L'Atalante bassein

Kuidas see tekkis

L'Atalante on vaid üks paljudest sellistest järvedest, mis asuvad Vahemere tavapäraste vete all. Kui Gibraltari väin umbes kuus miljonit aastat tagasi suleti, kuivas Vahemeri välja ja muutus suureks soolajärveks, umbes nagu tänapäeval on Surnumeri ja Suur Soolajärv. Siis kuivas see täielikult välja, jättes järele tohutu hulga soola. Kui Gibraltari väin umbes viis miljonit aastat tagasi taas avanes, voolas vesi Atlandi ookeanist sisse ja moodustas Vahemere, mida me täna näeme. Isegi tänapäeval toidab Atlandi ookean Vahemerd veega, sest aurustumine Vahemerest on suurem kui selle jõgede kaudu. Tänu oma tohutule soolavarule ja pidevale aurustumisele on Vahemeri Atlandi ookeaniga võrreldes kõrge soolasisaldusega meri.

L'Atalanta järv ja tema naabrid Urania ja Discovery järv on umbes 35 000 aastat vanad. Need tekkisid Vahemere harjast välja lahustunud ja Vahemere põhja sügavatesse süvenditesse kogunenud soolakogumitest. L'Atalante on neist kolmest väikseim. Selle pind algab umbes 3500 m allpool merepinda.

Soolasisaldus

L'Atalante'i soolsus (soolasisaldus) on peaaegu küllastunud, 36,5%, mis on umbes kaheksa korda rohkem kui merevees. See takistab soolveebasseini vee segunemist ülalpool asuva "tavalise" merevee hulka. Ilma segunemiseta ei pääse hapnik ülaltpoolt soolveebasseini. Basseini vesi on täiesti anoksiline: selles ei ole hapnikku.

Tavalise vee ja soolvee vahel on lühike (1,5 meetrit) piiritsoon, mida nimetatakse halokliiniks. Soolasisaldus tõuseb seal järsult ja hapniku sisaldus väheneb nulli suunas. Selles halokliinis ülevalpool oleva merevee ja allpool oleva soolvee vahel on palju bakterite ja arheide rakke: need on kemoautotroofid, mis toituvad soolvee ammoniaagist, kuid ei saa toimida ilma hapnikuta. Teatud metaani oksüdeerijad ja haloarhaead esinevad ainult halokliinis.

Elu ilma hapnikuta

Allpool, soolvees, on rakkude arv palju väiksem kui halokliinis. Kõige sagedamini esinevad ekstreemofiilid, sealhulgas mõned süvamere hüdrotermaalsete ventilatsioonide arheoidid ja bakterid. L'Atalante'is leidub ka eukarüoote, peamiselt kiilialuseid (45%), dinoflagellate (21%) ja choanoflagellate (10%). ^p360–381

L'Atalante'i järve põhjas olevad tumehallid anoksilised setted on kaetud 1 cm (0,4 tolli) musta lahtise kihiga. Setetes leiduvad mikroobid on peaaegu kõik (90%) erinevad Bacillus'e liigid. 2010. aastal avastati setetes elutsevad kolm metazootide liiki, mis kõik kuuluvad sugukonda Loricifera, mis on esimesed teadaolevad mitmerakulised eluvormid, mis elavad täielikult ilma hapnikuta.