London – Inglismaa pealinn ja maailma suur finants- ja kultuurikeskus

London on Inglismaa ja Ühendkuningriigi pealinn ja suurim linn ning Suur-Londoni suurim linnapiirkond. Linna läbib Thamesi jõgi.

London on Lääne-Euroopa suurim linn ja maailma suurim finantskeskus.

London on umbes 2000 aastat vana. Londoni asutasid roomlased. Roomlased nimetasid seda Londiniumiks. Londonit kutsuti šoti gaeli keeles ka Lunnainniks, walesikeelses keeles Llundainiks ja iiri keeles Londainiks.

Pikka aega oli London väike linn. Kõik selle elanikud elasid roomlaste ehitatud müüride sees. Seda piirkonda nimetatakse siiani Londoni linnaks. Linna ümber oli palju külasid. Ajapikku tuli sinna elama üha rohkem inimesi. Siis ühinesid külad samm-sammult üheks suureks linnaks.

London on üks maailma tähtsamaid äri-, finants- ja poliitikalinnu. Samuti on see oluline kultuuri, meedia, meelelahutuse, moe ja kunsti jaoks.

Asukoht, haldus ja rahvaarv

London asub Inglismaal Suurbritannia lõunaosas, Suure-Londoni omavalitsuspiirkond hõlmab suurt osa linnast ja selle eeslinnaid. Suure-Londoni piires elab ligikaudu 9 miljonit inimest, mis teeb sellest ühe Euroopa suurima rahvaarvuga linnast. Linn jaguneb arvukateks borough'ideks (linnaosadeks) ning keskse haldusfunktsiooni täidab City of London ning Suurbritannot koordineeriv Greater London Authority.

Kliima ja loodus

Londonil on parasvöötme mereline kliima: suved on enamasti leebed ja talved külmemad, kuid ekstreemsed ilmad on suhteliselt haruldased. Thamesi jõgi on ajalooliselt olnud linna elutee — see on mõjutanud asulat ja kaubandust, samuti pakub jõeäärne ala rohkelt puhke- ja turismivõimalusi.

Ajaloost lühidalt

Keskajal kasvas London kiiresti tänu kaubandusele ja sadamafunktsioonidele. Linn on läbi ajaloo kogenud suuri sündmusi, näiteks 1666. aasta Suur Tuli, mis hävitas suure osa kesklinnast, ning 19. sajandi tööstusrevolutsiooni järgsed kiire linnastumise perioodid. 20. sajandil mõjutas Londoni elu tugevalt Esimene ja Teine maailmasõda, sealhulgas hävitavad õhurünnakud teise maailmasõja ajal. Pärast sõda toimus laiaulatuslik uuendus- ja elamuehitus, mis muutis linna ilmet.

Majandus ja finantskeskus

London on üks maailma juhtivaid finantskeskusi: seal asuvad suurpangad, kindlustusettevõtted ning rahvusvahelised finantsteenuste ettevõtted. Ka Stock Exchange (börs) ja paljud rahvusvahelised ettevõtete peakontorid asuvad Londonis, mis teeb linnast olulise globaalse majanduskeskuse. Lisaks finantstegevusele mängivad linna majanduses suurt rolli ka meedia, tehnoloogia, loovtööstus ja turism.

Kultuur, haridus ja meelelahutus

London on koduks paljudele maailmakuulsatele muuseumidele, teatritele ja kunstigaleriidele. Mõned tähelepanuväärsed paigad ja sündmused:

  • Briti Muuseum — maailma üks suurimaid ja mitmekesisemaid muuseume, mis tutvustab ajaloo- ja kultuuriajalugu.
  • West End — Londoni teatripiirkond, kus toimuvad suured muusikalid ja näidendid.
  • Tate Modern ja teised kunstimuuseumid — kaasaegse ja klassikalise kunsti väljapanekud.
  • Arhitektuurilised vaatamisväärsused, nagu Buckinghami palee, Houses of Parliament ja Tower of London.

