Paleotseen
Paleotseen on paleogeeni esimene geoloogiline ajastu. See algas pärast kriidi lõppu ja kestis umbes 10 miljonit aastat. Sellele järgnes eotseeni ajastu.
Paleotseen algas ja lõppes väljasuremisjuhtumiga, mis oli igaüks üsna erineva iseloomuga. Ajastu algas K/T väljasuremisjuhtumiga, mille põhjustas meteoriidi sisselangemine (Chicxulubi kraater) ja tohutu vulkaaniline basalti purskamine, mille tagajärjel tekkisid Deccani lõhed praeguse India territooriumil. See põhjustas paljude rühmade, sealhulgas dinosauruste ja paljude teiste roomajate väljasuremise. Epohhi lõppes paleotseeni-eotseeni termilise maksimumi, sügava ookeani anoksilise sündmusega (DOAE). See tähendab, et ookeanisügavustes puudus hapnik, nii et kõrgemad eluvormid ei suutnud ellu jääda. See tõi kaasa 35-50% süvavee vormide, näiteks bentiliste foraminifera liikide massilise väljasuremise ja langes kokku maismaal esinevate imetajatüüpide suure muutusega.
Pärast jahedamat algust muutus kliima selle ajastu jooksul soojemaks, palju soojemaks kui praegu, ja maailm oli tugevalt metsane. Poolustel ei olnud jäälõhesid. Soojad mered ringlevad kogu maailmas, sealhulgas ka poolustel. Varasemas paleotseenis oli mereelustiku mitmekesisus ja arvukus väike, kuid see suundumus pöördus epohhi hilisemas etapis ümber. Troopilised tingimused tekitasid rikkaliku mereelu, sealhulgas korallrahud. Pärast merereptiloidide hääbumist kriidiaja lõpus said haid peamisteks kiskjateks. Kreidiaja lõpus surid välja ammoniidid ja paljud foraminifera liigid.
Ka merefaunad hakkasid sarnanema tänapäeva faunadega, ainult mereimetajad ja üks oluline haide perekond, Carcharhinidae, on puudu.
Mitte-aaviaegsed dinosaurused võisid mingil määral säilida paleotseeni ajastu varajases daaniaegses staadiumis umbes 66 mya. Vastuoluline tõend selle kohta on New Mexico paleotseeni kihtidest leitud hadrosauri jalaluu; kuid sellised hilisvormid võivad olla tuletatud fossiilid. See tähendab, et nad kivistusid, seejärel paljastas erosioon need, seejärel mattusid nad uuesti nooremasse kivimikihte.
Paleotseeni staadiumid
Paleotseen jaguneb kolmeks etapiks:
| Etapp | Aeg miljon aastat tagasi |
| Thanetian | 59.2 – 56 |
| Selandi | 61.6 – 59.2 |
| Danian | 66 – 61.6 |
Küsimused ja vastused
K: Mis on paleotseen?
V: Paleotseen on esimene geoloogiline ajastu paleogeenis. See algas pärast kriidi lõppu ja kestis umbes 10 miljonit aastat.
K: Milline sündmus tähistas paleotseeni algust?
V: Paleotseeni algust tähistas K/T väljasuremine, mille põhjustas meteoriidi sisselangemine (Chicxulubi kraater) ja tohutu vulkaaniline basalti purskamine, mille tagajärjel tekkisid Deccani lõhed tänapäeva India territooriumil.
K: Mis põhjustas selle väljasuremisjuhtumi?
V: Selle väljasuremise põhjustas meteoriidi sisselangemine (Chicxulubi kraater) ja tohutu vulkaaniline basaltpurskemine, mis tekitas Deccani lõhed tänapäeva India territooriumil.
K: Kui kaua see kestis?
V: Paleotseen kestis umbes 10 miljonit aastat.
K: Mis sellele järgnes?
V: Paleotseenile järgnes eotseen.
K: Kuidas see lõppes?
V: Paleotseen lõppes väljasuremisüritusega, mida tuntakse paleotseeni-eotseeni termilise maksimumi nime all, mis oli ookeanide anoksiline sündmus (DOAE). See tähendab, et hapnikutase oli madal sügavates veekogudes, nagu näiteks bentosforaminifera, põhjustades massilist väljasuremist 35-50% ulatuses. Sel ajal toimusid suured muutused ka maismaa imetajatüüpides.
