Lõvi (Panthera leo): bioloogia, käitumine ja kaitse
Lõvi (Panthera leo): ülevaade bioloogiast, sotsiaalsest käitumisest, jahistrateegiatest ja kaitsepüüdlustest. Õpi, miks lõvid on ohustatud ja kuidas neid päästa.
Lõvi (Panthera leo) on suur imetajatest kassiliste (Felidae) sugukonda kuuluv kiskja. Täiskasvanud isased on tavaliselt suuremad ja tugevamad kui emasloomad; suured isased võivad kaaluda üle 150–250 kg ja emased tavaliselt 110–160 kg. Lõvid on kohanenud eluks peamiselt avatud rohumaadel ja segapuistutes ning nad eelistavad alasid, kus on piisavalt saaki ja kattevõimalusi varitsuseks.
Levik ja elupaik
Tänapäeval elavad metsikud lõvid peamiselt Sahara-taguses Aafrikas ja piiratud piirkondades Aasias. Ajalooliselt olid nad levinud palju laiemalt: kuni pleistotseeni lõpuni (umbes 10 000 aastat tagasi) oli lõvi üks enimlevinud suur maismaaimetaja, esinedes peaaegu kogu Aafrikas, üle Euroopa, Aasias kuni Indiani ja isegi Põhja-Ameerikas (Yukonist kuni Peruusse). Tänapäeval on lõvi kadunud Põhja-Aafrikast ja Edela-Aasiast ning tema levila on märgatavalt vähenenud. Lõvi on praegu ohustatud liik ja tema Aafrika levila vähenes 20. sajandi teisel poolel mitmekümne protsendi võrra. Elupaikade kadumine, inimeste ja kariloomadega seotud konfliktid ning saakloomade kahanemine on peamised põhjused.
Välimus ja eripärad
Isasel lõvil on sageli tihe, tumedam karvkate kaelal — kuju, mida nimetatakse maneks. Mane suurus ja värvuse intensiivsus võivad varieeruda piirkonniti ning sõltuvad vanusest ja tervislikust seisundist. Lõvidel on tugev kehaehitus, lühikesed jäsemed ja laiad lõuad, mis sobivad jõulisteks haardetöödeks. Kuigi nad suudavad teha lühikesi kiiruspurste (mõnikord kuni väga kõrge kiiruseni lühikestel distantsidel), ei ole nad püsivate sprintide võimelised ja kasutavad sagedamini varitsemist ja koostööd jahil.
Sotsiaalne struktuur ja käitumine
Erinevalt enamikust teistest kassiliikidest on lõvid sotsiaalsed. Lõvigruppi nimetatakse laumaks ja see koosneb tavaliselt mitmest suguluses olevast emasest, nende pojukatest ning ühest või mitmest täiskasvanud isasest. Sellistes parvedes on sageli selge rollijaotus: emased teevad suure osa jahitööst ja kütivad koos, isased kaitsevad territooriumi ja lauma ning tagavad poegade ja emaste julgeoleku.
Lõvid suhtlevad omavahel hääle- ja lõhnamärkide kaudu — tuntud on nende võimas röök, mis aitab tähistada territooriumi ja hoiatada teisi laumasid. Isased võivad moodustada koalitsioone (sugulaste või lähedaste kaaslaste vahel), mis suurendab nende võimet vallutada ja säilitada lauma.
Toitumine ja jahtimine
Lõvid on rangelt lihasööjad ja tippkiskjad. Nad toituvad laialdasest saakloomade valikust, sealhulgas nii suurtest kariloomadest kui ka väiksematest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad näiteks antiloobi, pühvleid, sebrasid, põdraid, gnusid, linde, jäneseid, kilpkonni ja kalu. Nad söövad ka loomi, kes on surnud looduslikel põhjustel või tapetud teiste kiskjate poolt, ning varitsevad ja röövivad saaki öösel või koidikul, kui see on efektiivsem.
Jahtimiseks kasutavad lõvid sageli koostööd: emased varitsevad ja juhivad saaki lauma liikmete poolt tekitatavate ärrituste suunas või ümbritsevad suurema karja. Nad hoiavad silma peal ringi tiirlevatele kährikkoerale, sest selline käitumine võib viidata surnud või vigastatud loomale läheduses.
