja teha samuti ühe kihi. Muld, savi ja huumus võivad liikuda allapoole, sest mullas on tühimikke. Kuid muld, savi ja huumus täidavad mulla tühimikud. Kui pinnases olevad tühimikud on suletud, siis on õhul raske mulla sisse pääseda. Taimede juured ei lähe sinna, kus ei ole õhku. Kui me kaevame alla, leiame mullast kihid.
Me nimetame neid kihte "mullahorisontideks". Ülemine horisont võib olla 25 mm paksune. Me nimetame seda kihti "O"-horisondiks või mõnikord ka "pinnasekihiks". Järgmist kihti (horisonti) nimetame B-horisondiks. Järgmist madalamat mullakihti nimetame C-horisondiks. Alumine kiht sisaldab palju kivimeid ja seda kihti võib nimetada aluspõhja või "R" horisondiks "rock" (kivi). Sügavamal on alati aluspõhjakivi. Kuid selleks võib olla vaja kaevata kilomeeter (km) või rohkem. Kui pinnas kuivab, võib pinnas kokku tõmbuda ja pinnasesse tekivad praod. Ülemise kihi pinnas võib langeda pragudesse. See põhjustab mullakihtide muutumist, sest need segunevad. Seal, kus te elate, võib olla palju erinevaid mullaliike või ainult ühte tüüpi muld. Erinevad kivimid tekitavad erinevaid mullastruktuure. Erinevad ilmastikuolud muudavad erinevad mulla tekstuurid erinevaks. Ja nii on kogu maailmas erinevaid muldasid.
Savimulla komponendid mahuprotsentides Vesi (25%) Gaasid (25%) Liiv (18%) Savi (18%) Savi (9%) Orgaaniline aine (5%)
Seotud leheküljed
- Agronoomia
Küsimused ja vastused
K: Mis on muld?
V: Muld on lahtine materjal, mis asub maa peal. Selles on palju asju, näiteks tillukesed kivimaterjali terad, mineraalid, vesi ja õhk. Mullas on ka elusolendeid ja surnud asju: "orgaaniline aine".
K: Miks on muld Maa elu jaoks oluline?
V: Muld on Maa elu jaoks oluline, sest see sisaldab vett ja toitaineid, mistõttu on see taimede jaoks ideaalne kasvukoht. See hoiab ka taimede juuri, et nad saaksid maa kohal seista ja koguda eluks vajalikku valgust. Seened aitavad ka puudel kasvada, sest nad lagundavad surnud orgaanilist materjali, mis on peamine taimede toitainete allikas.
K: Kuidas kasutavad loomad mulda?
V: Paljud loomad kaevavad mulla sisse ja teevad sellest oma kodu. Suured loomad kasutavad mulda magamiseks ja sünnitamiseks, samas kui väikesed loomad elavad suurema osa oma elust mullas. Vihmaussid on kuulsad mulla parandamise poolest, tehes auke, mis lasevad mulda õhku ja vett.
K: Millised mikroorganismid elavad mullas?
V: Mullas elab palju mikroorganisme, mis söövad orgaanilist materjali ja vabastavad mullale hapnikku ja süsihappegaasi ning mineraalseid toitaineid.
K: Kuidas mõjutab kliima muldasid?
V: Mullad on tavaliselt paksemad kohtades, kus pleistotseeni jääaegadel kattis maapinda jääpind, kuna need jahvatasid aeglaselt üle pinnase liikudes kivimeid pulbriks. Kliima mõjutab mullad sõltuvalt asukohast erinevalt, sest kliima on Maa pinnal erinev.
K: Mis aitab puudel kasvada?
V: Seened aitavad puudel kasvada, kasvades taimede juurte sisse, moodustades sümbioosi, mida tuntakse mükoriisa nime all, mis lagundab surnud orgaanilist materjali põhiliseks taimede toitainete allikaks, mida taimed saavad mullast vastu võtta.
