Lõvi
Lõvi (Panthera leo) on suur imetajatest kassiliste (Felidae) sugukonda kuuluv isend. Mõned suured isased kaaluvad üle 250 kg. Tänapäeval elavad metsikud lõvid Sahara-taguses Aafrikas ja Aasias. Lõvid on kohanenud eluks rohumaadel ning puude ja rohuga segunenud aladel. Suhteliselt väikesed emasloomad on lühikeste vahemaade kiireid jooksjaid ja koordineerivad oma küttimist kariloomade vastu.
Lõvid on Põhja-Aafrikast ja Edela-Aasiast ajalooliselt kadunud. Kuni pleistotseeni lõpuni, umbes 10 000 aastat tagasi, oli lõvi pärast inimest kõige enam levinud suur maismaaimetaja. Neid leidus enamikus Aafrikas, kogu Euraasias Lääne-Euroopast Indiasse ja Ameerikas Yukonist Peruusse. Lõvi on praegu ohustatud liik. Tema Aafrika levila vähenes 20. sajandi teisel poolel kahe aastakümne jooksul 30-50%. Elupaikade kadumine ja konfliktid inimestega on suurimad mureküsimused.
Lõvi nimetatakse sageli "loomade kuningaks". Neid kasutatakse julguse sümbolina. Nad esinevad heraldikas sagedamini kui ükski teine loom. Nad on vapruse ja kuninglikkuse sümboliks.
Lõvid elavad looduses 10-14 aastat. Kui nad on vangistatud, võivad nad elada kauem kui 20 aastat. Looduses ei ela isased tavaliselt kauem kui 10 aastat. See on tingitud sellest, et teiste isasloomadega võitlemisest saadud haavad teevad nende eluiga lühemaks. Nad elavad tavaliselt savannis ja rohumaal. Nendel aladel on küll põõsaid ja puid, kuid lõvid on peamiselt kohanenud saagi püüdmiseks rohumaadel. Võrreldes teiste kassidega on lõvid sotsiaalsed. Lõvide rühma nimetatakse laumaks. Lõviparves on suguluses olevad emased, nende noored ja üks või kaks täiskasvanud isast. Sageli jahivad emaslovide rühmad koos.
Lõvid on lihasööjad ja saakloomad. Lõvid on tippkiskjad. Lõvid söövad antiloobi, pühvleid, sebrasid, põdraid, gnusid, linde, jäneseid, kilpkonni ja kalu. Lõvid söövad loomi, kes on kas surnud looduslikel põhjustel (haigused) või tapetud teiste kiskjate poolt. Nad hoiavad pidevalt silma peal ringi tiirlevatele kährikkoerale, sest see tähendab, et läheduses on surnud või vigastatud loom.
Kohandused
Neil on arhetüüpne karjumine, mida kasutatakse teiste rühmaliikmetega suhtlemiseks ja erinevate sissetungijate hoiatamiseks territoriaalsetest piiridest.
Neil on pikad sissetõmmatavad küünised, mis aitavad lõvil saaki haarata ja kinni hoida. Neil on ka karge keel, mis aitab neil saakloomade nahka lihast ja liha luust lahti koorida. Üle kõhu on neil lahtine nahk, mis võimaldab saakloomal väheste vigastuste tekkimise tõenäosusega saaklooma vastu lüüa.
Kirjeldus
Aafrikas on looduses alles umbes 30 000 lõvi. Aasias on alles vaid 350 lõvi. Nad elavad Giri metsas Gujarati osariigis Indias.
Lõvid jahivad paljusid loomi, näiteks gnusid ja antiloope. Isased lõvid kaaluvad tavaliselt 150-250 kilogrammi (330-550 naela). Suured lõvid on saavutanud 250-270 kg (550-600 naela). Emased (emased lõvid) on tavaliselt 120 kuni 182 kg (265 kuni 401 naela). Täiskasvanud isased lõvid on ainsad mannaga kassid. Lõvidel on pikk keha, lühikesed jalad, suured küünised, suur pea ja kollakaspruun karvkate.
Käitumine
Lõvid elavad rühmades, mida nimetatakse laumadeks. Ühes laudas võib elada 10 kuni 40 lõvi. Igal laumal on oma kodupiirkond, mida nimetatakse tema territooriumiks. Lõvid ei luba teistel lihasööjatel (lihasööjatel) oma territooriumil jahti pidada. Territoorium võib olla kuni 260 ruutkilomeetrit (100 ruutmiili) suur.
