Kisklus

Ökoloogias kirjeldab kisklus kahe elusolendi vahelist suhet ja tegevust. Röövloom püüab, ründab ja sööb oma saaki. Röövloomad võivad või ei pruugi oma saaki enne söömist tappa. Kuid röövimise käigus sureb saakloom alati ja saaklooma kehaosad võetakse röövloomade kehasse. Tõeliseks kiskjaks võib pidada sellist looma, kes nii tapab kui ka sööb teise looma, kuid paljud loomad tegutsevad nii kiskja kui ka saagijana.

Röövloom on loom, kes püüab, püüab ja sööb teisi loomi. Näiteks on kiskja ämblik, kes sööb oma võrku püütud kärbest, või lõvikari, kes sööb pühvlit. Loomi, keda kiskja jahib, nimetatakse saagiks. Tippkiskja ehk tippkiskja on see, kes ei ole teiste kiskjate saakloomaks.

Röövloomad on tavaliselt lihasööjad (lihasööjad) või kõigesööjad (söövad taimi ja teisi loomi). Röövloomad küttivad toiduks teisi loomi. Näiteid kiskjatest on näiteks haugid, kotkad, haugid, kassid, krokodillid, madud, kiskjad, hundid, tapja vaalad, homaarid, lõvid ja haid.

Lõvi ja kutsikas söövad kaap-buufalot.

India Python neelab Mudumalai rahvuspargis täiskasvanud Chitali hirve alla.

Varitsus kiskja

Varitsevad kiskjad või istuvad ja ootavad kiskjad on lihasööjad loomad või muud organismid, näiteks mõned lihasööjad taimed. Nad tabavad või püüavad saaki pigem varguse või strateegia (mitte teadliku strateegia) kui lihtsalt kiiruse või jõu abil.

Need organismid peidavad end tavaliselt vaikselt ja ootavad, kuni saakloomad jõuavad löögi kaugusele. Nad on sageli maskeeritud ja võivad olla üksikud. See võib olla kiskja jaoks ohutum, sest varitsemine paljastab teda vähem oma kiskjatele.

Kui kiskja ei saa liikuda kiiremini kui tema eelistatud saakloom, on varitsemine tõenäoliselt tõhusam kui jälitamine. Röövloom, kes suudab pikka aega suure kiirusega liikuda, võib olla jälitussööja, kes jälitab saaki seni, kuni see väsib ja aeglustub. Siiski on palju vahepealseid strateegiaid; näiteks kui jälituskiskja on lühikese vahemaa jooksul kiirem kui saakloom, kuid mitte pikemas jälituses, siis saab strateegia osaks kas varitsemine või varitsemine.

Noor punatoonekurg, kes sööb California Vole'i.

Lihasipelgad söömas tsikaadat; mõned liigid võtavad endale suuremad saakloomad, eriti kui nad töötavad koos.

Lõvi koos oma saagiga.

Mängi meediat Mardika vastne ründab kala.

Emane kuldkärbsenäpp (Misumena vatia), kes püüab paarilise paari emaslindu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on röövimine?

V: Röövlus on suhe ja tegevus kahe olendi vahel, kus kiskja püüab, ründab ja sööb oma saaki.

K: Kas kiskjad tapavad oma saagi alati enne selle söömist?

V: Röövloomad võivad oma saagi enne selle söömist tappa või mitte, kuid röövtegevus põhjustab alati oma saagi surma.

K: Kas loom võib olla nii röövloom kui ka saaklooma?

V: Jah, paljud loomad tegutsevad nii kiskja kui ka saagijana.

K: Mis on tõeline kiskja?

V: Tõeline kiskja on loom, kes tapab ja sööb teise looma.

K: Mis on tippkiskja ehk tippkiskja?

V: Tippkiskja või tippkiskja on selline, mis ei ole teiste kiskjate saakloomaks.

K: Millised loomad on tavaliselt kiskjad?

V: Röövloomad on tavaliselt lihasööjad (lihasööjad) või kõigesööjad (söövad taimi ja teisi loomi).

K: Kas kiskjad söövad teisi kiskjaid?

V: Enamasti ei söö kiskjad teisi kiskjaid.