Linnas asub ka mitmeid tipptasemel ülikoole ja teadusasutusi, näiteks University College London (UCL), Imperial College London, King’s College ja London School of Economics, mis meelitavad tudengeid ja teadlasi üle maailma.

Transport

Londonil on ulatuslik transpordisüsteem: tuntud London Underground ehk Tube ühendab linnaosasid, lisaks on arenenud bussivõrk, raudteed ja trammiliinid. Londoni rahvusvahelised lennujaamad — näiteks Heathrow, Gatwick, City, Stansted ja Luton — tagavad hea ühenduse Euroopaga ja ülejäänud maailmaga. Thamesi jõge kasutatakse nii töö- kui vaba aja transpordil ja turismisõitudel.

Mitmekultuurilisus ja keel

London on väga mitmekultuuriline linn: ilmselt elab seal inimesi sadadest erinevatest riikidest ning kõneletud on sadu keeli. Seda iseloomustab lai valik rahvusvahelisi restorane, kultuurifestivale ja kogukondlikke ettevõtmisi. Inglise keel on ametlik suhtluskeel, kuid tänavatel ja koolides kuuleb sageli ka teisi keeli.

Turism ja vaba aeg

Turistidele pakub London mitmekesiseid tegevusi: ajaloolised vaatamisväärsused, muuseumid (paljud neist tasuta), teatriprogramm, pargid (näiteks Hyde Park) ning ostupiirkonnad nagu Oxford Street ja Covent Garden. Linna üritused, festivalid ja näitused toimuvad kogu aasta läbi.

Väljakutsed ja tulevik

Nagu paljud suured linnad, seisab London silmitsi ka probleemidega: eluaseme kallidus, ebavõrdsus, ummikud ja õhukvaliteedi parandamise vajadus. Samal ajal investeeritakse rohelisse tehnoloogiasse, ühistranspordi arendamisse ja elukvaliteedi tõstmisse, et muuta linn jätkusuutlikumaks ja mugavamaks elamiseks nii kohalikele kui ka külalistele.

London jääb siiski üheks maailma tähtsaimaks kultuuri- ja majanduskeskkonnaks — linnaks, kus ajalugu ja kaasaeg sulanduvad, ning mis mõjutab tugevalt nii Suurbritanniat kui ka kogu ülemaailmset kultuurilist ja majanduslikku maastikku.

Inimesed

Londoni rahvaarv on 8,63 miljonit. Enamik Londoni elanikest on britid. Siiski on Londonis ka palju sisserändajaid. Need inimesed on pärit paljudest erinevatest riikidest. Nad räägivad palju erinevaid keeli ning neil on erinevad religioonid ja kultuurid. Samuti on palju inimesi erinevatest riikidest, kes viibivad Londonis tööasjus. Paljud inimesed külastavad Londonit turistidena. Nad võivad näha kuulsaid "Londoni vaatamisväärsusi". Nende vaatamisväärsuste hulka kuuluvad paleed, kirikud ja muuseumid.

Ajalugu

Roomlased rajasid Londiniumi linna Thamesi jõe äärde 43. aastal pKr. Nimi Londinium (ja hiljem "London") pärineb muistsete brittide keldi keelest. Aastal 61 pKr. rünnati linna ja see hävitati. Seejärel ehitasid roomlased linna uuesti üles ja Londonist sai oluline kaubanduskeskus.

Pärast Rooma impeeriumi langust jäi Londonisse vähe inimesi. Osaliselt oli see tingitud sellest, et anglosaksi rahvastik oli eelrooma aegses Britannias peamiselt põllumajanduslik. Kui roomlased olid kadunud, vähenes ka kaubandus Mandri-Euroopaga. 9. sajandil hakkas Londonis taas rohkem inimesi elama. Sellest sai Inglismaa suurim linn. Inglismaa pealinnaks sai see aga alles 12. sajandil.

Pärast raudteede ehitamist kasvas London väga suureks. Suur-Londonis on 33 Londoni linnaosa (linnaosa) ja linnapea. Vana City of London on vaid ühe ruutmiili suurune, kuid tal on oma lordpommitaja.