Lõvide karjumine on igaühele omane. Seda kasutatakse territooriumi tähistamiseks ja teiste lõvide hoiatamiseks eraldi laumades (või üksikute isendite puhul). Seda teevad aga tavaliselt konkureerivad isased.
Lõvid ei ole ehitatud nii suure kiirusega kui gepardid, kuid nad jahivad laugudes. See on kasside puhul ebatavaline. Tavaliselt jahivad lauma eest emased. Siiski võivad isased mõnikord aidata vajadusel suuri loomi maha võtta. Kui lõvid on saagi maha lasknud, lämmatavad nad selle, hammustades selle näo esiosa, et see ei saaks hingata. Lõvidel on ka pikad sissetõmmatavad küünised, mis toimivad nagu haakekonksud, et saaki kinni hoida.
Ehkki lõvi on hea saakloomade tapmine toidu saamiseks, ei kuulu nad siiski kõige ohtlikumate loomade hulka.
Aretus
Lõvi on valmis poegima, kui ta on 2-3-aastane. Noori lõvisid nimetatakse poegadeks. Pojad sünnivad pärast 3 1/2 kuud. Pojad sünnivad pimedana; nende silmad avanevad alles umbes nädala vanuselt ja nad ei näe hästi enne, kui nad on umbes kahe nädala vanused. Lõvidel ei ole pesa (kodu), kus nad elaksid pikka aega. Emalõvi peidab kutsikad tihedasse põõsasse, kuristikku või kaljusse. Kui peidupaika on näinud teised kiskjad, siis kolib lõviroognaine kutsikad uude peidupaika. Poisid viiakse lauma juurde umbes 6 nädala vanuselt. Pojad on väga haavatavad, kui emalõvi läheb jahti pidama ja peab pojad maha jätma. Kui uus isane võtab lauma üle teiselt isaselt, tapab ta tavaliselt kõik kutsikad. Seejärel paarituvad poegade emad uue isaslooma emaga, mis tähendab, et esimesed uued kutsikad on tema järeltulijad. Sünnib 2-6 poegadest koosnev pesakond. Tavaliselt jäävad ellu vaid 1-2 poegadest, kuni neid tutvustatakse laumale, misjärel neid kaitseb kogu laum.
Loomaaedades on lõvid aretatud koos tiigritega. Kui vanemateks on isane lõvi ja emane tiiger, nimetatakse järeltulijat ligeriks. Kui vanemad on isane tiiger ja emane lõvi, nimetatakse järeltulijat tiigriks.
Lõvid heraldikas
Lõvid esinevad heraldikas sagedamini kui ükski teine loom. Traditsiooniliselt sümboliseerivad nad julgust, vaprust ja kuninglikkust.
Küsimused ja vastused
K: Mis on lõvi teaduslik nimi?
V: Lõvi teaduslik nimi on Panthera leo.
K: Kus elavad tänapäeval metsikud lõvid?
V: Metsikud lõvid elavad tänapäeval Sahara-taguses Aafrikas ja Aasias.
K: Kui kaua võib lõvi vangistuses elada?
V: Kui lõvi on vangistuses, võib ta elada kauem kui 20 aastat.
K: Millises keskkonnas lõvid tavaliselt elavad?
V: Lõvid elavad tavaliselt savannides ja rohumaadel, kus on mõningaid põõsaid ja puid, kuid nad on peamiselt kohanenud saagi küttimiseks rohumaadel.
K: Kas lõvid on üksikud või sotsiaalsed loomad?
V: Lõvid on sotsiaalsed loomad; nad moodustavad rühmi, mida nimetatakse karjadeks ja mis koosnevad omavahel seotud emasloomadest, nende poegadest ja ühest või kahest täiskasvanud isasloomast.
K: Millist toitu lõvid söövad?
V: Lõvid on lihasööjad ja aadriloomad; nad toituvad antiloobidest, pühvlitest, sebradest, metssepadest, gnuudest, lindudest, jänestest, kilpkonnadest, kaladest, kaelkirjakutest ja noortest elevantidest. Nad söövad ka loomi, kes on surnud looduslikel põhjustel (haiguste tõttu) või kelle on tapnud teised kiskjad.
K: Miks on lõvid maailma teatud piirkondadest kadunud?
V: Lõvid on ajalooliselt kadunud Põhja-Aafrikast ja Edela-Aasiast elupaikade kadumise ja konfliktide tõttu inimestega.
