Alumine kriidiajastu — geoloogiline ajastu 145–100,5 miljonit aastat tagasi
Avasta alumise kriidiajastu (145–100,5 M a) geoloogia, Wealdeni ja Greensandi kihistud, merepinna muutused ning Lõuna-Inglismaa iidne jõedelta — 46 miljoni aasta arengud.
Alumine kriidiaeg on esimene geoloogiline ajastu kriidiajastul. See algas 145 miljonit aastat tagasi ja lõppes 100,5 miljonit aastat tagasi. See ajavahemik hõlmab paljusid olulisi muutusi maakoore paigutuses, kliimas ja elustikus, mis suunasid Maa arengut mesosoikumis edasi.
See on faanerosoikumi eoni pikim etapp, mis kestis umbes 46 miljonit aastat. See on pikem kui mõned geoloogilised perioodid fanerosoikumis. Alumine kriidiaeg jaguneb rahvusvaheliselt tuntud astmeteks, näiteks berriasi, valangiin, otseti (hauteriviin), barreemi, aptiini ja albiini (Berriasian–Albian), mille põhjal eristatakse täpsemaid ladestusfaase ja fossiilset kronoloogiat.
Geoloogia ja ladestused
Alamkriit on kõige paremini esitatud Inglismaal, kus see koosneb kahest kivimireast. Nende kahe vahel on suur merepinna tõus, mis peegeldab laiemat maailmamere taseme tõusu. Ladestused varieerusid paiksete tingimuste järgi: ranniku- ja madalaveelised deltad, lahed, laguunid ning avamere tasandikud olid tavalised keskkonnad.
- Alumine, Wealdeni kihistu, mis on rajatud mageveekogudes või mahlastes tingimustes. Liivad pärinesid tohutu troopilise punutud jõe üleujutusalalt. Savid pärinesid ranniku laguuni tasandikult. Wealdeni tüüpilised setted sisaldavad liiva-, kruusa- ja savikihte ning sageli maapinnal moodustunud koorikuid ja fossiile, mis annavad teavet voltete ja jõestike liikumise kohta.
- Ülemine, Greensands, oliivroheline liivakivi, mis on ladestunud meres; ja Gault Clay, jäik sinine savi, mis on ladestunud rahulikus, üsna sügavas vees merekeskkonnas. See kattub alumise Greensand'i formatsiooniga. Merelised liivakivid ja savid sisaldavad sageli merefaunat, näiteks molluskeid ja ammoniite, mis võimaldavad vanust täpsustada.
Merepinna tõus ja keskkonnamuutused
Kreidiaja kaks osa tähistavad merepinna taset, kus jaotused esimest korda määratleti. Alumisel kriidiajal oli merepind palju madalam kui ülemisel kriidiajal. Wealdenis oli Lõuna-Inglismaa suur troopiline jõedelta; Greensandis olid samad alad lihtsalt avamere ääres. Kuid ülemises kriidiajal tekkisid ladestused sügavamal vees, toonasel mandrilaval. Meretase oli siis mesosoikumi kõrgeimal tasemel ning paljud madalad maismaaalad jäid vee alla, mis soodustas laialdaste meresette tekkimist.
Elustik ja fossiilid
Alumine kriidiaeg oli bioloogiliselt viljakas periood. Ranniku- ja maismaakeskkondades olid arvukad dinosaurused (nii keda-söövad kui taimtoidulised), pterosaurid ja varajased linnuliigid. Meredes levisid ammoniidid, belemniidid, ning eri rühmade mereimetajate eelkäijad ja roomajad nagu plesiosaurused. Oluline areng oli ka õistaimed (angiospermid) levik – need hakkasid tekkima ja levima juuri alates aptiini-ajast, mis muutis oluliselt maismaa ökosüsteeme ja tolmeldajaid.
