Romad (romasid): Euroopa rändrahvas — päritolu, keel ja religioonid

Romad — Euroopa rändrahvas: päritolu Põhja-Indiast, romani keel, erinevad rühmad ja religioonid (ortodoksia, katoliiklus, islam) ning nende ajalugu ja identiteet.

Romad on etniline rühm, mida leidub peamiselt Euroopas. Neid tuntakse ka kui romasid. Inglise keeles nimetatakse neid sageli mustlasteks, kuid mõned romad peavad sõna "mustlane" solvanguks. Romad on rändrahvas, kes on algselt pärit Põhja-India subkontinendilt; nende juured ulatuvad piirkondadesse nagu Rajasthan, Haryana, Pandžabi ja Sindhi .

India ja Eesti teadlaste DNA-uuring näitab, et romad/romaanid/tsiglased ja sintid pärinevad nende esivanemate kodumaa puutumatute dalitide kogukonnast. Nad rändasid Lähis-Ida kaudu Loode-Euroopasse. Tänapäeval leidub romade populatsioone üle kogu Euroopa, kuigi suurimad populatsioonid on Ida-Euroopas, ja nende religioonid on järgmised: Idakristlus, katoliiklus ja islam. Kristlikud romad kasutavad ristimist ja moslemitest romad meeste ümberlõikamist.

Päritolu ja ränne

Keerukas keelelise, geneetilise ja ajaloolise uurimistöö põhjal kujunes romade migratsioonist pikk protsess, mis algas umbes 1. aastatuhande lõpus või 2. aastatuhandel pKr. Paljud uurijad usuvad, et romade eelkäijad lahkusid Põhja-Indiast ja liikusid läbi Lähis-Ida, seejärel sisenesid Euroopasse mitme lainena. Ränne toimus sajandite jooksul, mistõttu romade kogukonnad on Euroopas tugevalt diferentseerunud nii keeleliselt kui kultuuriliselt.

Keeled

Romani keel kuulub indoeuroopa keelte perre ja jaguneb paljudeks dialektideks. Dialektide erinevused võivad olla nii suured, et eri rühmade rääkijad ei pruugi omavahel kergesti aru saada. Paljudes riikides räägivad romad lisaks romani keelele kohalikke riigikeeli ning paljudes kohtades on romani keel tunnustatud ja kaitstud vastavalt Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartale. Lisaks on mõnel piirkonnal oma eripärased kõnevormid (näiteks sinte keel Sinti rühmas või kaló Hispaanias).

Religioon ja rituaalid

Romad järgivad erinevaid religioone, peegeldades nende paiknemist ja ajaloolisi mõjusid: ida‑ ja läänekristlus, katoliiklus ning islam on levinud. Religioon mängib paljude romade juures rolli perekonna- ja rituaalielus: ristimised, pulmad, matused ja muud tavad on sageli segatud rahvakommete ja suulise traditsiooniga. Näiteks kristlike romade rituaalides kasutatakse sageli ristimist, samas kui osa moslemitest romadest järgivad meeste ümberlõikamist.

Rühmad, keelpildid ja levik

Romasid on mitmesuguseid rühmi, kelle identiteet võib olla seotud keele, elukoha ja sotsiaalsete tavadega. Näited rühmadest Euroopas:

• Ida-Euroopa romad;
• sintid Saksamaal;
• manouches Prantsusmaal ja Kataloonias;
• kalod Hispaanias;
• ciganod Portugalis;
• gitaanid Lõuna-Prantsusmaal;
• romanišaalid Suurbritannias.

Globaalne hinnang ulatub kümnetesse miljonitesse: eri allikad toovad välja umbes 10–12 miljonit romat maailmas, enamik neist elab Euroopas. Populatsioonide suurus ja sotsiaalne staatus varieeruvad riigiti — mõnes riigis on romadel tugev kohalolek ja lugupeetud kohalik kultuur, teistes kohtades kogevad nad tõsist marginaliseerimist.

Ajalugu ja tagakiusamine

Romade ajalugu Euroopas sisaldab nii kohanemist kui ka pikaajalist diskrimineerimist. Keskaegsest perioodist alates on romasid sageli stigmatiseeritud, neil on olnud piiranguid elukohas, töös ja liikumises. 20. sajandi ajal toimus üks traagilisemaid peatükke — Porajmos ehk roma holokaust, mille käigus natsionaalsotsialistliku režiimi ajal mõrvati hinnanguliselt sadu tuhandeid romasid. Pärast sõda jätkus paljudes kohtades sotsiaalne ja seaduslik diskrimineerimine, mis on kaasa toonud halvad elutingimused, ebapiisava juurdepääsu haridusele ja tööle ning tervishoiu puudujäägid.

Kaasaegne olukord ja poliitika

Tänapäeval tegelevad Euroopa institutsioonid, riiklikud valitsused ja kodanikuühendused romade kaasamise, diskrimineerimise vähendamise ja võrdsuse edendamisega. Euroopa Liit ja teised organisatsioonid on vastu võtnud strateegiaid hariduse, töökohtade, tervishoiu ja eluaseme parandamiseks. Samas on sotsiaalne tõrjutus ja vaenulikud hoiakud endiselt paljudes paikades suur väljakutse. Romade olukorra parandamiseks on olulised nii poliitilised meetmed kui ka kohalikud algatused ja romade osalus otsustusprotsessides.

Kultuur ja eluviis

Romade kultuur on mitmekesine ja elav, tuntud muusika, tantsu, käsitöö ja suulise pärandi poolest. Romade muusika on mõjutanud paljusid Euroopa muusikastiile ning romade traditsioonid rõhutavad sageli perekonda, sugulust ja kogukondlikke norme. Paljud romad kasutavad alalisi või poolrändavaid eluviise — varasemalt suurem osa romarühmadest oli nomadiseerivaid ametitöid ja käsitööd harrastavad, tänapäeval on rindel palju integreerunud elustiile, kuid traditsioonilised elatusalad püsivad mõnevõrra alles.

Romade mitmekesisus tähendab, et ei saa rääkida ühest ühtsest „romade kultuurist“ — oluline on kuulata ja tunnustada eri rühmade enda esindusi ning toetada nende õigust säilitada keelt, tavasid ja identiteeti ilma diskrimineerimiseta.

Küsimused ja vastused

K: Mis on romide rahvus?

K: Kust on romad pärit?

K: Kuidas on DNA muutunud romade seas?

K: Kas romi vastsündinutel on mingeid ainulaadseid füüsilisi omadusi?

K: Kus leidub tänapäeval suuri romade populatsioone?

K: Millised rühmad moodustavad tänapäeval Euroopa romasid?

Otsing