Mis on maalihe? Mõisted, tüübid, põhjused ja ennetus

Maalihe selgitatud: mõisted, tüübid, peamised põhjused ja praktilised ennetusmeetodid ning riskihindamine kodu- ja maastikukaitseks.

Maalihe tähendab pinnase või kivimite liikumist mööda nõlva alla. See hõlmab mitut erinevat nähtust, näiteks kaljude kukkumist, nõlvade sügavat purunemist, maakoore aeglast lohkumist, rusuvoolu ja madalamat rusuvoolu tüüpi liikumisi. Maalihed võivad toimuda nii järsult ja ootamatult kui ka väga aeglaselt, kesta päevi või aastaid ning nad võivad põhjustada suuri kahjusid elule, varale ja taristule.

Mõisted ja tüübid

• Kaljulukud ja kukkumised: üksikud kiviplokid või suuremad kaljuhunnikud, mis vabanedes kukuvad alla ja võivad moodustada rusuhunnikuid.
• Nõlvaplangud ja libisemised: suured maapinna tükid, mis nihkuvad mööda libisemispinda; neid võib eristada pindmistest ja sügavamatest libisemistest.
• Rusuvoolud (debris flows, mudflows): kiirelt liikuvad segud vett, muda, kive ja oksaraasukest, millel on kõrge hävingu potentsiaal.
• Pinnasevood ja maavoolud: aeglasemad, viskoossed maapinna liikumised, mis võivad kesta kuid ja aastakümneid.
• Tiksotroopsed materjalid ja geelistumine: teatud materjalid (nt muda, vesine liiv) võivad vee või vibratsiooni mõjul äkki muutuda vedelamaks ja liikuma, mis viib ootamatute katastroofideni nagu laharid.

Peamised põhjused ja vallandajad

Maalihke aluseks on sageli lihtne füüsiline seaduspära: materjal asub nõlval ja liigub allapoole raskusjõu tõttu. Lisaks sellele on mitu tegurit, mis nõlvade stabiilsust halvendavad ja liikumisi vallandavad:

• Jõgede, liustike või ookeanilainete poolt tekitatud erosioon, mis allahambub nõlva alust ja teeb nõlva liiga järsuks.
• Kalju- ja pinnasekalded, mis on nõrgenenud lumesulamise või tugeva vihma ja pinnase küllastumise tõttu, mis vähendab maamaterjali sidusjõudu.
• Maavärinad, mis tekitavad suuri inertsi- ja vibratsioonijõude, panevad nõrgad nõlvad läbi kukkuma või purustavad kaljusid.
• Vulkaanipursked, mille tulemusena võivad tekkida lahtise tuha ja setete ladestused ning pärast tugevat vihma kiirelt liikuvad laharid ja mudavoolud.
• Masinate, liikluse, lõhkamisöö või isegi äikese ja välise mõjutuse tekitatud vibratsioonid, mis võivad vallandada nõrkade nõlvade rike.
• Suurest vihmast või lumest või lisanduvast kaalust (nt kivimi- või maavarade ladestamine, jäätmehunnikud või ehitised) tulenev täiendav koormus, mis tekitab pingeid ja võib viia nõrkade nõlvade purunemiseni.
• Põhjavee rõhu suurenemine, mis vähendab sidusust pinnases ja loob libisemiskihte.
• Madala orgaanilise ja poorse mulla puhul võib taimestiku eemaldamine (juurte side kaotamine) nõlva oluliselt destabiliseerida — juured seovad pinnast aluspõhja külge (aluspõhi).

Miks tiksotroopsed ja vesised materjalid on ohtlikud

Selle põhjuseks on materjali olemus: mõnel materjalil on tiksotroopne iseloom (tiksotroopne), mis tähendab, et kui neisse lisada vett, survet või neid raputada, võivad nad muutuda tihkest või poolsolidist olekust järsult vedelamaks—nad "geelistuvad" (geelist) või muutuvad solideerunuks. Sellised muutused võivad põhjustada kiireid ja laastavaid sündmusi, näiteks laharid või suurte vulkaaniliste masside korraga alla libisemine (nagu ajalooliselt on juhtunud Toba, Krakatoa ja Mount St Helens piirkondades).

