L'Atalante'i vesikond – Vahemere sügav soolveekogu Kreeta lähedal
L'Atalante'i vesikond – sügav, äärmiselt soolane "järv" Vahemere põhjas Kreeta lähedal; erakordselt eraldunud ökosüsteem ja teaduslik saladus.
L'Atalante'i vesikond on väga soolane "järv" Vahemere põhjas.
35°11′N 21°25′E / 35.18°N 21.41°E / 35.18; 21.41
See asub umbes 190 km (~120 miili) Kreeta saarest lääne pool. Seda nimetatakse "järveks", sest kuigi see on rohkem kui kahe miili ulatuses vee all, on see peaaegu täielikult eraldatud selle kohal olevast merest. Selle tohutu soolasisaldus takistab vee segunemist. Mõnikord nimetatakse neid järvi soolveekogudeks. Neid leidub paljudes ookeanides; üks neist asub Mehhiko lahes.
Mis on vesikond ja kuidas L'Atalante tekib?
Vesikond ehk soolveekogu on merepõhjas paiknev väga soolane ja tihe veekiht, mis koguneb tihti sügavates basseinides või kanjonites. L'Atalante'i vesikond tekib setete ja geokeemiliste protsesside tulemusena, kus soolarikkad vedelikud kogunevad merepõhja sügavasse lohku. Kuna brine (soolane vesi) on palju tihedam kui ümbritsev merevesi, ei segune see kergesti ja moodustub püsiv eraldatud kiht või "järv".
Olulised omadused
- Soolasus: vesikonna soolsus on tunduvalt suurem kui pinnamere oma, mistõttu selle tihedus hoiab seda merest eraldatuna.
- Anoksiline keskkond: vesikonna põhjas puudub sageli vaba kõrvalises õhus lahustunud hapnik — see muudab keskkonna väga eripäraseks ja sobimatuks enamikule makroorganismidele.
- Selge piirikihid: ülemine halokliin (soola piiritsoon) ja keemilised gradientsed kihid (kemokliin) on teravad; nendes kihtides toimub aktiivne keemiline ja bioloogiline muundumine.
- Keemiline koostis: vesikondadel võivad esineda kõrgenenud kontsentratsioonid erinevatest ioonidest ja ühenditest (näiteks sulfiidid, metaan ja muud redutseeruvad ühendid), mis mõjutavad seal toimuvaid protsesse.
Elustik ja teadusuuringud
Kuigi vesikonna anoksilises ja soolases keskkonnas ei ela tavalisi mereelukaid, on selle piiri- ja põhjaalal palju mikrobielu: bakterid ja arhea, sh spetsialiseerunud kemolitotroofid, mis kasutavad keemilisi aineid (nt sulfiidi või metaani) energiaallikana. Halokliini piirkonnas võivad tekkida mikroobide kogumikud ja biofilmid, kus toimuvad intensiivsed biokeemilised protsessid. Sellised süsteemid pakuvad teadlastele „looduslikke laborisid“ uurimaks, kuidas elu kohandub ekstreemtingimustega.
L'Atalante'i ja sarnaseid vesikondasid on uuritud teaduskruiiside, sukeldumismehhanismide (ROV/kaabliga juhitavad aparaadid) ja süvaveeanumatest tehtud proovide abil. Need uuringud aitavad paremini mõista süvamerede biogeokeemiat, mikroobset mitmekesisust ja süsiniku- ning väävliringet sügavas ookeanis.
Miks L'Atalante on tähtis?
- See on looduslik „labor“, mis võimaldab uurida elutegevust ekstreemsetes tingimustes ning annab teadmisi sellest, kuidas mikroobid mõjutavad keemilisi tsükleid.
- Vesikonnad on analogid võimalikele eluviisidele teistel planeetidel ja kuudel (nt Jupiteri kuu Europa), seega pakuvad nad ka astrobioloogilisi vihjeid.
- Uuringud aitavad mõista süvavees toimuvat orgaanilise aine säilimist ja lagunemist ning annavad infot globaalsete biogeokeemiliste protsesside kohta.
Lõppsõna ja säilitusküsimused
L'Atalante'i vesikond on üks paljudest Vahemere sügavatel aladel asuvatest soolveekogudest, mis on teaduslikult väga väärtuslikud. Kuna süvamerekeskkondi uuritakse järjest intensiivsemalt, tuleb arvestada ka võimalike mõjudega (nt süvakaevandamine, saaste), mis võivad mõjutada neid tundlikke süsteeme. Tasakaalustatud uurimistöö ja kaitse on vajalikud, et säilitada nende unikaalsete piirkondade teaduslik ja ökoloogiline väärtus.
