Rumba: afro-kuubaliku muusika ja rahvusvaheline ladina tants

Avasta Rumba päritolu: afro-kuubaliku muusika, bolero-son ja rahvusvahelise ladina tantsu ajalugu, stiilid ning võistlustehnikad.

Autor: Leandro Alegsa

Rumba on nii muusika- kui tantsutermin, millel on kaks põhilist ja ajalooliselt eristuvat tähendust.

Kaks tähendust

Esiteks viitab rumba Afro‑Ameerika juurtega Kuubal tekkinud kogukondlikule üritusele ja sellele seotud afro-kuubaliku muusika žanrile — sageli rütmiline, improvisatsiooniline ja rituaalne koosviibimine. See kasutab Aafrika rütme ja laulustiile segatuna Kuuba kohalikku muusikakultuuriga ning on erinev rahvusvahelisest sarnasest tantsust, mida sageli nimetatakse ladina tantsust.

Teiseks tähistab sõna rumba ühte rahvusvahelise ladina tantsu haru. See konkurentsitants on rahvusvahelises võistluslikus süsteemis aeglaseim viiest ladina tantsust: Paso doble, samba, cha-cha-cha ja Jive on teised. Selle rahvusvahelise stiili juured ulatuvad Kuuba eelmise sajandi alguse tantsu- ja muusikalistest mõjutustest; Kuubal tantsiti sedasorti rumbat sageli rütmile, mida nimetatakse bolero-soniks.

Afro‑kuubaliku rumbad: vormid ja iseloom

Afro‑kuubaliku rumba all mõistetakse tavaliselt mitut stiili, millest tuntumad on yambú, guaguancó ja columbia. Need erinevad tempolt, rütmilistest nüanssidest ja tantsu improvi­satsioonilisest iseloomust. Muusikas kasutatakse tihti conga tüüpi trumme (tumbadoras), clave-ritme, puukasti (cajón) ning käteplaksutust (palmas). Laul ja antiphonaalne (kõne‑vastus) esitlus on samuti tähtsal kohal: solist laulis fraasi ja koor vastas.

Historically rumba tekkis orjatest ja nende järeltulijate kogukondades ning oli algselt seotud pühenduste ja sotsiaalsete pidustustega. Algusaegadel oli sellel moraalne stigmatiseeritus eliidi poolt, kuid 20. sajandi alguses levis rumba mõnevõrra linnakeskkonda ja stuudiotesse, kus muusikalised elemendid sulandusid teiste žanritega.

Rahvusvaheline (ballroom) rumba: tantsutehnika

Rahvusvaheline rumba on tantsuline tõlgendus, mis arenes 20. sajandi keskel Euroopas ja Põhja‑Ameerikas. Selle muusikaline allikas on tihti bolero‑son ja muud Kuuba ballaadilisemad rütmid. Iseloomulikud tunnused:

  • Tempo: aeglasem kui teistes ladina tantsudes, mõõdukalt sensuaalne ja rõhutatud rütm.
  • Rütm ja loendus: rahvusvahelises tantsus kasutatakse tavaliselt samavõrra rõhutatavat „slow–quick–quick” (aeglane‑kiire‑kiire) mustrit; täpne loendus ja taktistik sõltub stiilist (International vs American Style võivad erineda).
  • Liikumine: iseloomulik on nn „Cuban motion” — puusade ja kere väike, voolav liikumine, mis tekib põlvede kontrollitud painutamisest ja sirutamisest.
  • Põhisammud: klassikaline ruudusammu (box step) on rahvusvahelise rumbaga tihedalt seotud, kuigi koreograafias on palju variatsioone ja partnerite improviseerimist.

Muusikalised ja kultuurilised mõjud

Rumba on oluline sillaks Aafrika muusikaliste traditsioonide ja Kariibi mere piirkonna populariseerumise vahel. Selle rütmid on mõjutanud paljusid teisi Kuuba žanre (nt son, bolero, salsa elemente) ning ka rahvusvahelist tantsukultuuri. Tänapäeval eksisteerib samaaegselt nii traditsiooniline afro‑kuubaliku rumba praktika kui ka võistlustantsu variant, mida õpetatakse tantsukoolides üle maailma.

Kokkuvõte

Seega on rumba mitmetahuline nähtus: ühel pool rikas, kogukondlik ja rütmiline afro‑kuubaliku traditsiooni vorm, teisel pool pidulikum ja tehniliselt struktureeritud rahvusvaheline ladina tants. Mõlemad variandid jagavad päritolu ja rütmilist seost Kuubaga, kuid kehastavad ning väljendavad seda igal juhul omaette viisil.

Rumba väljaspool Kuubat

The Peanut Vendor oli esimene Kuuba muusika salvestus, millest sai rahvusvaheline hitt. Seda kirjeldati plaadil kui rumbat, võib-olla seetõttu, et sõna son ei oleks inglise keeles arusaadav. Märgistus jäi püsima ja 1930ndatel tekkis "rumbahullumeelsus". Seda rumbatüüpi hakati 1930. aastatel Ameerika ja Euroopa tantsusalongides kasutama ning seda iseloomustas vahelduv tempo, mis oli mõnikord peaaegu kaks korda kiirem kui kaasaegne tantsurumba.

Ballisaali rumbatants

Rumba kaasaegne tantsustiil tuleneb tantsuõpetaja Monsieur Pierre (Pierre Zurcher-Margolle) õppetööst. Pierre, kes oli tollal Londonist pärit, külastas Kuubat aastatel 1947, 1951 ja 1953, et välja selgitada, kuidas ja mida kuubalased tol ajal tantsisid. Intro

Rahvusvaheline rumbatants on aeglasem tants, mille löögisagedus on umbes 120 lööki minutis ja mis vastab nii muusikas kui ka tantsus sellele, mida vanema põlvkonna kuubalased nimetasid bolero-soniks. On lihtne mõista, miks rumba on lihtsuse ja turustamise huvides parem nimetus, kuigi ebatäpne. See on sama põhjus, mis viis hiljem salsa kasutamiseni Kuuba päritolu popmuusika üldnimetusena.

Kõik Kuuba seltskonnatantsud hõlmavad puusa liigutamist üle seisva jala, ja kuigi see on kiire salsa puhul vaevalt märgatav, on see aeglases rumbas rohkem väljendunud. Walter Laird väljendas seda nii:

[Pärast sammu astumist küljele] "Viige kogu raskus sellele jalale, lubades vaagnal liikuda küljele ja tagasi, nii et kaal on tunda, et see on seisva jala kanna lähedal. Toetava jala põlv on lukustatud tagasi".p9

Üldiselt hoitakse sammud kompaktsetena ja tantsitakse ilma tõusu ja languseta. See stiil on autentne, nagu ka vabade käte kasutamine erinevates figuurides. Põhifiguurid pärinevad Havannas revolutsioonieelsel perioodil täheldatud tantsusammudest ja on sellest ajast alates välja kujunenud oma elu. Võistlusfiguurid on sageli keerulised ja siinkohal eristub võistlustants seltskonnatantsust. Üksikasjalikumat teavet saab tantsuõpetusorganisatsioonide õppekavadest ja standardtekstidest.



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3