Lihasööja (Carnivora): määratlus, liigid ja toitumisharjumused

Lihasööja (Carnivora): määratlus, liigid ja toitumisharjumused — avasta röövloomade, ahnijate, putuka- ja kalasööjate erinevused ning nende jahistrateegiad.

Imetajate seltsi loomade kohta vt Carnivora.

Lihasööja on loom, kes sööb ainult liha. Röövloomad jahivad ja tapavad tavaliselt oma saaki. Ahnijad on lihasööjad, kes söövad loomi, keda nad ise ei ole tapnud. Lihasööjaid, kes söövad peamiselt või ainult putukaid, nimetatakse putuktoidulisteks. Lihasööjaid, kes söövad peamiselt või ainult kala, nimetatakse kalasööjateks.

Määratlus ja liigitus

Lihasööja võib tähendada kahte asja: 1) toitumisharjumuse põhjal liiki, mis tarbib peamiselt või ainult loomalihast, ja 2) teaduslikku rühmitust Carnivora, kuhu kuuluvad mitmesugused imetajate perekonnad (kassid, koerlased, karud, mägralised jt). Kuigi paljud Carnivora liikmed söövad liha, ei ole iga lihasööja tingimata selle taksonoomilise rühma liige ja vastupidi.

Peamised toitumisliigid

• Obligaatsed lihasööjad (obligaatsed ehk kohustuslikud) – vajavad toitaineid, mida saavad ainult lihast (näiteks kassid: Felidae). Nende toitumine koosneb peamiselt rasvast ja lihast ning neil on kitsamensulatuselundkond.
• Fakultatiivsed lihasööjad – võivad süüa ka taimset toitu või muud, kuid eelistavad liha (näiteks paljud koerlased: Canidae).
• Hypercarnivor – liha domineerib dieedis (>70%).
• Mesocarnivor – liha moodustab ligikaudu 50–70% dieedist.
• Hypocarnivor – liha vähem kui ~30%; söödakse rohkem taimi, puuvilju või muid toiduallikaid.
• Putuktoidulised – peamiselt putukaid söövad lihasööjad.
• Kalasööjad – peamiselt kala tarbivad liigid (põhineb spetsialiseeritud käitumisel ja kohanemisel).

Füüsilised ja käitumuslikud kohandused

Lihasööjatel on sageli spetsiaalsed anatoomilised tunnused, mis aitavad saaki püüda ja liha töödelda:

• Hamulised hambad – teravad esihambad ja eriliselt kujunenud purihambad (carnassial-hambad) liha lõhestamiseks ja lihaskude šareerimiseks.
• Kõrge valgusitaluvus ja lühem seedetrakt – toit, mis koosneb peamiselt valgust ja rasvast, seedub tihti kiiremini kui taimne materjal.
• Küünised ja käpad – teravad küünised ja tugevad käpad hoiavad ja tapavad saaki; mõned on ronivad või kaevavad.
• Teravad meeled – hästi arenenud lõhnataju, nägemine ja kuulmine, mis aitavad saaki leida ja püüda.

Jahistrateegiad ja toitumiskäitumine

Lihasööjad kasutavad erinevaid lähenemisi sõltuvalt liigist ja keskkonnast:

• Ambush- või peidujahid – kassi‑sugused liigid varitsevad ja ründavad lähedalt.
• Pursuit hunting ehk jälitamine – hundid ja teised koerlased kasutavad vastupidavust ja sotsiaalset koostööd, et küttida kiireid saakloomi.
• Üksiku saagi ründamine vs karjajahid – mõned röövloomad töötavad koos (nt hundid), et vangistada suuremaid saakloomi.
• Skavenging – ahnijad või osad liigid varastavad teiste röövloomade saaki või söövad hukkunud loomi.
• Spetsialiseerumine – mõned liigid on arenenud konkreetsete saakloomade või toiduainete (nt kala, krabid, suured imetajad) püüdmiseks.

Carnivora vs. toitumuslik mõiste

Oluline eristada taksonoomilist mõistet Carnivora ja toitumisharjumust "lihasööja". Carnivora hõlmab väga erinevaid liike — seal on nii rangelt lihasöövaid (kassiliikmed) kui ka üldsööjaid (karud, pesukaru), kes täiendavad oma toitumist taimse toiduga. Samuti eksisteerivad lihasööjad väljaspool Carnivora rühma (näiteks mõned linnud ja roomajad), mis rõhutab, et toitumine ei määrdu ainult taksonoomiaga.

