Teleost

Teleostid on tänapäeval domineerivad kalad. Nad tekkisid mesosoikumi ajastul ja hõlmavad 20 000 elavat liiki. Vanimad teleostide fossiilid pärinevad hilistriasajast. Nad arenesid välja sellistest kaladest nagu vöörihomaad (Holostei). Mesosoikumi ja kainosoikumi jooksul mitmekesistusid nad. 96% kõigist teadaolevatest kalaliikidest on teleostid.

Evolutsiooni järjekorras on nad selgroogsed, lõuatüügaste kalad (Gnathostomata), luukalad (Osteichthyes) ja raidkalad (Actinopterygii).

Teleostidel on liikuv lõualuu ja muutused lõualihastes. Need muutused võimaldavad neil oma lõuad suust välja tõusta. See kohandumine parandab nende võimet haarata kiiresti liikuvat saaki.

Päritolukuupäev

Teleostide päritolukuupäev on keeruline probleem. On olemas kahte liiki tõendeid. On tõendeid fossiilsetest säilikutest, kus esimene teleost pärineb hilistriassiajast.

See kuupäev on mõnevõrra hilisem kui molekulaarse lahknevuse hinnanguline aeg (molekulaarne kell). Hiljuti avaldatud artiklis leitakse, et fossiilide kuupäevad ja molekulaarkella kuupäevad on sarnased. Need teadlased atate:

"Lõdvestunud molekulaarse kella analüüside põhjal hinnatud erinevusaegade põhjal on võimalik leida aktinopterygide mitmekesistumise ulatuslik ajaskaala, mis on märkimisväärselt lähedane fossiilidest tuletatud vanustele".

Osteichthyes

Actinopterygii 400 mya

osa "Chondrostei" Seega on endine "Chondrostei" parafületiline (mitte klade) ja on uuemate uuringute põhjal laiali läinud. Polypteridae (bichirid)

osa "Chondrostei"

Acipenseriformes (tuurlased, kammkarpkalad)

Neopterygii 360 mya

	Holostei (vöörihomaar, gars) 275 mya

	Teleostei 210 mya

Sarcopterygii

Actinistia (Koelakandid)

Dipnoi (kopsukala)

Tetrapoodid

Kahepaiksed

Amniota

	Imetajad

	Sauropsiidid (roomajad, linnud)

Röntgenkalade evolutsioon

Teleostide superorderid

Teleostei

Osteoglossomorpha (magevee elevandikala, mooneyes, Arapaima)
Elopomorpha (angerjad)
Clupeomorpha (heeringad, anšoovised)
Ostariophysi (karpkala, kuldkala, minnows, kissimari, piranha, elektriangerjas)
Protacanthopterygii (lõhe, forell, haug)
Stenopterygii (merekalapüük)
Cyclosquamata (Bombay duck. lancetfish)
Scopelomorpha (laternakala)
Lampridiomorpha (lintkala)
Polymyxiomorpha (habemikala)
Paracanthopterygii (koopakala, tursk, merikurat)
Acanthopterygii (merikarbonaad, siidikarbonaad, dory, lendkala, kepikarikas, merihobu)

16 ordud, eriti aga ordud Perciformes (40% kõigist kaladest): ahven, särge, makrell, tuunikala, ahven, viilkala, kammkarpkala, lestakala, põhja, merikarp, merikurat, merikarp).

Küsimused ja vastused

K: Mis on teleostid?

V: Teleostid on tänapäeval domineerivad kalad, mille hulka kuulub 20 000 elusat liiki.

K: Millal tekkisid teleostid?

V: Teleostid tekkisid mesosoikumis.

K: Milline on klade Holostei?

V: Klade Holostei on kalade rühm, kuhu kuuluvad vöörihomaad, millest arenesid välja teleostid.

K: Millal pärinevad vanimad teleostide kivistised?

V: Vanimad teleostide kivistised pärinevad hilistriasajast.

K: Kuidas arenesid teleostid mesosoikumis ja kainosoikumis?

V: Mesosoikumi ja kainosoikumi ajal mitmekesistusid teleostid.

K: Kui suur osa kõigist teadaolevatest kalaliikidest on teleostid?

V: 96 protsenti kõigist teadaolevatest kalaliikidest on teleostid.

K: Milline kohastumus on teleostidel, mis parandab nende võimet haarata kiiresti liikuvat saaki?

V: Teleostidel on liikuv lõualuu ja muutused lõualihastes, mis võimaldavad neil oma lõualuud suust välja tõusta, mis parandab nende võimet haarata kiiresti liikuvat saaki.