Türklased (türgi rahvad): päritolu, keeled ja levik Euraasias
Türklased (türgi rahvad): põhjalik ülevaade päritolust, turgi keeltest ja levikust Euraasias — ajalugu, rahvused ja kultuuriline mitmekesisus ühest allikast.
Päritolu ja varajane ajalugu
Türklased on keelelise ja kultuurilise rühmituse nimi, mille varasemate kogukondade päritolu asub traditsiooniliselt Kirde-Hiinas, eelkõige Mandžuuriast, ning osadest Mongoolia. Arheoloogilised ja keeleteaduslikud andmed viitavad sellele, et varasemad prototürkide kogukonnad arenesid Ida-Aasia ja stepiala piirialadel ning liikusid läänespoole läbi Siberi ja Altai mäestiku. Nende ränne ja laienemine toimusid mitme sajandi jooksul, moodustades aluse hilisematele kesk- ja lääne-türgi riikidele ning hõimuliitudele.
Keeled ja identiteet
Türklased räägivad turgi keelte perekonda kuuluvaid keeli. Turgi keelte perekond sisaldab mitmeid harusid (nt oghuz, kipchak, karluk, siberi ja chuvash’i haru), mille kuuluvad keeled võivad olla omavahel osaliselt arusaadavad, kuid sageli erinevad märgatavalt.
Rahvusliku tähendusega inimesi nimetatakse üldjuhul türklasteks — näiteks kasahhi türklased, kirgiisi türklased või ajaloolises kontekstis seldžuki türklased ja timuridi türklased. Türklaste etniline ja keeleline identiteet on mõnikord kujunenud koos ajalooliste impeeriumide, religiooni ja regionaalse segunemise kaudu. Kirjasüsteemid on regionaalselt varieerunud (ajaloos kasutati araabia kirja, hiljem on levinud ka ladina- ja kirillitsa variandid) ning tänapäeval on eri keelte kirjanduslikud standardid erinevad.
Levik Euraasias ja diasporad
Türklasi leidub laialdaselt üle Euraasia. Nad domineerivad tänapäeva Kesk-Aasias (nt Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Kõrgõzstan), neid on arvukalt Kaukaasia piirkonnas ning Lähis-Idas ja Ida-Euroopas. Lisaks on türklasi märkimisväärselt ka Pakistanis ja Indias, kus osa türgi päritolu rühmadest on ajaga tugevalt segunenud kohalike rahvustega (nt Muhajiride rühm Pakistanis). Modernsed diasporad asuvad ka Euroopas (suurimad kogukonnad Türgi päritolu inimestest on näiteks Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandis).
Türklaste levik ja ajalugu hõlmavad nii rändavaid karjakasvatajaid kui ka linnastunud rahvaid ja valitsejaid, kes on loonud suured keskaja impeeriumid (nt Göktürkid, seldžukid, Osmanid). Need ajaloosündmused on oluliselt mõjutanud kultuurilist ja keelelist maastikku Euraasias.
Välimus, geneetika ja segunemine
Türklaste välimus on väga mitmekesine, kuna nende ajalugu on hõlmanud pikki perioode rännet ja segunemist erinevate rahvastega. Algupäraselt iseloomustatakse muistsi türklasi kui Ida-Aasia tüüpi inimesi — sageli tumedate juuste ja pruunide või mustade silmadega ning nahatoonilt heledast kuni kollakamani. Tekstis mainitud viide mongoliidid) viitab sarnastele idaeuroopa-idaasia tüüpi anatoomilistele tunnustele, mis esinesid prototürklikes populatsioonides.
Samal ajal on läänepoolsetes türgi keelt kõnelevates ja türgi kultuuriruumis elavates rahvustes, näiteks Türgi ja Aserbaidžaani elanike hulgas, palju geneetilist ja kultuurilist segunemist läänemaiste (sh iraani ja teiste indoeuroopa rühmade) populatsioonidega. See segunemine seletab osaliselt nende välimuse mitmekesisust ja mõningast sarnasust naaberrahvastega. (Originaaltekstis on topeltmainitud Aserbaidžaani link; see peegeldab piirkonna tähtsust türklaste levikus.)
Muistne areal ja maarahva mõju
Muistsed türklased ehk prototürkide kogukonnad paiknesid Ida-Aasias, kus mitmed arheoloogilised leiuarvud (nt Xinglongwa kultuur Mandžuurias, Kirde-Hiinas, Liao jõe ääres) on seotud varasemate etniliste kihistustega. Sealt laienesid osad rühmad Siberisse ja Altai mäestikku — vt ka Altai rahvas. Altai piirkond ja ümbritsev stepp mängisid tähtsat rolli karjakasvatusliku eluviisi, hobuseeskari ning nomadiseeruva poliitika levikus, mis mõjutas sügavalt euraasia ajalugu.