Teine kuulus suurlinna vana osa on Westminster, mis on alati olnud Londoni linnast erinev linn. Westminsteris asuvad Westminster Abbey (katedraal), Westminsteri palee (parlamendihoone koos Big Beniga) ja Downing Street 10 (kus elab peaminister).

Sündmused

  • 43 pKr - Roomlased asutavad Londiniumi.
  • 61 - Londinium vallutatakse kuninganna Boudica ja Iceni poolt.
  • 100 - Londinium saab Rooma Britannia pealinnaks.
  • 200 - elanike arv on umbes 6000
  • 410 - Rooma võimu lõpp Suurbritannias
  • 8. sajand - London vallutatakse viikingite poolt.
  • 885 - Kuningas Alfred Suur vallutab linna tagasi ja sõlmib rahu viikingite juhi Guthrumiga.
  • 1045-50 - Westminsteri klooster ehitatakse ümber Edward Tunnistaja poolt, kes maetakse sinna jaanuaris 1066.
  • 1066 - William Vallutaja kroonitakse Westminsteri kloostris.
  • 1100 - elanike arv on umbes 16 000.
  • 1300 - Londoni rahvaarv on tõusnud 100 000-ni.
  • 1381 - Talupoegade ülestõus - esimesed küsitlusmaksumässud
  • 1605 - Püssirohu vandenõu peatatakse.
  • 1665 - Londoni suur katk
  • 1666 - Londonisuur tulekahju
  • 1780 - Gordoni rahutused
  • 1851 - Suur näitus Kristallpalees
  • 1908 - Londonis toimuvad suveolümpiamängud.
  • 1940-1941 - Teise maailmasõja ajal pommitas Saksamaa Londonit. See on tuntud kui Blitz.
  • 1948 - Londonis toimuvad teist korda suveolümpiamängud.
  • 1966 - Londonis toimus jalgpalli maailmameistrivõistluste finaal. Selle võitis Inglismaa.
  • 1990 - Teine küsitlusmaksu rahutused
  • 2005 - 7. juuli pommiplahvatused Londoni metroos ja bussis. 52 inimest sureb ja üle 700 inimese saab vigastada.
  • 2012 - Londonis toimuvad suveolümpiamängud kolmandat korda.
  • 2017 - Londonis toimus sel aastal kaks terrorirünnakut. Esimene juhtus märtsis Westminsteri sillal ja parlamendi väljakul. Westminsteri palee ees hukkus viis inimest, sealhulgas ründaja ja politseinik. Veel 40 inimest sai vigastada. Teine rünnak toimus juunis Londoni sillal. Seitse inimest sai surma, enne kui Metropolitan Police kolm ründajat Borough Market'i lähedal maha tulistas. Islamiriik on öelnud, et nad vastutavad mõlema rünnaku eest.

Kliima

Londonis on ookeaniline ehk parasvöötme kliima. See ei ole tavaliselt väga kuum ega külm. See on sageli pilves.

Heathrow' lennujaama kliimaandmed

Kuu

Jan

veebruar

Mar

Apr

Mai

Jun

juuli

august

Sep

Oktoober

Nov

detsember

Aasta

Rekordkõrgeim temperatuur °C (°F)

17.2
(63.0)

19.7
(67.5)

24.2
(75.6)

29.4
(84.9)

32.8
(91.0)

35.6
(96.1)

36.7
(98.1)

38.1
(100.6)

35.4
(95.7)

29.9
(85.8)

20.8
(69.4)

17.4
(63.3)

38.1
(100.6)

Keskmine maksimaalne °C (°F)

13.1
(55.6)

14.1
(57.4)

17.2
(63.0)

21.3
(70.3)

25.8
(78.4)

28.5
(83.3)

30.1
(86.2)

29.7
(85.5)

25.5
(77.9)

20.5
(68.9)

16.2
(61.2)

13.5
(56.3)

31.5
(88.7)

Keskmine kõrgeim temperatuur °C (°F)

8.1
(46.6)

8.4
(47.1)

