Alžeeria: Aafrika suurim riik — geograafia, ajalugu ja faktid

Avasta Alžeeria: Aafrika suurima riigi geograafia, rikas ajalugu ja põnevad faktid — põhiteave, kultuur ja loodus Vahemere rannikult Sahara kõrbeni.

Autor: Leandro Alegsa

Alžeeria (/ælˈdʒɪəriə/ ( kuula) või /ɔːl-/), ametlikult Alžeeria Demokraatlik Rahvavabariik, on endine Prantsuse koloonia ja suurim riik Aafrikas. See kuulub Loode-Aafrikas asuvasse Magribi piirkonda. Pealinn on Alžiir. Piirneb põhjas Vahemerega, kirdes Tuneesiaga, idas Liibüaga, kagus Nigeriga, edelas Mauritaaniaga ja Maliga, läänes Lääne-Sahara ja loodes Marokoga.

Geograafia ja loodus

Alžeeria pindala on umbes 2 381 741 km², mis teeb sellest Aafrika suurima riigi. Põhjapiiril on kitsas Vahemere rannik, mille ääres asub suurem osa rahvastikust ja põllumajanduslikest aladest. Suur osa riigist (üle 80%) on kaetud Sahara kõrbe ja sellele omaste kõrbealadega. Keskosas ulatuvad Atlasemägede harud (Tell Atlas ja Sahari Atlas), mis eraldavad Vahemere kliimavöötme kuiva kõrbealast.

Peamised maastikutüübid:

  • Vahemere rannik — linnad, viljakad orud ja niiskem kliima.
  • Atlasemäed — kõrgemad ja niiskemad alad, kus leidub metsasid ja karjamaid.
  • Sahara — liivadüünid, kivikõrbed, oaasid ja kõrbetipud, nagu Tassili n’Ajjeri ja Ahaggar (Hoggar) mäestik.

Kliima varieerub Vahemere kliimast põhjapoolsetel aladel kuni äärmiselt kuiva kõrbekliimani lõunas. Põhjapoolsed alad saavad talvel vihma ja suvel on kuiv ning soe, lõunaosa on väga kuum ja päikeseline. Loomastik ja taimestik on vastavalt väga erinevad: Vahemereline taimestik, kõrbeadaptatsiooniga liigid ning kõrbes elavad imetajad, roomajad ja rändlinnud.

Ajalugu — lühikokkuvõte

Alžeeria ajalugu on pikk ja mitmekesine. Alal elasid juba eelajaloolised kogukonnad; tuntud on Tassili n’Ajjeri kivimaalid. Piirkonda mõjutasid fenitslased ja hiljem roomlased, seejärel tuli araabia laienemine 7. sajandil, mis tõi kaasa islami ja araabia-keelse kultuuri. Pikka aega kuulusid osaliselt Ottomani impeeriumi mõjupiirkonda.

19. sajandi alguses algas Prantsuse koloniseerimine (1830) ning see jätkus üle saja aasta kuni iseseisvumissõjani. Vabastussõda (1954–1962), mida juhtis Rahvusliku Vabastusliikumine (FLN), oli äärmiselt verine ja lõppes 1962. aastal Alžeeria iseseisvumisega. Pärast iseseisvumist kujunes riik üheparteiliseks, järgnevaid dekadeid mõjutasid sotsialistlikud reformid ja autoritaarne valitsemine.

1990ndate alguses tekkinud poliitiline kriis ja sellest järgnenud sisuline konflikt (nn «must kümnend») tõi kaasa laialdase vägivaldse ägeda kodusõja, mille tagajärjel suri palju tsiviilelanikke. 2000ndate alguses vähenes vägivald, kuid riik on jätkuvalt silmitsi poliitiliste ja majanduslike väljakutsetega. 2019. aasta Hiraki massiprotestid sundisid tagasi astuma pikaajalist presidenti Abdelaziz Bouteflikat ja tõid esile avalikku nõudmist poliitilise reformi järele.

Poliitika ja valitsemine

Alžeeria on ametlikult «Demokraatlik Rahvavabariik», kuid praktiliselt on riik läbi ajaloo olnud tugeva sõjaväe ja juhiga seotud valitsemise all. Poliitiline süsteem on presidendikeskne ning viimaste aastate jooksul on toimunud pingutusi institutsioonide reformimiseks ja korruptsiooni vähendamiseks, kuid areng on olnud aeglane ja vastuoluline.

