Sahara kõrbe ülevaade — maailma suurim kuum kõrb, geograafia ja faktid

See artikkel käsitleb kõrbe. Riigi kohta käiv artikkel on kättesaadav aadressil Lääne-Sahara

Sahara Põhja-Aafrikas on maailma suurim kõrb, välja arvatud Antarktika, ja suurim kuum kõrb.

Seda piiravad Atlandi ookean, Atlase mäestik, Vahemeri, Punane meri ja Saheli piirkond. See läbib mitmeid riike, sealhulgas Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus, Mauritaania, Mali, Niger, Tšaad ja Sudaan. Suurem osa sellest on asustamata, kuid mõned inimesed suudavad ellu jääda kohtades, kus on vett.

Sahara kõrbe pindala on umbes 9 000 000 ruutkilomeetrit (3,5 miljonit ruutmiili). Erinevatel aegadel on see olnud nii suurem kui ka väiksem. Pärast viimast jääaega muutus see viljakamaks, seejärel aga kuivas uuesti välja. See on Maa kõige kuumem koht, kuid mitte kõige kuivem. Kõige kuivem on Atacama kõrb Lõuna-Ameerikas. Sahara on umbes sama suur kui kogu Ameerika Ühendriigid.

Geograafia ja maastikud

Sahara ei ole ühtlane liivaväli, vaid koosneb mitmest eri tüüpi maastikust:

• Ergid — laiad liivaväljad ja kõrged liivaluited (düünid), mida tuntakse ka ergadena.
• Hamadad — kivine, kivistunud platoo, mille pind on kõva ja kivine.
• Regs — kiviküür või kruusapinnad, kus liiva on tuulega ära viidud.
• Oaasid — veega varustatud paigad, kus on põllumajandus, allikad või põhjavee toestatud puurkaevud.
• Mäestikud — Sahara sisaldab mitmeid mäestikke, näiteks Ahaggar (Hoggar) Kesk-Liibüas/Alžeerias, Tibesti Tšaadis ning Atlase mäed loodes.
• Wadi'd — kuivajõed või orgud, mis voolavad vihmaperioodidel.

Kliima

Sahara kliima on peamiselt äärmiselt kuiv ja kuum päeviti, kuid ööd võivad olla väga jahedad, eriti talvel. Sademed on üldjuhul vähesed ja ebaühtlased; paljud piirkonnad võivad aastaid ilma märkimisväärse vihmata olla. Temperatuurid päevasel ajal võivad ekstreemsetel juhtudel tõusta kõrgete 40.–50. kraadideni Celsiuse järgi; öösel langevad need sageli alla nulli kõrgel mäestikul ja talvel.

Minevikus koges Sahara perioode, mil kliima oli märkimisväärselt niiskem (tuntud kui Roheline Sahara või Aafrika niiske periood holotseeni alguses). Sel ajal olid seal järved, jõed ja tihedam inim- ja loomastik.

Elustik

Vaatamata karmidele oludele on Saharas kohanenud erinevad taimed ja loomad. Tüüpilised taimed on akatsiad, datlipalmid oaasides, karjakasvatuses kasutatavad kõrrelised ning röövikud ja põõsad. Loomadest on levinud üksikjud (dromedaar), fennek (väike kõrvuti-kõrvarähk), addaxi-kits, dorcas-gazell, erinevad skorpionid, maod ning rändlinnud, kes kasutavad Saheli ja Sahara serva marsruutidena.

Inimesed ja kultuur

Sahara on sajandeid olnud rändrahvaste, näiteks tuaregide, bereberite ja araablaste eluala. Paljud elanikud on nomaadid või poolnomaadid, kes tegelevad kaamelikarjatamise ja oaasipõllumajandusega. Oaasilinnad on ajalooliselt olnud ka kaubanduses olulised keskused (näiteks soolakaubandus Saheli ja Vahemere vahel).

Keeles ja kultuuris kajastuvad piirkonna koostisosad — araabia, bereberi (tamachek jms) ning Saheli rahvaste tavad ja traditsioonid.

Ajalugu ja arheoloogia

Sahara aladest on leitud hulgaliselt jäänuseid ja kosutavaid märke antiiksest eluviisist: kivikunsti ja koopamaalinguid, muistseid asulaid ning põllumajandusjäänuseid. Need tõendid näitavad, et Sahara on minevikus olnud palju rohelisem ja sobilikum inimeluks. Liiklusmarssruudid ja karavaniteed on ajanud läbi kõrbe sajandeid, vahendades kaupa ja ideid Aafrika eri piirkondade vahel.

Majanduslik kasutus

Sahara majanduslik potentsiaal hõlmab:

• Põllumajandust oaasides (datlipalmid, väikepõllumajandus).
• Karjakasvatus — kaamelid, kitsed ja lambad.
• Kaevandamine — fosforiit, nafta ja gaas ning muud mineraalid mitmes piirkonnas.
• Turism — ökoloogiline ja seikluslik turism (safarisõidud, kõrbeekskursioonid, ajaloolised vaatamisväärsused).
• Põhjaveevarud — suured põhjavee laengud (nt Nubia liivsüsteemid), mis on olulised nii kohalikele kogukondadele kui ka suurematele hüdroressurssidele.

Keskkonnaprobleemid ja ohud

Sahara ja selle äärsed alad seisavad silmitsi mitmete keskkonnaprobleemidega:

• Kuivemaks muutumine ja pikemad põud — mõjutab agro- ja karjakasvatust.
• Liiva ja tolmu levik ning kõrbestumine — viljakate alade hõrendamine, Saheli ähvardus.
• Ülekarjatamine ja intensiivne veekasutus — põhjavee kahanemine ja oaaside taandareng.
• Tagajärjed kliimamuutusele — muutused sadememustrites ja äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine.

Konservatsiooniprojektid ja rahvusvahelised algatused püüavad tasakaalustada majanduslikku arengut ja looduskaitset, luues kaitsealasid ning toetades jätkusuutlikku maa- ja veekasutust.

Kõige huvitavamad faktid

• Pindala: ligi 9 000 000 km² — see teeb Saharast ühe maailma suurima kuiva ala.
• Sahara ulatub paljude riikide territooriumile, sh Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus
• Sahara ei ole ainult liiv — seal on kiviseid platoosid, soolajärvi, allikaid ja mägesid.
• Ajalooliselt on Sahara olnud perioode, mil kliima oli märkimisväärselt niiskem ja rohelisem (Roheline Sahara).
• Piirkonna inimeste elatusallikaks on endiselt oaasid, kaubandus ja karjakasvatus ning loodusvarade kaevandamine.

Kokkuvõte

Sahara on keerukas ja mitmesugune maastik, mis mängib olulist rolli nii lokaalses kultuuris kui ka globaalses ökoloogias. Kuigi see on tuntud oma äärmuslike tingimuste ja laialdase laiuva kõrbe tõttu, peidab see endas ka rikkaliku ajaloo, mitmekesise elustiku ja oluliste loodusvarade kogumi. Tulevikus sõltub piirkonna olukord suuresti sellest, kuidas naaberpiirkonnad ja rahvusvaheline kogukond suudavad lahendada veeressursside kestliku kasutuse, kliimamuutuse ja elupaikade kaitse väljakutseid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Sahara?

K: Milline on Sahara kõrb?

K: Millised on Sahara piirid?

K: Milliseid riike Sahara läbib?

K: Kas Sahara on asustamata?

K: Kui suur on Sahara?

K: Kas Sahara on kõige kuumem ja kuivem koht Maal?

Otsing