Päritolu ja varajane ajalugu
Türklased on keelelise ja kultuurilise rühmituse nimi, mille varasemate kogukondade päritolu asub traditsiooniliselt Kirde-Hiinas, eelkõige Mandžuuriast, ning osadest Mongoolia. Arheoloogilised ja keeleteaduslikud andmed viitavad sellele, et varasemad prototürkide kogukonnad arenesid Ida-Aasia ja stepiala piirialadel ning liikusid läänespoole läbi Siberi ja Altai mäestiku. Nende ränne ja laienemine toimusid mitme sajandi jooksul, moodustades aluse hilisematele kesk- ja lääne-türgi riikidele ning hõimuliitudele.
Keeled ja identiteet
Türklased räägivad turgi keelte perekonda kuuluvaid keeli. Turgi keelte perekond sisaldab mitmeid harusid (nt oghuz, kipchak, karluk, siberi ja chuvash’i haru), mille kuuluvad keeled võivad olla omavahel osaliselt arusaadavad, kuid sageli erinevad märgatavalt.
Rahvusliku tähendusega inimesi nimetatakse üldjuhul türklasteks — näiteks kasahhi türklased, kirgiisi türklased või ajaloolises kontekstis seldžuki türklased ja timuridi türklased. Türklaste etniline ja keeleline identiteet on mõnikord kujunenud koos ajalooliste impeeriumide, religiooni ja regionaalse segunemise kaudu. Kirjasüsteemid on regionaalselt varieerunud (ajaloos kasutati araabia kirja, hiljem on levinud ka ladina- ja kirillitsa variandid) ning tänapäeval on eri keelte kirjanduslikud standardid erinevad.
Levik Euraasias ja diasporad
Türklasi leidub laialdaselt üle Euraasia. Nad domineerivad tänapäeva Kesk-Aasias (nt Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Kõrgõzstan), neid on arvukalt Kaukaasia piirkonnas ning Lähis-Idas ja Ida-Euroopas. Lisaks on türklasi märkimisväärselt ka Pakistanis ja Indias, kus osa türgi päritolu rühmadest on ajaga tugevalt segunenud kohalike rahvustega (nt Muhajiride rühm Pakistanis). Modernsed diasporad asuvad ka Euroopas (suurimad kogukonnad Türgi päritolu inimestest on näiteks Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandis).
Türklaste levik ja ajalugu hõlmavad nii rändavaid karjakasvatajaid kui ka linnastunud rahvaid ja valitsejaid, kes on loonud suured keskaja impeeriumid (nt Göktürkid, seldžukid, Osmanid). Need ajaloosündmused on oluliselt mõjutanud kultuurilist ja keelelist maastikku Euraasias.
Välimus, geneetika ja segunemine
Türklaste välimus on väga mitmekesine, kuna nende ajalugu on hõlmanud pikki perioode rännet ja segunemist erinevate rahvastega. Algupäraselt iseloomustatakse muistsi türklasi kui Ida-Aasia tüüpi inimesi — sageli tumedate juuste ja pruunide või mustade silmadega ning nahatoonilt heledast kuni kollakamani. Tekstis mainitud viide mongoliidid) viitab sarnastele idaeuroopa-idaasia tüüpi anatoomilistele tunnustele, mis esinesid prototürklikes populatsioonides.
Samal ajal on läänepoolsetes türgi keelt kõnelevates ja türgi kultuuriruumis elavates rahvustes, näiteks Türgi ja Aserbaidžaani elanike hulgas, palju geneetilist ja kultuurilist segunemist läänemaiste (sh iraani ja teiste indoeuroopa rühmade) populatsioonidega. See segunemine seletab osaliselt nende välimuse mitmekesisust ja mõningast sarnasust naaberrahvastega. (Originaaltekstis on topeltmainitud Aserbaidžaani link; see peegeldab piirkonna tähtsust türklaste levikus.)
Muistne areal ja maarahva mõju
Muistsed türklased ehk prototürkide kogukonnad paiknesid Ida-Aasias, kus mitmed arheoloogilised leiuarvud (nt Xinglongwa kultuur Mandžuurias, Kirde-Hiinas, Liao jõe ääres) on seotud varasemate etniliste kihistustega. Sealt laienesid osad rühmad Siberisse ja Altai mäestikku — vt ka Altai rahvas. Altai piirkond ja ümbritsev stepp mängisid tähtsat rolli karjakasvatusliku eluviisi, hobuseeskari ning nomadiseeruva poliitika levikus, mis mõjutas sügavalt euraasia ajalugu.
Tänapäeva türklased on produkt pikkadest ajaloolistest protsessidest: Ida-Aasia juuri, rännet, sõjalisi vallutusi, poliitilist integreerumist ja kohalikku segunemist. Nende ajalugu ja keeleline ühtsus hoiavad kokku väga erinevaid rahvuslikke ja regionaalseid identiteete üle suure mandri.