Rahvastik ja kultuur

Rahvaarv on hinnanguliselt üle 40 miljoni inimese. Enimlevinud keel on ametlikult araabia keel; alates 2016. aastast on ka berberi (tamaziɣt) keel riigis ametlik. Prantsuse keel jääb laialdaselt kasutatuks hariduses, meedias ja äris. Enamik elanikkonnast on araabia-berberi päritolu ja islam on valdav usk.

Kultuuris on tugevad amazigh- (berberi) traditsioonid, araabia-islami mõjud ning mõju Prantsuse perioodist. Muusikažanrid nagu raï tekkisid Alžeeria läänes (eriti Oran), samuti on tuntud chaabi ja andalusian-muusika traditsioonid. Köögis domineerivad sellised road nagu couscous, tagine’id, erinevad supid ja pagari-tooted; tee ja piparmündi- või magusad magustoidud kuuluvad igapäevaellu.

Majandus

Alžeeria majandus toetub tugevalt nafta ja maagaasi varudele — nafta- ja gaasitööstus moodustab suure osa riigi eksporditulust ja riigieelarvest. Riik on OPECi liige ning kasu nendest loodusvaradest on olnud majanduse tugisambaks, kuid sõltuvus energiatuludest teeb majanduse haavatavaks maailmaturu hindade kõikumistele. Valitsus on püüdnud edendada diversifitseerimist, kuid tööpuudus, eriti noorte hulgas, ja investeerimiskitsendus on jätkuvad probleemid.

Turism ja vaatamisväärsused

Alžeerias on palju kultuurilisi ja looduslikke vaatamisväärsusi:

  • Tassili n’Ajjeri — kuulus eelkõige kivikunsti ja maalide poolest (UNESCO maailmapärand).
  • Alžiiri Kasbah — ajalooline linnaosa Alžiiris (UNESCO).
  • M’Zabi org ja Tipasa — olulised ajaloolised paigad.
  • Ahaggar (Hoggar) mäestik ja Tamanrasset — kõrbe- ja mägimaastikud ning tuhandete aastate pikkuse kultuuripärandiga oaasid.
Turismupotentsiaal on suur, kuid piiratud infrastruktuuri ja julgeolekuküsimuste tõttu ei ole turism veel laialt arenenud.

Keskkond ja väljakutsed

Peamised keskkonnaprobleemid on desertifikatsioon, vee nappus, linnastumine ja loodusvarade ekspluateerimine. Valitsus ja mitmed rahvusvahelised organisatsioonid tegelevad looduskaitse, veemajanduse ning taastuvenergia (päikese- ja tuuleenergia) arenguga, mis aitaksid vähendada sõltuvust fossiilkütustest.

Kiired faktid

  • Pealinn: Alžiir
  • Pindala: umbes 2 381 741 km²
  • Rahvaarv: hinnanguliselt üle 40 miljoni (sõltuvalt allikast)
  • Ametlikud keeled: araabia ja berberi (tamaziɣt); prantsuse keel laialt levinud
  • Valuuta: Alžeeria dinaar (DZD)
  • Aegaeg: Kesk-Euroopa aeg (CET, UTC+1)
  • Rahvus: enamasti araabia-berberi
  • Usk: enamik islami sunniitlikud moslemid
  • Iseseisvuspäev: 5. juuli 1962 (iseseisvus Prantsusmaast)
  • Rahvusel: rikkalik segu berberi ja araabia päranditest ning prantsuse kultuurimõjudest
  • Suured linnad: Alžiir, Oran, Constantine, Annaba, Blida
  • Suveräänsus ja väljakutsed: poliitilised reformid, majanduslik mitmekesistamine ja keskkonnaprobleemid

Alžeeria on riik, kus kohtuvad pikk ajalugu, mitmekesine loodus ja keerulised poliitilised ning majanduslikud väljakutsed. Selle potentsiaaliga loodusvarad ja rikkalik kultuuripärand pakuvad vundamenti tulevaseks arenguks, kuid edu eeldab jätkuvaid reforme, investeeringuid ja stabiilsust.

Alžeeria maailmakaardilZoom
Alžeeria maailmakaardil

Ajalugu

Inimesed on Alžeerias elanud juba 10 000 aastat eKr. Seda võib näha Tassili rahvuspargis. Aastaks 600 eKr asusid foiniiklased Hippo Regius'is (praeguse nimega Annaba), Rusicade'is (praeguse Skikda) ja Tipasa's riigi keskmises rannikuosas. Esimesed moslemitest araablased tulid Alžeeriasse 7. sajandi keskel. Paljud inimesed valisid selle usu.

