Sahara

Kliima

Sahara on üks maailma karmimaid kliimaga piirkondi. Sahara maastikule on iseloomulik vähene sademete hulk, tugevad tuuled ja suured temperatuurivahemikud. Mõnes piirkonnas võib sademete puudumine kesta kuni aastaid.

Suvel ulatub päevane õhutemperatuur Saharas sageli üle 100 kraadi Fahrenheiti. Talvel võib Sahara põhjaosas esineda külmakraade ja lõunapoolses Sahara osas leebemaid temperatuure. Mõnel kõrgemal mäeahelikul võib aeg-ajalt sadada lund ja harva ka kõrbepinnal.

Keskkond

Kõrgeim mägi on 3415 m ja see on Emi Koussi Tšaadis. Mõnel mäetipul Sahara kõrbes on lumi isegi suvel. Peamine mäestik on Atlase mäestik Alžeerias. Sahara madalaim punkt asub Egiptuses Qattara süvendis, umbes 130 meetri kõrgusel merepinnast allpool. Liivalehti ja luiteid on Saharas umbes 25%. Ülejäänud osad on mäed, kivirikkad stepid ja oaasid.

Saharat läbib mitu jõge. Enamik neist, välja arvatud Niiluse ja Nigeri jõgi, tulevad ja lähevad siiski läbi aastaaegade.

Metallilised mineraalid on enamiku Sahara riikide jaoks väga olulised. Alžeerias ja Mauritaanias on mitmeid suuri rauamaagi varusid. Samuti on uraanikaevandused, peamiselt Nigeris. Palju fosfaate on Marokos ja Lääne-Saharas. Naftat leidub peamiselt Alžeerias, kus see on majandusele väga oluline. Kuigi maavarade kaevandamine on toonud Saharas kaasa majanduskasvu, on see harva aidanud põliselanikke, sest kvalifitseeritud tööjõudu on toodud teistest riikidest.

Linnad

Sahara umbes 4 miljonist inimesest elab enamik Mauritaanias, Lääne-Saharas, Alžeerias, Liibüas ja Egiptuses. Domineerivad rahvusrühmad on sahraavlased ja tuareegid. Suurim linn on Nouakchott, Mauritaania pealinn. Teised olulised linnad on Tamanrasset Alžeerias ning Sebha ja Ghat Liibüas.

Ainult 200 000 km² Sahara alast on viljakad oaasid, kus kasvatatakse datleid, maisi ja puuvilju. Vähesed viljakad piirkonnad toituvad tänapäeval maa-alustest jõgedest ja maa-alustest basseinidest. Paljud Sahara oaasid asuvad süvendatud aladel (merepinna all), mis võimaldavad vee pinnale pääsemist maa-alustest reservuaaridest; arteesia puurkaevudest.

Sahara pinnas on madala orgaanilise aine sisaldusega. Süvendite pinnas on sageli soolane.

Muude taimeliikide hulka kuuluvad hajusad rohumaade, põõsaste ja puude kontsentratsioonid kõrgmäestikes, samuti oaasides ja jõesängide ääres. Mõned taimed on hästi kohanenud kliimaga, võimaldades neil idaneda 3 päeva jooksul pärast vihma ja külvata oma seemneid 2 nädala jooksul pärast seda.

Saharas elavate loomade hulka kuuluvad ka hiireviu, jerboa, jänes ja kõrbe-siil, barbaari lammas, oryx, gasell, hirv, metsassel, pavian, hüään, šaakal, liivakarjus, nugis ja monguus. Linnustikus on üle 300 liigi. Siin elavad ka roomajad, sealhulgas 4 liiki madu. Siin elab maailma kõige mürgisem skorpion.

4000 aastat tagasi oli Sahara elujõuline rohumaa, kus elutses väga mitmekesine elusloodus. Siia kuulusid sellised loomad nagu elevandid ja kaelkirjakud. Kliimamuutuste tõttu on sademete hulk vähenenud ja Sahara on muutunud viljatuks kõrbeks ja kõrbeks, nagu me seda tänapäeval tunneme.