Tänapäeva türklased on produkt pikkadest ajaloolistest protsessidest: Ida-Aasia juuri, rännet, sõjalisi vallutusi, poliitilist integreerumist ja kohalikku segunemist. Nende ajalugu ja keeleline ühtsus hoiavad kokku väga erinevaid rahvuslikke ja regionaalseid identiteete üle suure mandri.
Turgi rahvaste ja turgi keele levik.
Haplogrupp N on seotud prototürgi rahvaste ja nende laienemisega Kirde-Aasiast.
Haplogrupp Q on teine haplogrupp, mis on seotud (hilisema) türgi ekspansiooniga Euraasias.
türgi uiguuri
Vähemused türgi riikides
|
| See osa vajab usaldusväärsuse tagamiseks rohkem allikaid. |
Aserbaidžaan
Kasahstan
Kõrgõzstan
Türgi
| Number | Etniline | Minimaalsed hinnangud | Maksimaalsed hinnangud | Täiendav teave |
| 1 | 1,500,000 | 5,000,000 | Albaanlased Türgis / Albaanlased | |
| 2 | 100,000 | 2,000,000 | Bosnialased Türgis / bosnialased | |
| 3 | 350,000 | 750,000 | Bulgaarlased Türgis / Pomakid Türgis / Bulgaarlased | |
| 4 | 2,000 | 30,000 | Kreeklased Türgis / Ponti kreeklased / Kaukaasia kreeklased / kreeklased | |
| 5 | 15,000 | 60,000 | Serblased Türgis / serblased | |
| 1 | Kokku | 2,000,000 | 7,900,000 | |
| Kaukaasia | ||||
| 1 | 600,000 | 600,000 | Abhaasid / abhaasi keel | |
| 2 | 150,000 | 5,000,000 | Armeenlased Türgis / Varjatud armeenlased / Armeenlased | |
| 3 |
| 100,000 | 100,000 | Tšetšeenid Türgis / Tšetšeenid |
| 4 | Mall:Riigiandmed Tšerkassia | 150,000 | 7,000,000 | Tšerkassid Türgis / Tšerkassid |
| 5 |
| 100,000 | 1,500,000 | Grusiinid Türgis / Grusiinid |
| 6 | Mall:Riigiandmed Lazica | 45,000 | 2,250,000 | Laz inimesed Türgis / Laz inimesed |
| 2 | Kokku | 1,100,000 | 16,450,000 | Kaukaasia rahvad Türgis / Kaukaasia rahvad |
| Kesk-Aasia | ||||
| 1 | 10,000 | 10,000 | Kasahhid | |
| 2 |
| 1,600 | 1,600 | Kirgiisi |
| 3 |
| 1,000 | 1,000 | |
| 4 |
| 1,500 | 1,500 | Türkmenid |
| 5 |
| 50,000 | 50,000 | Uiguurid |
| 6 |
| 45,000 | 45,000 | |
| 3 | Kokku | 120,000 | 120,000 | Kesk-Aasia rahvad |
| Türgi rahvad | ||||
| 1 | 530,000 | 800,000 | Aserbaidžaanlased Türgis / Aserbaidžaanlased | |
| 2 |
| 150,000 | 6,000,000 | Krimmitatarlased Türgis / Krimmitatarlased |
| 3 | Mall:Riigiandmed Karatšai-Tšerkessia | 20,000 | 20,000 | Karachays |
| 4 | 40,000 | 75,000 | Meskheti türklased | |
| 4 | Kokku | 740,000 | 6,895,000 | Türgi rahvad |
| 1 | 25,000 | 50,000 | Afgaanid Türgis / Afgaanid | |
| 2 | 500,000 | 650,000 | Iraani diasporaa / pärslased | |
| 3 |
| 13,000,000 | 23,000,000 | Kurdid Türgis / kurdi elanikkond / Türgi Kurdistan / kurdid |
| 4 |
| 1,000,000 | 3,000,000 | Zaza kurdid / Zaza rahvuslus / Zaza keel |
| 5 | Mall:Riigiandmed Põhja-Osseetia-Alania | 50,000 | 50,000 | Osseetid Türgis / Osseetid |
| 6 | Mall:Riigiandmed Romani | 700,000 | 5,000,000 | Romi inimesed Türgis / Romi inimesed |
| 5 | Kokku | 15,300,000 | 31,750,000 | |
| Euroopa rahvad | ||||
| 1 | 15,000 | 15,000 | ||
| 2 | 50,000 | 50,000 | Sakslased Türgis / Sakslased | |
| 3 | 35,000 | 35,000 | Britid Türgis / britid Türgis | |
| 4 | 35,000 | 35,000 | Levandiinlased Türgis / Levandiinlased (ladina katoliiklased) | |
| 5 | 4,000 | 4,000 | Poola diasporaa / poolakad | |
| 6 | 50,000 | 50,000 | Venelased Türgis / venelased | |
| 6 | Kokku | 190,000 | 190,000 | Euroopa rahvad |
| Muud vähemused | ||||
| 1 | Mall:Riigiandmed Aafrika Liit | 100,000 | 100,000 | Afrotürklased / Aafrika diaspora / aafriklased |
| 2 |
| 1,500,000 | 5,000,000 | Araablased Türgis / iraaklased Türgis / araablased |
| 3 | Mall:Riigiandmed Assüüria | 15,000 | 65,000 | Assüürlased Türgis / Assüüria genotsiid / Assüürlased |
| 4 | 15,000 | 18,000 | Juudid Türgis / Antisemitism Türgis / Juudid | |
| 7 | Kokku | 1,630,000 | 5,200,000 | Muud vähemused Türgis |
| 37 rühm | Kokku | 21,080,000 | 68,505,000 | |
Türkmenistan
Usbekistan
Mineviku ja tuleviku rahvastik
- Riikide loetelu mineviku ja tuleviku rahvastiku järgi annab 1950., 2000. ja 2050. aasta rahvaarvu ning riikide loetelu tuleviku rahvastiku järgi (ÜRO, keskmine sündimuse variant) annab 2100. aasta rahvaarvu.
