Hadrosaurus
Hadrosaurused (mis tähendab "mahukaid sisalikke") olid pardilõugiliste taimtoiduliste dinosauruste perekond. Nad olid kõige levinumad dinosaurused.
Hadrosaurused olid 3-20 meetri pikkused. Neil olid sarvedeta, hambutud nokad ja sajad põsehambad lõualuude külgedel. Kõige rohkem hambaid oli pardilõugedega dinosaurustel; neil oli kuni 960 põsehammast. Hadrosaurused elasid hilisemal kriidiajal ja nende kivistisi on leitud Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Aasiast.
Hadrosaurused
Omadused
Hadrosaurustel oli jäik saba, mida kasutati tõenäoliselt tasakaalu hoidmiseks. Nende jalgadel olid sõrgataolised küüned ja konarlik nahk. Nad jooksid kahel jalal, hoides oma saba ja pead horisontaalses asendis. Karjatamise ajal võisid nad kõndida kõigil neljal jalal. Tõenäoliselt elasid hadrosaurused veekogude läheduses, rännates munemiseks kõrgele maapinnale. Varem arvati, et neil olid käed rihmadega, kuid see oli kivistumisprotsessi artefakt.
Väga huvitav on see, et, nagu Bakker ütleb, olid pardipojad nii levinud, kuid neil ei olnud ilmselget kaitset suurte lihasööjate vastu. Võib-olla piisas karjakorraldusest ja jooksukiirusest. Nende söömisaparaat pidi olema eeliseks teiste taimtoiduliste ees.
Erakordne fossiil
Üks kõige täielikumad hadrosauruse isendid leiti 1999. aastal Põhja-Dakota Hell Creeki formatsioonist ja on tuntud kui "Dakota". See fossiil on nii hästi säilinud, et teadlased suutsid arvutada selle lihasmassi ja teada saada, et ta oli lihasjõulisem kui varem arvati, mis tõenäoliselt andis talle võime edestada selliseid kiskjaid nagu Tyrannosaurus rex.
See mumifitseerunud hadrosauruse fossiil on varustatud naha (mitte ainult nahajäljenditega), sidemete, kõõluste ja võimalik, et ka mõne siseorganiga. Seda analüüsitakse maailma suurimas kompuutertomograafis, mida käitab Boeing Co. Seda seadet kasutatakse tavaliselt kosmosesüstiku mootorite ja muude suurte objektide vigade avastamiseks, kuid varem ei ole see olnud nii suur kui see. Teadlased loodavad, et tehnoloogia aitab neil rohkem teada saada kivistunud olendi sisemusest.
Nad leidsid iga selgroo vahel umbes sentimeetri suuruse vahe, mis näitab, et nende vahel võis olla ketas või muu materjal, mis võimaldas suuremat paindlikkust ja tähendas, et loom oli tegelikult pikem kui muuseumis näidatud. Nahajäljed on leitud järgmistelt hadrosaurustelt: Edmontosaurus annectens, Corythosaurus casuarius, Brachylophosaurus canadensis, Gryposaurus notabilis, Parasaurolophus walkeri, Lambeosaurus magnicristatus, Lambeosaurus lambei, Saurolophus osborni ja Saurolophus angustirostris.
Kaks klanni
- Näha on kaks selgelt erinevat klanni. Üks, Hadrosauriinid (mida mõnikord nimetatakse ka Paralophosuriinideks), olid soliidse koonuga või ilma koonuta ja suuremad. Lambeosauriinidel olid õõnsad harjad ja nad olid väiksemad.
Lambeosauriinidel olid kitsamad nokad kui hadrosauriinidel, mis viitab sellele, et Lambeosaurus ja tema sugulased võisid toituda selektiivsemalt kui nende laia nokaga, ilma koonuta kolleegid.
Näited
- Edmontosaurus
- Hadrosaurus
- Maiasaura
- Corythosaurus
- Lambeosaurus
- Parasaurolophus
- Shantungosaurus
Küsimused ja vastused
K: Mis on hadrasaur?
V: Hadrosaurused on pardilõugiliste taimtoidulised dinosauruste perekond, mis olid kõige levinumad dinosaurused pika ülemise kriidiaja jooksul.
K: Mida tähendab termin "Hadrosaurus"?
V: Termin "Hadrosaur" tähendab "mahukaid sisalikke".
K: Milline on Hadrosauruste suurusvahemik?
V: Hadrosauruste suurus varieerus 3-20 m (10-65 jalga).
K: Millist tüüpi hambad olid Hadrosaurustel?
V: Hadrosaurustel oli lõualuude külgedel sadu põikehambaid ja neil oli kõigist dinosaurustest kõige rohkem hambaid, kuni 960 põikehammast.
K: Millal elasid hadrosaurid?
V: Hadrosaurused elasid hilisemal kriidiajal.
K: Kust on leitud hadrosauruste fossiile?
V: Hadrosauruste kivistisi on leitud Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Aasias.
K: Kas Hadrosaurused on taimtoidulised või lihasööjad?
V: Hadrosaurused on taimtoidulised, mis tähendab, et nad sõid ainult taimi.
