Savi
Savi on peeneteraline silikaatmineraal, mis tekib kivimite lagunemisel. Märg savi on pehme ja seda saab vormida keraamika, tellise ja muude asjade valmistamiseks. Kui seda vormida ja seejärel põletada ahjus, et see muutuks kõvaks, saab sellest keraamika.
Savi sisaldab sageli veidi vett, sest veemolekulid kleepuvad pisikeste terade külge. Savi võib sisaldada ka mõningaid orgaanilisi materjale.
Maal on 35 tunnustatud savimineraali liiki, mis muudavad muda kokku kleepuvaks ("sidusaks") või voolavaks ("plastiliseks"). Savi tiksotroopsus põhjustab mõnikord maalihkeid.
Kvarts, feldspaarid, raudoksiidid ja karbonaadid võivad muutuda tüüpilise savimineraali suuruseks. Savi moodustumine on hästi mõistetav. See võib pärineda pinnasest, vulkaanilisest tuhast ja liustikust. Teine allikas on iidsed mudakivid, sest need ilmastuvad ja lagunevad kergesti.
Savi on kaugelt kõige väiksemad mudakivides esinevad osakesed. Saviosake on umbes 1/1000 osa liivatera laiusest. See tähendab, et saviosake liigub 1000 korda kaugemale konstantse vee kiiruse juures, mistõttu on settimiseks vaja vaiksemaid tingimusi. Kui terade laius on üle paari millimeetri, nimetatakse materjali muda, mitte savi.
Kuidas savi välja näeb: Eesti savi kvaternaari ajastust
Küsimused ja vastused
K: Mis on savi?
V: Savi on peeneteraline silikaatmineraal, mis tekib kivimite lagunemisel.
K: Mida saab teha märjast savist?
V: Märgast savist saab vormida keraamikat, telliseid ja muid asju.
K: Mis juhtub saviga, kui seda põletatakse ahjus?
V: Kui savi põletatakse ahjus, muutub see kõvaks ja muutub keraamiliseks.
K: Mida savi sageli sisaldab ja miks?
V: Savi sisaldab sageli veidi vett, sest veemolekulid kleepuvad pisikeste terade külge. Savis võib olla ka mõningaid orgaanilisi aineid.
K: Mitu tunnustatud savimineraali liiki on Maal olemas?
V: Maal on 35 tunnustatud savimineraali liiki.
K: Kust pärineb savi?
V: Savi võib pärineda mullast, vulkaanilisest tuhast, jäätumistest ja iidsetest mudakividest, mis aeguvad ja lagunevad kergesti.
K: Mis vahe on muda ja savi vahel?
V: Kui terad on üle paari millimeetri laiused, nimetatakse seda materjali mullaks, mitte saviks. Saviosake on umbes 1/1000 võrra laiem kui liivatera, mis tähendab, et saviosake liigub konstantse vee kiiruse juures 1000 korda kaugemale, mistõttu on settimiseks vaja rahulikumaid tingimusi.