| Koht | Riik | Piirkond | 1950 | 2000 | 2050 | 2100 |
| 1 | 783,562 | 21,122,000 | 65,970,000 | 89,291,000 | 87,983,000 | |
| 2 |
| 447,400 | 6,293,000 | 25,042,000 | 35,117,000 | 32,077,000 |
| 3 | 2,724,900 | 6,694,000 | 15,688,000 | 22,238,000 | 24,712,000 | |
| 4 | 86,600 | 2,886,000 | 8,464,000 | 11,210,000 | 9,636,000 | |
| 5 |
| 199,900 | 1,739,000 | 4,938,000 | 7,064,000 | 9,046,000 |
| 6 |
| 488,100 | 1,205,000 | 4,386,000 | 6,608,000 | 5,606,000 |
| Kokku | 4,730,462 | 39,939,000 | 124,488,000 | 171,528,000 | 169,060,000 | |
Maa- ja veeala (v.a Kaspia meri)
See loetelu hõlmab sõltuvaid territooriume nende suveräänsete riikide piires (sealhulgas asustamata territooriumid), kuid ei sisalda nõudeid Antarktisele. EEZ+TIA on majandusvöönd (EEZ) pluss kogu sisepiirkond (TIA), mis hõlmab maismaad ja siseveekogusid.
| Koht | Riik | Piirkond | EEZ | Riiul | EEZ+TIA |
| 1 | 783,562 | 261,654 | 56,093 | 1,045,216 | |
| 2 |
| 447,400 | 0 | 0 | 447,400 |
| 3 | 2,724,900 | 0 | 0 | 2,724,900 | |
| 4 | 86,600 | 0 | 0 | 86,600 | |
| 5 |
| 199,900 | 0 | 0 | 199,900 |
| 6 |
| 488,100 | 0 | 0 | 488,100 |
| Kokku | 4,730,462 | 261,654 | 56,093 | 4,992,116 | |
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on türgi inimene?
V: Türklane on inimene, kes räägib turgi keelte perekonda kuuluvat keelt ja kes pärineb peamiselt sellistest iseseisvatest riikidest nagu Kasahstan, Usbekistan, Aserbaidžaan, Türgi, Kõrgõzstan ja Türkmenistan.
K: Kus elab tänapäeval enamik türklasi?
V: Enamik türkidest elab tänapäeval Kesk-Aasias, Siberis, Kaukaasia piirkonnas, Lähis-Idas ja Ida-Euroopas.
K: Millistest riikidest on türklased pärit?
V: Türklased on peamiselt pärit Kasahstanist, Usbekistanist, Aserbaidžaanist, Türgist, Kõrgõzstanist ja Türkmenistanist.
K: Kas erinevate turgi keelte vahel on mingeid sarnasusi?
V: Jah - paljud erinevates turgi keeltes kasutatavad sõnad on sarnased või isegi identsed, mis tähendab, et nende keelte eri sorte kõnelevad inimesed saavad üksteisest suhtlemisel sageli aru.
K: Kuidas sai "türgi keelena" tuntud rahvaste rühm oma nime?
V: "Türkide" nime saanud rahvaste rühm on saanud oma nime sellepärast, et nad räägivad turgi keelte perekonda kuuluvaid keeli.
K: Kas vastab tõele, et enamik Kesk-Aasia rahvast on türklased? V: Jah - enamik inimesi Kesk-Aasias on türklased.
Otsige