Koelakant — elusfossiilne kalaliik: 400 miljoni aasta ajalugu

Koelakant — elusfossiil 400 miljoni aasta ajalooga. Avastused, säilinud liigid India ookeanis ja koht tetrapoodide evolutsioonis; põnev ülevaade iidse kalaliigi saladustest.

Koelakant on kalade liik, mis kuulub Sarcopterygii perekonda, mis on lüliroogsete kalade hulka. Nad on tetrapoodideks arenenud kalade sõsarrühm. Nende fossiilne pärand ulatub 400 miljoni aasta taha, enne kui olid välja arenenud kõik maismaa selgroogsed. Seetõttu nimetatakse neid sageli elusfossiilideks: nad kannavad endas väga vana ajalooga anatoomilisi tunnuseid, mis annavad väärtuslikku teavet selgroogsete varasema evolutsiooni kohta.

Kunagi arvati, et koelakandid on ammu välja surnud — kirjanduses levis väide, et need olid kadunud juba umbes 80 miljonit aastat tagasi. Tegelikult on säilinud tänapäevani kaks tuntud liiki, mis elavad madalikuvetes ja sügavamates laheosades: need on leitud eelkõige India ookeanis ning hiljem ka Indoneesia vetes. Esimene elus leitud eksemplar avastati Ida-Aafrika ranniku lähedal 1938. aastal, mis oli suur teaduslik üllatus ja tõi koelakandi taas teadusliku tähelepanu keskmesse.

Morfoloogia ja eripärad

• Lobedad uimed: koelakandi paarilised uimed on tugevalt lihaselised ja ühenduvad kehaga laiapõhjaliselt — see meenutab varajasemate lülijalgsete jäsemeid ning andis neile evolutsioonilise tähtsuse tetrapoodide sugupuu uurimisel.
• Sisemine õõnsus: kala ei kasuta tavalist õõnes- või õhukõhtimist ujukit, vaid selle asemel on ujukis õli — see aitab tal sukelduda ja hoida stabiilset hõljuvust suurtes veesügavustes.
• Skaalad ja selgroog: neil on paksud kosmiidlaadsed skaalad ning vanamoeline notokord (osaliselt säilinud selgroolüli eelkäija), mis annavad neile vana anatoomilise iseloomu.
• Erilised sensoorsed elundid: koelakandil on rostralorgan ja teisi elektroretseptiivseid struktuure, mis aitavad navigeerida pimedates vetes ja tabada saaki.
• Kehaehitus: neil on tugev laupind ja iseloomulik pea-liide (intrakraniaalne liiges), mis võimaldab sulatada suuremat saaki.

Levila, elupaik ja käitumine

Koelakandid elavad peamiselt sügavates ja kividest koosnevates merelõhedes ning lahtedes, tavaliselt aladel, kus veesügavus ulatub mitmekümne kuni mitme saja meetrini. Nad on eelistatult öised saakijad ning toituvad peamiselt teistest kaladest, kaheksajalgadest ja teistest väikeimetajat meenutavatest selgrootutest. Koelakannid liiguvad aeglaselt ja pigem varitsevad saaki, kasutades oma tugevate uimedega "jalutamise" või aeglase ujuvusega manööverdamist kivide vahel.

Paljunemine ja eluiga

Koelakandide reproduktiivbioloogia on suhteliselt aeglane: neil on sisemine viljastumine ja sünd toimub elusate järglaste kujul (ovovivipaarne või ebatäpselt öeldes elusalt sünnitav süstemaatika). Paljunemistsükkel on aeglane, kandeaeg võib olla pikk ning suguküpsus saavutatakse hiljem võrreldes paljude teiste kaladega. See madal paljunemisvõime teeb neid tundlikuks ülekalastamise ja juhusliku tabamise suhtes.

Teaduslik tähtsus ja kaitse

Koelakantide säilimine annab ainulaadse akna varajase selgroogse evolutsiooni uurimiseks — nende anatoomia ja geneetika aitavad mõista, kuidas tekkisid maismaal elavad neljajalgsed loomad. Samal ajal on koelakandid kaitsealused ja ohustatud mitmel põhjusel:

• juhuslik hülge- või kalapüügi kõrvalsaak sügavatel aladel,
• habitatimuutused ja merereostus,
• madal paljunemisvõime ja väikesed populatsioonid, mis aeglaselt taastuvad.

Kaitsemeetmed hõlmavad teadusuuringuid, populatsiooni monitooringut, kalanduse regulatsioone ja mõnes piirkonnas ka merealade kaitseala loomist. Tänu nendele jõupingutustele on võimalik paremini mõista koelakantide bioloogiat ja vähendada inimteguritest tulenevaid riske.

Kokkuvõtteks: koelakant on erakordne ja ajalooliselt oluline liik — nii evolutsioonilisest kui ka looduskaitselisest vaatenurgast. Tema olemasolu meenutab, et meri peidab endas veel palju üllatusi ja et vanade eluvormide kaitsmine on teaduse ja looduse mitmekesisuse säilitamise seisukohalt oluline.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kelaakant?

K: Kas coelacantid on suguluses tetrapoodidega?

K: Kui kaugele ulatuvad koelakantide fossiilsed leiud?

Küsimus: Kas kimalased arvati välja surnud olevat?

K: Kust püüti esimene kelblikas pärast seda, kui seda peeti väljasurevaks?

K: Kas enne selle püüki 1938. aastal püüti veel kohad, kus püüti kaelakante?

K: Kui palju on India ookeanis kelmusepaatide liike?

Otsing