Ajastik geoloogias – geoloogilised ajastud, perioodid ja epohhid
Geoloogias on ajastu osa perioodist. Täpsemalt: geoloogiline aja‑hierarhia koosneb suurematest ühikutest (eoonid, ajastud ehk erad ja perioodid) ja neist allpool asuvatest üksustest — epohhid ehk ajastud (ingl epoch) ja veel väiksematest vanustest. Epohhid/ajastud jagunevad sageli täpsemateks osadeks, mida eristatakse kivimite, fossiilide ja geokeemiliste tunnuste alusel.
Kainosoikumi jaotus ja peamised epohhid
kainosoikumi (Cenozoikum) jaguneb tavapäraselt kolmeks perioodiks: paleogeeniks, neogeeniks ja kvaternaari ajastuks. Need perioodid sisaldavad epohhe (ajastuid), mida alljärgnevalt lühidalt loetleme koos ligikaudsete vanustega (milljonites aastates):
- paleogeeniks (ligikaudu 66–23,03 Ma)
- paleotseen (Paleotseem) — ~66,0–56,0 Ma
- eotseen (Eotseen) — ~56,0–33,9 Ma
- olgotseen (oligotseen; õige nimetus "oligotseen") — ~33,9–23,03 Ma
- neogeeniks (ligikaudu 23,03–2,58 Ma)
- mioseen (Mioseen) — ~23,03–5,333 Ma
- pliotseen (Pliotseem) — ~5,333–2,58 Ma
- kvaternaari ajastuks (ligikaudu 2,58 Ma – tänapäev)
- pleistotseen (Pleistotseem) — ~2,58 Ma–11 700 a tagasi
- holotseen (Holotseem) — ~11 700 a tagasi–kuni tänapäevani
Tertsiaari ja nimede muutused
Tertsiaar, mida vanemas kirjanduses sageli kasutati, hõlmas praktikas nüüdseks eristatud paleogeeni ja neogeeni. Selle vanema nimetuse kasutamine on sisuliselt hääbunud: stratigraafilised nimetused on standardiseeritud ja jagatud täpsemateks perioodideks ja epohhideks. kvaternaari eristamine kui omaette periood/ajastu tõi kaasa pikki teaduslikke arutelusid selle alguspiiri ja staatuse üle.
Kuidas määratakse piirid ja nimed?
Rahvusvahelised otsused geoloogiliste ajavahemike nimetuste ja piiride kohta teeb Rahvusvaheline Geoloogiateaduste Liit (IUGS) ning selle all tegutsev Rahvusvaheline Stratigraafiakomisjon (International Commission on Stratigraphy, ICS). ICS määratleb globaalsed piiripunktid (nt GSSP — Global Boundary Stratotype Section and Point) ja avaldab värskendusi maailma geoloogilisele ajaskaalale. Piirid pannakse paika mitme eri meetodi põhjal, sh:
- biostratigraafia (fossiilide esinemine ja kadumine),
- radiomeetriline dateerimine (nt isotoopide abil),
- magnetostratigraafia (polaarsuse muutused),
- geokeemilised signatuurid (nt globaalsed isotoopilised signaalid või vulkaanilise tuha kihtide laialdane levinud kihistus).
Tänased arutelud
Hiljutistel aastakümnetel on olnud aktiivseid arutelusid näiteks kvaternaari algusaja täpsustamise, holotseeni piiritlemise ja uue ajastu — antropotseeni — võimaliku tunnustamise üle. Antropotseeni idee käsitleb inimtegevuse tugevat mõjusaadet globaalsele geoloogilisele registreerumisele; sellise uue ajastu ametlikuks tunnustamiseks peab ICS/IUGS heaks kiitma formaalse määratluse ja sobiva stratigraafilise piiripunkti.
Kokkuvõte
Geoloogilised ajastud (epohhid) on perioodide alamjaotused, mis kirjeldavad Maa ajalugu peensusteni. Kainosoikum (Cenozoikum) jaguneb tänapäeval paleogeeniks, neogeeniks ja kvaternaari ajastuks, milles on oma epohhid nagu paleotseen, eotseen, olgotseen, mioseen, pliotseen, pleistotseen ja holotseen. Nende nimed ja piirid määrab rahvusvaheline stratigraafia läbi IUGS/ICS, tuginedes kivimite, fossiilide ja geokeemiliste tõendite kombinatsioonile.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ajastu geoloogias?
V: Epohhi geoloogias on osa perioodist.
K: Kuidas jaguneb kainosoikumi ajastu?
V: Kainosoikumi ajastu jaguneb kolmeks perioodiks: paleogeen, neogeen ja kvaternaari ajastu.
K: Millised on kainosoikumi ajastu epohhid?
V: Kainosoikumi ajastu epohhid on paleotseen, eotseen, oligotseen, miotseen, pliotseen, pleistotseen ja holotseen.
K: Mis on geoloogias tertsiaar?
V: Tertsiaar on mõiste, mis on nüüdseks kaotanud kehtivuse, kuid see hõlmas varem paleogeeni ja neogeeni.
K: Miks nimetatakse kainosoikumi viimast perioodi kvaternaari?
V: Kainosoikumi viimast perioodi nimetatakse kvarternaariks, sest termin tertiäär on kaotanud väärtuse ja paleogeeni ja neogeeni pidi koondama ühte rühma.
K: Kes otsustab, kuidas geoloogilisi kihte ja etappe nimetada?
V: Rahvusvahelise Geoloogiateaduste Liidu rahvusvaheline stratigraafiakomisjon otsustab, kuidas geoloogilisi kihte ja etappe nimetada.
K: Mis on Rahvusvahelise Geoloogiateaduste Liidu ülesanne?
V: Rahvusvahelise Geoloogiateaduste Liidu ülesanne on edendada ja edendada geoloogiateaduste uurimist, hõlbustades rahvusvahelist koostööd ja teabevahetust.