Fossiilid, mida sageli leitakse alumkriidi ridadest, annavad väärtuslikku teavet ladestumisolude, kliima ja elustiku kohta (nt terved liivakivestunud puutüved, dinosauruseluu fragmendid, kalade ja roomajate säilmed ning mitmesugused merefauna esindajad).
Globaalne kontekst ja tektoonika
Alumine kriidiaeg toimus ajal, mil Pangaea edasine lagunemine jätkus: Lääne- ja Ida-Pangaea eraldumine ning Atlandi ookeani laienemine muutsid ookeanide voolusid ja kliimat. Kliima oli üldiselt soe ja niiske, polaarjäätumata, mis soodustas taimkatte laialdast levikut ja kõrget meretaset. Need tingimused aitasid kaasa ulatuslikele ladestustele ja globaalselt ühtlasele elu mitmekesistumisele.
Olulised leiukohad ja majanduslik tähtsus
Alumise kriidi setted on hästi säilinud paljudes kohtades Euroopas (näiteks Inglismaa Wealdi piirkond), Põhja-Ameerikas, Hiinas (nt Jehol-ala varajased skelettfossiilid), Brasiilias (Santana formaatsioon) ja Austraalias. Need kihid võivad olla olulised ka majanduslikus mõttes: nad sisaldavad mõnikord põlevkivi-, kivisüsi- või nafta- ja gaasirikkaid settekihte ning annavad ehitusmaterjali (liivakivi, savikihid) ja tarbe-ja uurimisväärtusega fossiile.
Kokkuvõtlikult on alumine kriidiaeg periood täis geoloogilisi ja biologilisi muutusi, mis lõid aluse zuhtlise arengu jätkumiseks ülemises (kesk- ja ülemises) kriidiajastus ning mõjutasid suures osas Maa hilisemat geoloogilist ja elulist ajalugu.
Lihtsustatud geoloogiline skeem Wealdeni kuppelmaastike kohta Kentis.
Küsimused ja vastused
K: Mis on alumine kriidiaeg?
V: Alumine kriidiaeg on esimene geoloogiline ajastu kriidiajastul. See algas 145 miljonit aastat tagasi ja lõppes 100,5 miljonit aastat tagasi, kestes umbes 46 miljonit aastat.
K: Kus on alumine kriidiaeg kõige paremini välja toodud?
V: Alamkriit on kõige paremini esitatud Inglismaal, kus see koosneb kahest kivimite seeriast, mille vahel on toimunud suur merevee taseme tõus.
K: Millised on alumise kriidiaja kaks osa?
V: Alumise kriidi kaks osa on Wealdeni kihid ja Greensands. Wealdeni kihid on tekkinud magevee- või merevaikude tingimustes, samas kui liivad pärinevad üleujutusalalt ja savid rannikulähedaselt laguunitasandikult. Greensands oli oliiviroheline liivakivi, mis ladestus meres ja mida kattis Gault Clay, mis oli jäik sinine savi, mis ladestus rahulikus, üsna sügavas merekeskkonnas.
K: Kuidas erineb merepinna tase ülemise ja alumise kriidiaja vahel?
V: Alumisel kriidiajal oli merepind palju madalam kui ülemisel kriidiajal. Lõuna-Inglismaal oli sel ajavahemikul tohutu troopiline jõedelta, samas kui ülemkriitikumi ajal oli see just mere ääres, mis oli toonase mandrilava kõige kõrgemal tasemel mesosoikumi ajastu jaoks.
K: Kui kaua see etapp kestis?
V: See etapp kestis umbes 46 miljonit aastat, mis teeb sellest kõige pikema etapi fanerosoikumi eoni jooksul.
K: Millises keskkonnas Wealdeni kihistu kujunes?
V: Wealdeni kihid moodustusid magevee- või mahlakeskkonna tingimustes, kusjuures liivad pärinesid suurte troopiliste punutud jõgede üleujutusalalt ja savid ranniku laguunide tasandikult.
Otsige