Ohumärgid ja varajased tunnused

• Uued või suurenenud praod hoonetes, teedel, kividel või maapinnal.
• Nõlva tipu või aluse paisumine, bulgutamine või ujuvad mullatükid.
• Puutepuu ja elektripostide kaldenurkade järsk muutus või puud, mis nöörivad alla poole.
• Veemassiivi äkiline voolu muutus, uued allikad või mullivoolud nõlva kohal.
• Raskused ujuvate maapinnal olevate rajatiste kasutamisel, näiteks langused teedel või vundamentide lõhenemine.
• Kohalike elanikelt või rajatiselt kostev padistav/prüseline heli, mis võib viidata liikuvatele massidele.

Ennetus, leevendamine ja haldamine

Maalihke riski vähendamiseks kasutatakse kombinatsiooni tehnilistest, halduslikest ja keskkonnapõhistest meetmetest:

• Drenaaž ja veehaldus: pinnavee ja põhjavee juhtimine nõlvadelt ära (drainitorud, drenaažikanalid, kuivendussüsteemid), et vähendada põhjavee survet ja pinnase küllastumist.
• Nõlvade ümberkujundamine: nõlvade järskuse vähendamine (regrading), astmete või terasside rajamine, et parandada stabiilsust.
• Retentsiooniseinad ja tugihooned: betoon- või rohelised tugiseinad, kivikindlustused ja ankurdamine, et hoida ära kukkumisi ja libisemisi.
• Vegetatsioon ja maapealne kattehoid: sobivate taimede istutamine, mis tugevdavad juurtega pinnast (taimed), vältides samas ka juuredele kahjulike liigsete eemaldamistega sekkumist.
• Piirangud arengule ja planeerimine: nõuetekohane maakasutuse planeerimine — ehituste ja kaevanduste asukohad valida nii, et vältida nõrgemaid nõlvu ning tagada ohualadest hoidumine.
• Monitooring ja varase hoiatussüsteemid: kaldeandurid, inklinomeetrid, põhjavee rõhu mõõtmised, kaugseire ja ilmateate jälgimine võimaldavad varasemalt avastada muutusi ja alustada evakuatsiooni.
• Hädaolukorra plaanid ja haridus: kohalike elanike koolitamine, evakuatsiooniteede ettevalmistamine ja hädaolukorra plaanide olemasolu vähendavad inimohvreid ja kiiret segadust maalihe korral.
• Koormuse vähendamine: vältida raskete ladestuste tegemist nõlvade lähedusse (kivimid, jäätmed, ehitusmaterjal), kuna see lisab nõlvale täiendavat survet.

Mida teha, kui maalihe ähvardab või on alanud?

• Jälgi kohalikke hoiatusi ja evakuatsioonikorraldusi.
• Kui märkad aktiivset liikumist, liigu võimalusel kiiresti ülesvoolu ehk kõrgemale paiknevasse suunda ja ära sõida läbi varismaid (ebb ja rusuvoolud võivad peita vallandunud kive ja setet).
• Ära proovi läbida laastatud teid autoga; tuletõrje- ja päästeteed võivad olla blokeeritud.
• Hoia eemale järskudest nõlvadest, jõgede kallastelt ja varisemiskohtadest kuni ametlikult ohutu piirkond on kinnitatud.

Pärast maalihet

• Ära naase kahjustatud alale enne ametlikku luba; varased järellained ja edasised liikumised on võimalikud.
• Kontrolli hoonete vundamente, torustikke ja elektrisüsteeme ning vajadusel kutsu spetsialistid.
• Teavita ametivõime (pääste, omavalitsus) ilmnenud kahjustustest ja riskidest.

Hea planeerimine, õiged tehnilised lahendused ja varajane hoiatussüsteem võivad oluliselt vähendada maalihete riske. Mõistmine, miks ja kuidas kaljude, pinnase ning vesiste materjalide liikumised tekivad, aitab ennetada kahjusid ja päästa elusid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on maalihtsus?

K: Mis on maalihete peamine põhjus?

K: Millised muud asjad aitavad kaasa maalihete tekkimisele?

K: Kuidas mõjutab tiksotroopne materjal maalihkeid?

K: Kas vulkaanid võivad põhjustada maalihkeid?

Otsing