Angerjalised
Tõelised angerjad on teleostkalad. Neil on pikk ja kitsas keha nagu madudel. Täiskasvanud angerjad võivad olla nii lühikesed kui 10 cm või pikad kui 3 m. See sõltub nende liigist. Suured angerjad võivad kaaluda kuni 65 kg.
Angerjatel on vähem uimed kui teistel kaladel. Neil ei ole kõiki kõhu- ja rinnauime. Selja- ja päraku-uimed on pikad ja tavaliselt seotud sabauimega. Uimedel ei ole ogasid.
Õlaluud on koljust eraldi. Kaalud on siledate servadega või puuduvad.
Angerjad kooruvad munadest. Beebid (vastsed) angerjad on lamedad ja läbipaistvad (läbipaistvad). Neid nimetatakse leptocephaluseks (kreeka keeles "õhuke pea"). Noort angerjat kutsutakse angerjaseks. Pikka aega ei teadnud inimesed, kust angerjad pärit on, sest beebiangerjad näevad täiskasvanud angerjadest väga erinevad välja. Nad arvasid, et beebid on eri liiki.
Enamik angerjaid eelistab elada ookeani kõige madalamates osades. Nad elavad ookeani põhjas, mõnikord ka augudes. Anguillidae perekonda kuuluvad angerjad tulevad elama magevette. Angerjad perekonnast Nemichthyidae ujuvad umbes 500 m allpool ookeani pinda. Angerjad perekonnast Synaphobranchidae elavad kuni 4000 m sügavusel allpool veepinda.
Käsivõrguga püüdmine on Inglismaal ainus seaduslik angerjate püügiviis. Seda on tehtud tuhandeid aastaid Parretti jõel ja Severni jõel.
Enamik angerjaid on kiskjad. Nad jahivad oma saaki.
Klassifikatsioon
Tõelised angerjad kuuluvad anguilliformes (ladina keeles "angerjataoline") liiki.
Selles järjekorras on 4 alamjärku (väiksemaid rühmi), mida nimetatakse Anguilloidei, Nemichthyoidei, Congroidei ja Synaphobranchoidei.
Alarühmad on jaotatud 19 perekonda. Perekonnad jagunevad 110 perekonnaks. Sugukonnad jagunevad seejärel liikideks.
Kokku on 400 liiki angerjaid.
Kasutab
Jaapani toidus kasutatakse mageveeangerjaid (unagi) ja mereangerjaid (Conger angerjas, anago). Angerjaid kasutatakse kantoni (Hongkongi) ja šanghai toiduainetes.
Mõned inimesed söövad Euroopa angerjat ja teisi angerjaid, mis elavad järvedes üle kogu maailma. Traditsiooniline Londoni toit on "želeeritud angerjad". Hispaania söök, angulas, koosneb fritüüritud angerjast.
Angerjanahkadest valmistatakse mõned rahakotid ja rahakotid.
Mereallikas
Alarühmad ja perekonnad
Taksonoomia põhineb Neslon, Grande ja Wilson 2016.
- Alarühm Protanguilloidei
- Perekond Protanguillidae
- Alarühm Synaphobranchoidei
- Perekond Synaphobranchidae (angerjad) [sh Dysommidae, Nettodaridae ja Simenchelyidae].
- Alarühm Muraenoidei
- Perekond Heterenchelyidae (mudaangerjad)
- Perekond Myrocongridae (õhukesed angerjad)
- Perekond Muraenidae (müria angerjad)
- Alarühm Chlopsoidei
- Perekond Chlopsidae (võltsmuraanid)
- Alarühm Congroidei
- Perekond Congridae (congridae) [sh Macrocephenchelyidae; Colocongridae].
- Perekond Derichthyidae (pika kaelaga angerjad) [sh Nessorhamphidae]
- Perekond Muraenesocidae (haugikogerlased)
- Perekond Nettastomatidae (pardisaba angerjad)
- Perekond Ophichthidae (madu angerjad)
- Alarühm Moringuoidei
- Perekond Moringuidae (spagetiaalid)
- Alarühm Saccopharyngoidei
- Perekond Eurypharyngidae (pelikani angerjad, vihmaussid)
- Perekond Saccopharyngidae
- Perekond Monognathidae (ühelõualised)
- Perekond Cyematidae (kahvatute angerjate perekond)
- Alarühm Anguilloidei
- Anguillidae perekond (mageveekala)
- Perekond Nemichthyidae (angerjad)
- Perekond Serrivomeridae (saealid)
· 
Anguilla anguilla, Anguillidae Anguillidae
· 
Kaupichthys nuchalis, Chlopsidae'i liik
· 
Coloconger raniceps, Colocongeridae
· 
Conger, Congridae
· 
Moringua edwardsi, a Moringuidae
· 
Muraenesox cinereus, üks Muraenesocidae'i liikidest
· 
Echidna nebulosa, Muraenidae
· .jpg)
A Nemichthyidae
· 
Venefica tentaculata, a Nettastomatidae
· .jpg)
Myrichthys ocellatus, Ophichthidae'i sugukond.
· 
Serrivomer sp. , a Serrivomeridae
· .jpg)
A Synaphobranchidae
Mõnes liigituses kuulub räimealade perekond Cyematidae Anguilliformes, kuid FishBase'i süsteemis kuulub see perekond Saccopharyngiformes'i sugukonda.
Lõuna-Ameerika elektriangerjas ei ole tõeline angerjas, vaid Lõuna-Ameerika veitsikala, mis on tihedamalt suguluses karpkalade ja kassikala liikidega.
Fülogeneesia
Fülogenees põhineb Johnson et al. 2012. aastal.
| Anguilliformes |
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mereallikas
Gorgasia barnesi, aedangerja liik
Küsimused ja vastused
K: Milline on täiskasvanud angerjate suurusvahemik?
V: Täiskasvanud angerjad võivad olla sõltuvalt liigist nii lühikesed kui 10 cm või pikad kui 3 m.
K: Kas angerjadel on uimedel ogad?
V: Ei, angerjate uimedel ei ole ogasid.
K: Kuidas kirjeldatakse beebiangerjaid (vastseid)?
V: Beebiangerjaid (vastseid) kirjeldatakse kui lamedaid ja läbipaistvaid (läbipaistvaid). Neid nimetatakse ka leptocephaluseks (kreeka keeles "õhuke pea").
K: Kus eelistab enamik angerjaid elada?
V: Enamik angerjaid eelistab elada ookeani kõige madalamates osades, tavaliselt põhjas. Mõned liigid tulevad elama magevette, teised ujuvad umbes 500 m sügavusel ja mõned elavad isegi kuni 4000 m sügavusel.
K: Kui kaua on Inglismaal angerjate püüdmiseks kasutatud käsivõrke?
V: Käsivõrguga püüki (püük võrkudega) on Inglismaal Parretti jõel ja Severni jõel tehtud juba tuhandeid aastaid.
K: Kas enamik angerjaid on röövkalad?
V: Jah, enamik angerjaid on kiskjad ja jahivad oma saaki.