Kuidas see tekkis
L'Atalante on vaid üks paljudest sellistest järvedest, mis asuvad Vahemere tavapäraste vete all. Kui Gibraltari väin umbes kuus miljonit aastat tagasi suleti, kuivas Vahemeri välja ja muutus suureks soolajärveks, umbes nagu tänapäeval on Surnumeri ja Suur Soolajärv. Siis kuivas see täielikult välja, jättes järele tohutu hulga soola. Kui Gibraltari väin umbes viis miljonit aastat tagasi taas avanes, voolas vesi Atlandi ookeanist sisse ja moodustas Vahemere, mida me täna näeme. Isegi tänapäeval toidab Atlandi ookean Vahemerd veega, sest aurustumine Vahemerest on suurem kui selle jõgede kaudu. Tänu oma tohutule soolavarule ja pidevale aurustumisele on Vahemeri Atlandi ookeaniga võrreldes kõrge soolasisaldusega meri.
L'Atalanta järv ja tema naabrid Urania ja Discovery järv on umbes 35 000 aastat vanad. Need tekkisid Vahemere harjast välja lahustunud ja Vahemere põhja sügavatesse süvenditesse kogunenud soolakogumitest. L'Atalante on neist kolmest väikseim. Selle pind algab umbes 3500 m allpool merepinda.
Soolasisaldus
L'Atalante'i soolsus (soolasisaldus) on peaaegu küllastunud, 36,5%, mis on umbes kaheksa korda rohkem kui merevees. See takistab soolveebasseini vee segunemist ülalpool asuva "tavalise" merevee hulka. Ilma segunemiseta ei pääse hapnik ülaltpoolt soolveebasseini. Basseini vesi on täiesti anoksiline: selles ei ole hapnikku.
Tavalise vee ja soolvee vahel on lühike (1,5 meetrit) piiritsoon, mida nimetatakse halokliiniks. Soolasisaldus tõuseb seal järsult ja hapniku sisaldus väheneb nulli suunas. Selles halokliinis ülevalpool oleva merevee ja allpool oleva soolvee vahel on palju bakterite ja arheide rakke: need on kemoautotroofid, mis toituvad soolvee ammoniaagist, kuid ei saa toimida ilma hapnikuta. Teatud metaani oksüdeerijad ja haloarhaead esinevad ainult halokliinis.
Elu ilma hapnikuta
Allpool, soolvees, on rakkude arv palju väiksem kui halokliinis. Kõige sagedamini esinevad ekstreemofiilid, sealhulgas mõned süvamere hüdrotermaalsete ventilatsioonide arheoidid ja bakterid. L'Atalante'is leidub ka eukarüoote, peamiselt kiilialuseid (45%), dinoflagellate (21%) ja choanoflagellate (10%). p360–381
L'Atalante'i järve põhjas olevad tumehallid anoksilised setted on kaetud 1 cm (0,4 tolli) musta lahtise kihiga. Setetes leiduvad mikroobid on peaaegu kõik (90%) erinevad Bacillus'e liigid. 2010. aastal avastati setetes elutsevad kolm metazootide liiki, mis kõik kuuluvad sugukonda Loricifera, mis on esimesed teadaolevad mitmerakulised eluvormid, mis elavad täielikult ilma hapnikuta.
Küsimused ja vastused
K: Kus asub L'Atalante'i vesikond?
V: L'Atalante'i vesikond asub Vahemere põhjas, umbes 190 km Kreeta saarest lääne pool.
K: Miks nimetatakse L'Atalante'i basseini "järveks"?
V: L'Atalante'i basseini nimetatakse "järveks", sest see on peaaegu täielikult eraldatud selle kohal olevast merest, kuigi see on rohkem kui kahe miili sügavusel vee all.
K: Milline on L'Atalante'i basseini soolasisaldus?
V: L'Atalante'i vesikonnas on suur soolasisaldus, mis takistab vee segunemist selle kohal oleva merega.
K: Kas soolalähedased basseinid asuvad ainult L'Atalante'i basseinis?
V: Ei, soolveebasseine leidub paljudes ookeanides, sealhulgas Mehhiko lahes.
K: Mis on soolveebasseinid?
V: Soolveebasseinid on veekogud, mille soolasisaldus on äärmiselt kõrge, mis takistab nende segunemist ümbritseva merevee hulka.
K: Kui kaugel on L'Atalante'i bassein Kreeta saarest?
V: L'Atalante'i vesikond asub Kreeta saarest umbes 190 km (~120 miili) lääne pool.
K: Kas L'Atalante'i vesikond on seotud selle kohal asuva merega?
V: L'Atalante'i vesikond on peaaegu täielikult eraldatud selle kohal olevast merest, hoolimata sellest, et see asub rohkem kui kahe miili sügavusel vee all.
Otsige