11. sajandil elasid Tuneesia ja Ida-Alžeeria (Constantois) vahel araabia hõimud Banu Hilal ja Banu Sulaym. Kuulus matemaatik Fibonacci (1170-1250) elas Alžeerias teismelisena. Seal õppis ta ära hindu-araabia numbrite süsteemi ja mõistis, et seda on lihtsam kasutada. 1500. ja 1700. aastatel valitses Hispaania impeerium suurt osa Alžeeriast. Alžeeria kuulus 1517. aastal Osmanite impeeriumi koosseisu.

Prantsusmaa koloniseeris Alžeeria alates 1830. aastast. 1954. aastal soovis Rahvuslik Vabastusrinne (Front de Libération Nationale ehk FLN) vabadust Prantsusmaast. Nad pidasid sõda. See sai Prantsusmaast iseseisvaks 5. juulil 1962.

1963. aastal sai Ahmed Ben Bella Alžeeria esimeseks presidendiks.

Alžeeria kodusõda algas 1991. aastal. See lõppes 2002. aastal. 24. veebruaril 2011 lõpetas valitsus erakorralise seisukorra.

Geograafia

Suur osa Alžeeria lõunaosast on Sahara kõrb. Põhjaosas asuvad Auresi ja Nememcha mäeahelikud. Kõrgeim punkt on Tahati mägi (3 003 m).

Keeled

Riigi ametlikud keeled on araabia keel esimese keelena ja berberi keel teise keelena. Paljud inimesed räägivad ka prantsuse keelt.

Rahvastik

Alžeeria rahvaarv on umbes 39,5 miljonit inimest. Seal on üle 40 linna, kus elab üle 100 000 inimese.

Divisjonid

Alžeerias on 48 provintsi (alates 1983. aastast), need on järgmised:

 

1 Adrar

2 Chlef

3 Laghouat

4 Oum el Bouaghi

5 Batna

6 Bejaia

7 Biskra

8 Bechar

9 Blida

10 Bouira

11 Tamanghasset

12 Tebessa

13 Tlemcen

14 Tiaret

15 Tizi Ouzou

16 Alžiiri

17 Djelfa

18 Jijel

19 Setif

20 Saïda

21 Skikda

22 Sidi Bel Abbes

23 Annaba

24 Guelma

25 Konstantinoopoli

26 Medeia

27 Mostaganem

28 M'Sila

29 ripsmetušš

30 Ouargla

31 Oran

32 El Bayadh

33 Illizi

34 Bordj Bou Arréridj

35 Boumerdès

36 El Tarf

37 Tindouf

38 Tissemsilt

39 El Oued

40 Khenchela

41 Souk Ahras

42 Tipasa

43 Mila

44 Ain Defla

45 Naama

46 Ain Temouchent

47 Ghardaia

48 Relizane



UNESCO maailmapärandi objektid

Alžeerias on mitu UNESCO maailmapärandi objekti, sealhulgas Beni Hammadi Al Qal'a, Hammadiidide impeeriumi esimene pealinn; Tipasa, foiniiklaste ja hiljem Rooma linn; Djémila ja Timgad, mõlemad Rooma aegsed varemed; M'Zabi org, mis on lubjakivist org, mis sisaldab suurt linnastunud oaasi; samuti on Alžiiri Casbah oluline linnus. Ainus looduslik maailmapärandi objekt on Tassili n'Ajjer, mäeahelik.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Alžeeria ametlik nimi?


V: Alžeeria ametlik nimi on Alžeeria Demokraatlik Rahvavabariik.

K: Kus asub Alžeeria?


V: Alžeeria asub Põhja-Aafrikas ja kuulub Loode-Aafrikas asuvasse Magribi piirkonda.

K: Milline linn on Alžeeria pealinn?


V: Alžeeria pealinn on Alžiir.

K: Millised riigid piirnevad Alžeeriaga?


V: Alžeeria piirneb kirdes Tuneesiaga, idas Liibüaga, kagus Nigeriga, edelas Mauritaaniaga ja Maliga, läänes Lääne-Saharaga ja loodes Marokoga.

K: Kas see on suur riik?


V: Jah, see on tegelikult üks suurimaid riike nii Aafrika mandril kui ka araabia maailmas.

K: Kas tal on juurdepääs merele?


V: Jah, tal on juurdepääs Vahemerele, mis asub sellest põhja pool.

K: Millisesse piirkonda see kuulub? V: See kuulub Loode-Aafrikas asuvasse Magribi piirkonda.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3