Paljunemine ja eluiga
Paarihoid on lõvide puhul ebapüsiv — isased ja emased võivad paarituda korduvalt mitmete partneritega. Emane on rase umbes 110 päeva ja sünnitab tavaliselt 1–4 poega. Poegade suremus on looduses kõrge (mõnikord üle 50%), peamiselt röövloomade, toidupuuduse ja territoriaalsete konfliktide tõttu. Emasloom kaitseb poegi ja varjab neid esimestel elukuudel; lauma olevad emased aitavad tihti üksteise järglasi kasvatada.
Looduses elavad lõvid tavaliselt 10–14 aastat; vangistuses, kus puuduvad kiskjad, haigused ja toitumisprobleemid, võivad nad elada üle 20 aasta. Isaste keskmine eluiga looduses võib jääda lühemaks, kuna territoriaalsetes võitlustes saadud haavad ja stress vähendavad nende eluea pikenemist.
Ohud ja kaitse
Lõvi on praegu tunnistatud ohustatud liigiks ja seisund on mitmel pool keeruline. Peamised ohutegurid on:
- Elupaikade kadu ja killustumine põllumajanduse ning inimasustuse laienemise tõttu.
- Inimeste ning kariloomadega seotud konfliktid (lõvid tapavad kariloomi, inimeste kättemaksu tõttu hukkub või viiakse ebaseaduslikult maha palju loomi).
- Saakloomade arvukuse vähenemine, mis vähendab lõvide toiduallikat.
- Salaküttimine ja ebaseaduslik ulukikaubandus.
- Haigused, mida võivad edasi kanda nii muud loomad kui ka koduloomad.
Kaitsemeetmed hõlmavad looduskaitsealade loomist ja haldamist, inim-lõvi konfliktide vähendamiseks mõeldud hüveskeeme ja tarasid, saakloomade populatsioonide taastamist, translokatsiooniprogramme ning aretus- ja rehabilitatsioonialgatusi. Oluline on ka rahvusvaheline koostöö, eriti haruldasemate alampopulatsioonide, nagu India Gir'i lõvi (Panthera leo persica), säilitamiseks. Piirkondlikud kaitseprogrammid ja teadusuuringud aitavad paremini mõista lõvide vajadusi ja kavandada efektiivseid säästmisstrateegiaid.
Kultuuriline tähendus
Lõvi on läbi ajaloo olnud tugev sümbol: teda nimetatakse sageli "loomade kuningaks" ning lõvid kujutatakse julguse, võimu ja kuninglikkuse tunnusena. Nad esinevad heraldikas sagedamalt kui enamik teisi loomi ja neid on kasutatud kunstis, mütoloogias ja religioosses sümboolikas üle maailma.
Kuigi lõvid on silmatorkavad ja imetlusväärsed, on nende tulevik sõltuv inimeste otsustest — maatükkide planeerimisest, kaitseprioriteetidest ja koostööst kohalike kogukondadega. Tõhus kaitse nõuab nii looduskaitse kui ka inimeste elatusallikate arvestamist.
Kohandused
Neil on arhetüüpne karjumine, mida kasutatakse teiste rühmaliikmetega suhtlemiseks ja erinevate sissetungijate hoiatamiseks territoriaalsetest piiridest.
Neil on pikad sissetõmmatavad küünised, mis aitavad lõvil saaki haarata ja kinni hoida. Neil on ka karge keel, mis aitab neil saakloomade nahka lihast ja liha luust lahti koorida. Üle kõhu on neil lahtine nahk, mis võimaldab saakloomal väheste vigastuste tekkimise tõenäosusega saaklooma vastu lüüa.
Kirjeldus
Aafrikas on looduses alles umbes 30 000 lõvi. Aasias on alles vaid 350 lõvi. Nad elavad Giri metsas Gujarati osariigis Indias.
Lõvid jahivad paljusid loomi, näiteks gnusid ja antiloope. Isased lõvid kaaluvad tavaliselt 150-250 kilogrammi (330-550 naela). Suured lõvid on saavutanud 250-270 kg (550-600 naela). Emased (emased lõvid) on tavaliselt 120 kuni 182 kg (265 kuni 401 naela). Täiskasvanud isased lõvid on ainsad mannaga kassid. Lõvidel on pikk keha, lühikesed jalad, suured küünised, suur pea ja kollakaspruun karvkate.
Käitumine
Lõvid elavad rühmades, mida nimetatakse laumadeks. Ühes laudas võib elada 10 kuni 40 lõvi. Igal laumal on oma kodupiirkond, mida nimetatakse tema territooriumiks. Lõvid ei luba teistel lihasööjatel (lihasööjatel) oma territooriumil jahti pidada. Territoorium võib olla kuni 260 ruutkilomeetrit (100 ruutmiili) suur.
