Rooma riik
Vana-Rooma on Itaalia tsivilisatsiooni nimi. See sai alguse väikese põllumajandusliku kogukonnana 8. sajandil eKr. Sellest sai linn ja võttis oma asutaja Romuluse järgi nime Roma. Sellest kasvas välja suurim impeerium antiikmaailmas. See algas kuningriigina, seejärel sai sellest vabariik, seejärel impeerium.
Rooma impeerium oli nii suur, et oli probleeme Suurbritannia territooriumi valitsemisega kuni Lähis-Idani. Aastal 293 pKr jagas Diocletianus impeeriumi kaheks. Sada aastat hiljem, 395 pKr, jagunes see lõplikult Lääne-Rooma impeeriumiks ja Ida-Rooma impeeriumiks. Lääne-Rooma impeerium lõppes 476. aastal pKr germaani hõimu, läänegootide tõttu. 5. sajandil pKr jagunes impeeriumi lääneosa erinevateks kuningriikideks. Ida-Rooma impeerium jäi kokku Bütsantsi impeeriumina. Bütsantsi impeerium sai 1453. aastal lüüa Osmanite impeeriumi poolt.
Rooma asutati legendi kohaselt 21. aprillil 753 eKr ja langes 476. aastal pKr, olles peaaegu 1200 aastat iseseisev ja umbes 700 aastat valitsev suurriik antiikmaailmas. See teeb sellest ühe kõige kauem kestnud tsivilisatsiooni antiikajal.
Rooma impeerium oma suurimas ulatuses Trajanuse ajal 117. aastal pKr.
Saksa ja hunnide hõimud tungisid Rooma keisririiki 100-500 pKr. Need sissetungid põhjustasid lõpuks Lääne-Rooma impeeriumi languse 5. sajandil pKr.
Kultuur
Rooma kultuur levis Lääne-Euroopas ja Vahemere ümbruses. Selle ajalugu mõjutab maailma tänapäevani. Näiteks on Rooma ideed seadustest, valitsemisest, kunstist, kirjandusest ja keelest olulised Euroopa kultuurile. Rooma keel, ladina keel, arenes aeglaselt edasi, muutudes tänapäeva prantsuse, hispaania, itaalia ja rumeenia keeleks. Ladina keel mõjutas ka paljusid teisi keeli, näiteks inglise keelt.
Religioon
Alates keiser Nero'st esimesel sajandil pKr ei meeldinud Rooma valitsusele kristlus. Teatud ajalooperioodidel võis inimesi tappa, sest nad olid kristlased. Keiser Diocletianuse ajal muutus kristlaste tagakiusamine kõige tugevamaks. Järgmise keisri Konstantinoopoli I ajal sai kristlus siiski ametlikult toetatud religiooniks Rooma impeeriumis. Milano edikti allkirjastamisega 313. aastal sai sellest kiiresti suurim religioon. Seejärel muutis keiser Theodosius I 391. aastal pKr. ediktiga kristluse Rooma ametlikuks religiooniks.
Idaimpeerium
Bütsantsi ohustas islami tõus, mille järgijad vallutasid Süüria, Armeenia ja Egiptuse territooriumid ning ähvardasid peagi vallutada Konstantinoopoli. Järgmisel sajandil vallutasid araablased ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia.
Bütsantslased jäid ellu 8. sajandil ja võtsid 9. sajandist alates osa vallutatud maadest tagasi. Aastal 1000 pKr oli idapoolne impeerium oma suurimas tipus ning kultuur ja kaubandus õitsesid. Kuid 1071. aastal peatati laienemine ootamatult Manzikert'i lahingus. See pani impeeriumi lõplikult nõrgenema. Pärast sajandeid kestnud võitlusi ja türklaste sissetungi kutsus keiser Alexius I Comnenus 1095. aastal läänest abi.
Lääs vastas sellele ristisõdadega, mille tulemuseks oli neljas ristisõda, mis vallutas Konstantinoopoli 1204. aastal. Uued riigid, sealhulgas Nikaia, võtsid nüüdseks väiksema impeeriumi tükid. Pärast Konstantinoopoli tagasivallutamist keisririigi vägede poolt oli impeerium vaid Kreeka riik, mis piirdus Egeuse mere rannikuga. Idaimpeerium lõppes, kui Mehmed II vallutas 29. mail 1453. aastal Konstantinoopoli.
Arheoloogia
Rooma tööde ja arhitektuuri jäänuseid on leitud hilisimpeeriumi kõige kaugematest nurkadest.
- Rooma impeeriumi piirid
- Rooma majad
- Rooma teed Suurbritannias
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Vana-Rooma mõiste?
V: Vana-Rooma viitab Rooma tsivilisatsiooni iidsele ajaloole enne keskaega, mis algas Lääne-Rooma impeeriumi langemisega 5. sajandil pKr.
K: Kus asus Vana-Rooma?
V: Vana-Rooma asus Itaalia poolsaarel ja kontrollis suurt maa-ala, mis ulatus Suurbritanniast Araabia poolsaareni.
K: Kuidas mõjutas Vana-Rooma hilisemaid tsivilisatsioone?
V: Vana-Roomal oli tugev mõju hilisematele tsivilisatsioonidele, sest ta tõi sisse teiste kultuuride ideid, eriti Vana-Kreeka ja hellenistlike kuningriikide ideid, samuti nende ladina keelt, mis sai Lääne-Euroopas üldlevinud ja on romaani keelte esivanem. Lisaks levitasid nad hilisantiigi ajal oma impeeriumis ristiusu ja tegid mitmeid täiustusi sõjapidamises, kirjanduses, tehnikas, arhitektuuris, niisutuses ja transpordis.
K: Millist usku praktiseerisid roomlased?
V: Rooma keisrid vastutasid selle eest, et kristlusest sai roomlaste riigireligioon. See asendas traditsioonilised religioonid, mida nad varem praktiseerisid.
K: Millal toimus klassikaline antiik?
V: Klassikaline antiik toimus 3. sajandi lõpul eKr kuni 5. sajandini pKr, mil see Lääne-Euroopas Lääne-Rooma impeeriumi langemise tõttu läks üle keskaega.
K: Kuidas laenasid roomlased ideid teistest kultuuridest?
V: Roomlased laenasid ideid teistest kultuuridest, näiteks Vana-Kreekast ja Kreeka kuningriikidest hellenistlikul perioodil, mis aitas oluliselt kujundada nende kultuuri.