Näited ja rühmad

• Felidae (kassid): lõvi, tiiger, kodukass – enamasti obligaatsed lihasööjad.
• Canidae (koerlased): hunt, šaakal, kodukoer – sageli fakultatiivsed lihasööjad, sotsiaalse jahikäitumisega.
• Ursidae (karud): pruunkaru, jääkaru – mõnel liigil (jääkaru) on peaaegu täielik lihasöömine, teised (pruunkaru) on omnivoorid.
• Mustelidae (mägralised): kahk, kobrasarnased liigid – suurt mitmekesisust toitumises.
• Pinnipedia (hülged, merilõvid): mereloomad, kes sageli on kalasööjad või kalade ja veeloomade püüjad.

Ökoloogiline roll ja inimtegevuse mõju

Lihasööjad mängivad ökosüsteemides olulist rolli, hoides kontrolli all saakpopulatsiooni suurust, mõjutades liikide vahelist konkurentsi ja aitavad säilitada liigirikkust. Inimese tegevus võib nende elupaiku hävitada, põhjustada saakloomade kadu või viia konfliktideni (karjakaitse, jahi piirangud). Paljud lihasööjad on seetõttu ohustatud või kaitse all ning vajavad elupaikade säilitamist ja inim-loomade konfliktide vähendamist.

Praktilised märkused

• Kui kohtad metsas lihasööjat, hoia rahulikult distantsi ja ära proovi seda ligi meelitada ega toituda.
• Karjakaitsmete ja elektrikarjuse kasutamine vähendab inim-loomade konflikte.
• Konserveeritud liiki teavitamiseks ja toetamiseks on oluline jätkata elupaikade kaitset, uuringuid ja vajadusel kartuspõhist harjutamist (nt asustamise piirangud, jahireeglid).

Summeerides: sõna lihasööja kirjeldab nii toitumist kui mõnikord ka taksonoomiat, kuid nende tähendus ei lange alati kokku. Lihasööjate rühmas leidub suuri erinevusi toitumises, käitumises ja kohanemistes — alates rangetest lihasööjatest kuni üldisteni, kes tarbivad nii taimi kui loomaineid.

Elusate lihasööjate loetelu

Imetajad

• Kõik kassiloomad, nagu kodukassid, suurkiskjad, hiiu, mungod, kiisud, tsivetid.
• Peaaegu kõik kährikkoerad, nagu koerad, hundid, rebased, tuhkrud, hülged ja morsused
• Kõik vaalalised, nagu delfiinid, vaalad ja pringlid.
• Kõik nahkhiired, v.a puuviljadelgad
• Lihasööjad mardikalised, nagu näiteks Tasmaania kurat

Linnud

• Kõik röövlinnud, nagu haugid, kotkad, haugid ja öökullid.
• Kõik korilased, nii vanas kui ka uues maailmas
• Enamik veelinde, nagu kajakad, pingviinid, pelikanid, haiged ja haiglad.

Roomajad

• Kõik krokodillid, nagu alligaatorid, krokodillid, gharialid ja kaimanid.
• Kõik maod, nagu kobrad, viperad, pütoonid ja boad.
• Mõned sisalikud, nagu enamik nahkhiire ja kõik monitori sisalikud.
• Mõned kilpkonnad, sealhulgas nokk-kilpkonnad ja enamik merikilpkonni

Kalad ja kahepaiksed

• Kõik konnad ja kärnkonnad
• Peaaegu kõik haid, nagu tiigri-, valge-, õde- ja riffhaid.
• Enamik teleostidest, nagu tuunikala, marliin, lõhe ja ahven

Selgrootud

• Enamik koorikloomi, näiteks kookoskrabi, on peamiselt kõikjaliha, kuid söövad ka mõningaid saakloomi ja korjuseid.
• Paljud molluskid, nagu kaheksajalgsed ja kalmaarid, ning mõned makrellid.
• Kõik arachnid, nagu ämblikud ja skorpionid.
• Paljud putukad, nagu sipelgad, liblikad ja enamik herilasi.
• Kõik meduusid ja meritähed

Erinevalt tiigritest ei ole pingviinidel vaja hambaid ja küüniseid, et olla lihasööjad. Nad toituvad koorikloomadest, kaladest, kalmaaridest ja muudest väikestest mereelukatest.


Suur sinirebane koos maduiga

Küsimused ja vastused

K: Mis on lihasööja?

K: Mis vahe on kiskjalistel ja raiskajatel?

K: Mis on putuktoidujad?

K: Mis on kalasööjad?

K: Kas sõna "lihasööjad" kirjeldab ainult teaduslikku järjekorda Carnivora?

K: Kas kõik loomad teaduslikus järjekorras Carnivora söövad liha?

K: Mis vahe on lihasööjatel ja taimtoidulistel?

Otsing