Paleotseen: paleogeeni algus, kliimamuutused ja massilised väljasuremised

Paleotseen on paleogeeni esimene geoloogiline ajastu, mis kestis ligikaudu 66–56 miljonit aastat tagasi (Maa-ajastuses kokku umbes 10 miljonit aastat). See algas vahetult pärast kriidi lõppu ning sellele järgnes eotseeni ajastu.

Ajastu algus oli seotud ühe suurima massilise väljasuremisega Maa ajaloos — K/T (tänapäeval tavaliselt nimetatakse K–Pg) sündmusega. Sellel sündmusel oli mitu põhjust: meteoriidi sisselangemine, mille jäljeks on Chicxulubi kraater), ning suured vulkaanilised pursked, mis tekitasid laialdased Deccani lõhed praeguse India territooriumil. Need sündmused muutsid globaalset kliimat ja ökosüsteeme nii kiiresti ja ulatuslikult, et paljud rühmad, sealhulgas enamik mittelindevaid dinosauruseid, paljud roomajad ning mitmed mereorganismide rühmad hääbusid.

Ajastu lõpp (ligikaudu 56 Mya) on tähistatud paleotseeni‑eotseeni termilise maksimumiga (PETM) — suhteliselt lühiajalise, ent väga intensiivse soojenemise perioodiga. PETMiga kaasnes suur negatiivne süsiniku isotoopide eraldis (carbon isotope excursion), kiire globaalne temperatuuri tõus (mõned hinnangud 5–8 °C), ookeanide hapestumine ja tugev mõju mereorganismidele. PETMiga on seotud ka bentiliste foraminifera massiline väljasuremine ja piirkondlikud süvavee anoksilised tingimused; seepärast mainitakse seda koos sügava ookeani anoksilise sündmusega (DOAE), mis tähendas süvavee hapnikuvaegust ja süvameres elavate organismide surma mõnel alal.

Kliima üldiselt: pärast suhteliselt jahedamat algusperioodi muutus paleotseen kiiresti soojemaks ja püsis keskmiselt palju soojem kui tänapäeval. Atmoseeriline süsinikdioksiidi sisaldus oli kõrgem, poolustel ei olnud suuremaid jääkateid ning maailm oli laialdaselt metsastunud. Soojad mered ulatusid polaaraladele, mis võimaldas väiksemate temperatuurigradientide tõttu levikuks soodsamaid tingimusi suurele hulgale liikidele.

Taime- ja loomastik: pärast kriidiaja lõppu taastusid maismaa taimestik ja metsad kiiresti; õitsesid puitunud taimed ja laienesid eri tüüpi metsad (sh varased troopilised ja parasvöötme metsad). Korallrahud hakkasid paranema ja troopilistes vetes tekkis rikkalik mereelu. Maal toimus imetajate kiire hajumine ja rühmade kiire evolutsioon — paleotseeni jooksul said alguse paljude tänapäeva imetajarühmade eelkäijad: varased primatid, herbivoorsed mõnevõrra lülijärgsed urnandid (ungulaadid) ja teised rühmad, mis hiljem eotseenis suure hulga uute liikide allikaks said.

Mereökosüsteemid: varases paleotseenis oli mereelustiku mitmekesisus ja arvukus madalam, kuid epohhi lõpu poole tõusis bioloogiline mitmekesisus. Kriidiaja lõpus surid välja ammoniidid ja paljud foraminifera liigid. Pärast merereptiloidide hääbumist tõusid haid paljudes meresüsteemides peamisteks kiskjateks. Samas puudusid paleotseeni meredes mõned tänapäevased grupid: täiseksemplariliselt ei olnud veel levinud kaasaegsed mereimetajad ning üks oluline kaasaegsete haide perekond, Carcharhinidae, ei ole paleotseeni fauna tavaline osa.

Maismaafauna eripärad: mitmetel imetajarühmadel algas kiire evolutsioon ja suursugune mitmekesistumine — tekkinud olid nii väiksemad puu- ja põõsaraial elavad vormid kui ka maapinnal liigeldes toituvad liigid. Linnustik (neornithes) laienes ja paljud moodustajad, kes olid K–Pg sündmuse järel ellu jäänud, hakkasid täitma vabanenud ökoloogilisi lünki. Samal ajal polnud varase paleotseeni faun täielikult tänapäevastega sarnane: paljud tänapäevased perekonnad ja liigid ilmnesid alles hiljem eotseenis ja neogeenis.

Kontinentaalne paigutus ja tektoonika mängisid olulist rolli kliimas ja liikide levikus: mandrite laiali liikumine jätkus — Indiast sai isoleeritud tektooniline plokk, mis liigutas end Põhja suunas, ja Atlandi ookean avanes; need protsessid muutsid ookeanivoolusid ja põhjustasid kliimamuutusi piirkondlikul skaalal.

Väikesed jäänused ja vastuolulised leiud: on väidetud, et mõned mittelinnulised dinosaurused võisid ajutiselt püsida paleotseeni varajases daania ajastusjärgus (ligikaudu kohe pärast 66 Mya). Näitena tuuakse vastuoluline leid New Mexico paleotseeni kihtidest leitud hadrosauri jalaluu; sellise tõendi tõlgendamine on keeruline, sest need fossiilid võivad olla tuletised (st nad kivistusid, paljastusid erosiooni tulemusena ja seejärel võisid nad mattuda uuesti nooremasse kivimikihisse) — erosioon.

Miks on paleotseen oluline? See ajastu tähistab Maa elustiku ja kliima suurt ümberkujundamist: see oli taastumise ja rekivõimustumise periood pärast kriidiaja massilist väljasuremist ning pani aluse eotseeni ajal alanud veelgi soojematele ja mitmekesisemate eluolude tingimustele. Paleotseenis kujunesid paljud tänapäeva ökosüsteemide eellased ning sündmused nagu PETM annavad olulist infot kiirete kliimamuutuste ja nende bioloogiliste tagajärgede kohta.

Küsimused ja vastused

K: Mis on paleotseen?

K: Milline sündmus tähistas paleotseeni algust?

K: Mis põhjustas selle väljasuremisjuhtumi?

K: Kui kaua see kestis?

K: Mis sellele järgnes?

K: Kuidas see lõppes?

Otsing