Lõvide karjumine on igaühele omane. Seda kasutatakse territooriumi tähistamiseks ja teiste lõvide hoiatamiseks eraldi laumades (või üksikute isendite puhul). Seda teevad aga tavaliselt konkureerivad isased.
Lõvid ei ole ehitatud nii suure kiirusega kui gepardid, kuid nad jahivad laugudes. See on kasside puhul ebatavaline. Tavaliselt jahivad lauma eest emased. Siiski võivad isased mõnikord aidata vajadusel suuri loomi maha võtta. Kui lõvid on saagi maha lasknud, lämmatavad nad selle, hammustades selle näo esiosa, et see ei saaks hingata. Lõvidel on ka pikad sissetõmmatavad küünised, mis toimivad nagu haakekonksud, et saaki kinni hoida.
Ehkki lõvi on hea saakloomade tapmine toidu saamiseks, ei kuulu nad siiski kõige ohtlikumate loomade hulka.
Aretus
Lõvi on valmis poegima, kui ta on 2-3-aastane. Noori lõvisid nimetatakse poegadeks. Pojad sünnivad pärast 3 1/2 kuud. Pojad sünnivad pimedana; nende silmad avanevad alles umbes nädala vanuselt ja nad ei näe hästi enne, kui nad on umbes kahe nädala vanused. Lõvidel ei ole pesa (kodu), kus nad elaksid pikka aega. Emalõvi peidab kutsikad tihedasse põõsasse, kuristikku või kaljusse. Kui peidupaika on näinud teised kiskjad, siis kolib lõviroognaine kutsikad uude peidupaika. Poisid viiakse lauma juurde umbes 6 nädala vanuselt. Pojad on väga haavatavad, kui emalõvi läheb jahti pidama ja peab pojad maha jätma. Kui uus isane võtab lauma üle teiselt isaselt, tapab ta tavaliselt kõik kutsikad. Seejärel paarituvad poegade emad uue isaslooma emaga, mis tähendab, et esimesed uued kutsikad on tema järeltulijad. Sünnib 2-6 poegadest koosnev pesakond. Tavaliselt jäävad ellu vaid 1-2 poegadest, kuni neid tutvustatakse laumale, misjärel neid kaitseb kogu laum.
Loomaaedades on lõvid aretatud koos tiigritega. Kui vanemateks on isane lõvi ja emane tiiger, nimetatakse järeltulijat ligeriks. Kui vanemad on isane tiiger ja emane lõvi, nimetatakse järeltulijat tiigriks.
Lõvid heraldikas
Lõvid esinevad heraldikas sagedamini kui ükski teine loom. Traditsiooniliselt sümboliseerivad nad julgust, vaprust ja kuninglikkust.
Küsimused ja vastused
K: Mis on lõvi teaduslik nimi?
V: Lõvi teaduslik nimi on Panthera leo.
K: Kus elavad tänapäeval metsikud lõvid?
V: Metsikud lõvid elavad tänapäeval Sahara-taguses Aafrikas ja Aasias.
K: Kui kaua võib lõvi vangistuses elada?
V: Kui lõvi on vangistuses, võib ta elada kauem kui 20 aastat.
K: Millises keskkonnas lõvid tavaliselt elavad?
V: Lõvid elavad tavaliselt savannides ja rohumaadel, kus on mõningaid põõsaid ja puid, kuid nad on peamiselt kohanenud saagi küttimiseks rohumaadel.
K: Kas lõvid on üksikud või sotsiaalsed loomad?
V: Lõvid on sotsiaalsed loomad; nad moodustavad rühmi, mida nimetatakse karjadeks ja mis koosnevad omavahel seotud emasloomadest, nende poegadest ja ühest või kahest täiskasvanud isasloomast.
K: Millist toitu lõvid söövad?
V: Lõvid on lihasööjad ja aadriloomad; nad toituvad antiloobidest, pühvlitest, sebradest, metssepadest, gnuudest, lindudest, jänestest, kilpkonnadest, kaladest, kaelkirjakutest ja noortest elevantidest. Nad söövad ka loomi, kes on surnud looduslikel põhjustel (haiguste tõttu) või kelle on tapnud teised kiskjad.
K: Miks on lõvid maailma teatud piirkondadest kadunud?
V: Lõvid on ajalooliselt kadunud Põhja-Aafrikast ja Edela-Aasiast elupaikade kadumise ja konfliktide tõttu inimestega.
Otsige