Ajastik
Geoloogias on ajastu osa perioodist. Nii jaguneb kainosoikumi ajastu nüüd kolmeks perioodiks, paleogeeniks, neogeeniks ja kvaternaari ajastuks. Need jagunevad lõpuks järgmisteks epohhoosideks: paleotseen, eotseen, olgotseen, mioseen, pliotseen, pleistotseen ja holotseen.
Tertsiaar, mida praegu ei kasutata ("deprecated"), hõlmas paleogeeni ja neogeeni. Seetõttu nimetatakse viimast perioodi veerandsajandiks, mille üle oli ka suur vaidlus. Need otsused teeb Rahvusvaheline Geoloogiateaduste Liit (IUGS). See organisatsioon juhib rahvusvahelist stratigraafiakomisjoni, mis otsustab, kuidas me peaksime nimetama geoloogilisi kihte ja etappe. Nad kirjeldavad oma tööd järgmiselt:
Küsimused ja vastused
K: Mis on ajastu geoloogias?
V: Epohhi geoloogias on osa perioodist.
K: Kuidas jaguneb kainosoikumi ajastu?
V: Kainosoikumi ajastu jaguneb kolmeks perioodiks: paleogeen, neogeen ja kvaternaari ajastu.
K: Millised on kainosoikumi ajastu epohhid?
V: Kainosoikumi ajastu epohhid on paleotseen, eotseen, oligotseen, miotseen, pliotseen, pleistotseen ja holotseen.
K: Mis on geoloogias tertsiaar?
V: Tertsiaar on mõiste, mis on nüüdseks kaotanud kehtivuse, kuid see hõlmas varem paleogeeni ja neogeeni.
K: Miks nimetatakse kainosoikumi viimast perioodi kvaternaari?
V: Kainosoikumi viimast perioodi nimetatakse kvarternaariks, sest termin tertiäär on kaotanud väärtuse ja paleogeeni ja neogeeni pidi koondama ühte rühma.
K: Kes otsustab, kuidas geoloogilisi kihte ja etappe nimetada?
V: Rahvusvahelise Geoloogiateaduste Liidu rahvusvaheline stratigraafiakomisjon otsustab, kuidas geoloogilisi kihte ja etappe nimetada.
K: Mis on Rahvusvahelise Geoloogiateaduste Liidu ülesanne?
V: Rahvusvahelise Geoloogiateaduste Liidu ülesanne on edendada ja edendada geoloogiateaduste uurimist, hõlbustades rahvusvahelist koostööd ja teabevahetust.
