Kalad on vees elavad selgroogsed loomad, kelle eluviisid, anatoomia ja elupaigad on väga mitmekesised. Kalad elavad täielikult või osaliselt veekeskkonnas ning hingavad (saavad hapnikku) lõpuste abil. Enamik kaloid pole varustatud käte või jalgadega ning neil puuduvad sõrmed ja varbad, mis on tüüpilised maismaaloomadele. Mõned teised veeloomad, näiteks teatud kahepaiksed, elavad samuti vees ja neil on välised lõpused, kuid nad ei ole kalad.

Määratlus ja taksonoomia

Varem käsitleti kalu üheks klassiks, kuid tänapäevane taksonoomia jagab „kalad” mitmesse eraldi klassi. Praegu hõlmab mõiste viit veeselgrootute klassi, mis erinevad nii anatoomia kui ka arengulise päritolu poolest:

Lõuateta kala

†Armeeritud kala

Kõhrkala

Kiirguskalad

Lobe-finned kala

Kalad ei kõneta monofüleetiliseks rühmaks — termin "kala" on kladistikas parafüleetiline, sest see ei hõlma maismaaselgrootseid ega tetrapoode, kes on mõnede kalagruppide järeltulijad.

Anatoomia ja füsioloogia

  • Soomused ja nahk: Enamikel kaladel on keha kaetud soomustega, mis kaitsevad ja vähendavad veetakistust.
  • Uimed: Kaladel on kaks paari kõhualuseid ja rinnanäärmeid meenutavaid uimesid ning mitu paaritut uime (selja-, vatsa- ja sabauim), mis aitavad suunda hoida, tasakaalu ja liikumist reguleerida.
  • Lõpused ja luustik: Mõned rühmad (näiteks Lobe-finned kala) on lisanud tugevaid ühendeid, mis võimaldasid hiljem tekkida maismaaselgrootsetel (tetrapoodidel) jäsemetega liikumisel.
  • Hingamine: Enamik kala hingab vee kaudu läbi lõpuste, kust nad võtavad omastatava hapniku) (lõpuste abil).
  • Soojustaluvus: Enamik kalu on külmaverelised (poikilotherm), mis tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub väliskeskkonnast.

Liigid, suurus ja elupaigad

Kalaliikide mitmekesisus on suur: kirjeldatud on üle 33 000 kalaliigi, mis teeb kalad mitmete maismaaselgrootsete rühmadega võrreldes kõige liigirikkamaks. Kalad elavad nii magevees (järved, jõed) kui ka soolases vees (ookeanid), aga ka suuremates rannikualade kooslustes, mangroovides ja korallrahudes. Mõned liigid on väga väikesed (alla ühe sentimeetri pikkused), samas kui suurim teadaolev kala on vaalhai, ulatudes peaaegu 15 meetri pikkuseks ja kaaludes kuni 15 tonni.

Kõik kalad ei ela alati vees elavas seisundis: teatud rühmad on kohanenud vahelduvate veetingimustega. Näiteks Kopsukalade rühm, mida nimetatakse kopsukaladeks, on välja arendanud kopsud ning suudavad ellu jääda ajutise kuivamise ajal, kaevudes mudasse ja aestides kuni veetingimused taastuvad.

Eluviis ja toitumine

Kalade toitumine on mitmekesine: on filtritoidulisi liike (nt vaalhai), kiskjaid, taimtoidulisi ja kõigesööjaid. Toitumisstrateegiad, näiteks ränded söötmeküllasesse piirkonda, pesaehitus või vastsete eest hoolitsemine, erinevad liigiti. Paljud kalad paljunevad välise viljastamisega, kuhugi munade paigutades või vabastades need veekeskkonda, teised aga hoiavad järglasi endaga (sisenev või välise munemise variandid).

Evolutsiooniline tähtsus ja kaitse

Kalad on olulised nii evolutsiooniliselt — nad on andnud alguse maismaaselgrootistele — kui ka ökosüsteemide toimimises: nad osalevad toiduahelas, mõjutavad veetaimestikku ja hoiavad veekeskkonna tervist. Inimtegevus (ülekalastamine, reostus, elupaikade hävitamine, invasiivsed liigid ja kliimamuutus) ohustab paljusid kalapopulatsioone. Kaitsemeetmed hõlmavad kalavarude mõistlikku majandamist, elupaikade kaitset ja taastamist ning rahvusvahelisi kokkuleppeid ohustatud liikide kaitseks.

Kokkuvõte

„Kala” on laialt kasutatav mõiste, mis hõlmab väga erinevaid veeloomi — alates lihtsamatest lõuatutest kuni keerukamate kõhr- ja luukalade ning lobe-finned rühmadeni, millelt põlvnevad maismaaselgrootsed. Kalade anatoomia, elupaigad, toitumisviisid ja kohastumused näitavad suurt evolutsioonilist mitmekesisust, mis teeb neist ühe maailma tähtsama ja enamaltki uuritud loomade rühma.