11.3
(52.3)

14.2
(57.6)

17.9
(64.2)

21.0
(69.8)

23.5
(74.3)

23.2
(73.8)

19.9
(67.8)

15.5
(59.9)

11.1
(52.0)

8.3
(46.9)

15.2
(59.4)

Keskmine madal temperatuur °C (°F)

2.3
(36.1)

2.1
(35.8)

3.9
(39.0)

5.5
(41.9)

8.7
(47.7)

11.7
(53.1)

13.9
(57.0)

13.7
(56.7)

11.4
(52.5)

8.4
(47.1)

4.9
(40.8)

2.7
(36.9)

7.5
(45.5)

Keskmine miinimum °C (°F)

−4.2
(24.4)

−3.9
(25.0)

−2.0
(28.4)

−0.3
(31.5)

3.1
(37.6)

6.7
(44.1)

9.5
(49.1)

9.1
(48.4)

6.0
(42.8)

2.0
(35.6)

−1.7
(28.9)

−4.1
(24.6)

−6.1
(21.0)

Rekordiliselt madal temperatuur °C (°F)

−13.2
(8.2)

−9.6
(14.7)

−5.1
(22.8)

−2.6
(27.3)

−0.9
(30.4)

1.5
(34.7)

5.6
(42.1)

5.9
(42.6)

1.8
(35.2)

−3.3
(26.1)

−7.0
(19.4)

−11.8
(10.8)

−13.2
(8.2)

Keskmine sademete hulk mm (tolli)

55.2
(2.17)

40.9
(1.61)

41.6
(1.64)

43.7
(1.72)

49.4
(1.94)

45.1
(1.78)

44.5
(1.75)

49.5
(1.95)

49.1
(1.93)

68.5
(2.70)

59.0
(2.32)

55.2
(2.17)

601.7
(23.69)

Keskmine vihmaperiood

11.1

8.5

9.3

9.1

8.8

8.2

7.7

7.5

8.1

10.8

10.3

10.2

109.6

Keskmine kuu keskmine päikesepaisteline tundide arv

61.5

77.9

114.6

168.7

198.5

204.3

212.0

204.7

149.3

116.5

72.6

52.0

1,632.6

Allikas: Madalmaade Kuninglik Meteoroloogiainstituut



Londoni sündmused

Londonis on palju pidusid, festivale ja üritusi.

Wimbledoni tenniseturniir

  • Meistrivõistluste tennisemängud
  • Kaks nädalat juunis ja juulis
  • Toimub All England Clubis
  • Alustatud 1877. aastal

Promenaadi kontsert

  • Klassikalise muusika kontserdid
  • Juulist septembrini
  • Toimub Royal Albert Hallis
  • Algas 19. sajandi lõpus (1800ndatel).

Notting Hilli karneval

  • Festival Kariibi mere kultuuri tähistamiseks
  • Üks nädalavahetus augustis
  • Alustatud 1964. aastal

Londoni filmifestival

  • Rohkem kui 300 filmi
  • Oktoobri kaks viimast nädalat
  • Toimuvad kinodes üle kogu linna
  • On rahvusvahelised filmid

Maamärgid

Kaasaegse Londoni panoraam, pildistatud Saint Pauli katedraali kuldgaleriist.

Millennium Dome, vaadatuna Thamesi jõelt.Zoom
Millennium Dome, vaadatuna Thamesi jõelt.

Londoni äri ja majandus

Londonis on viis suurt ärikvartalit: City, Westminster, Canary Wharf, Camden ja Islington ning Lambeth ja Southwark.

Londoni börs on kõige rahvusvahelisem ja suurim börs Euroopas.

Finantsteenused

Londoni suurim tööstusharu on rahandus. Siia kuuluvad pangad, börsid, investeerimisfirmad ja kindlustusseltsid. Londonis asub Bank of England, mis on maailma suuruselt teine pank.

Professionaalsed teenused

Londonis on palju professionaalseid teenuseid, näiteks advokaadibürood, raamatupidajad,

Meedia

Londonis asub British Broadcasting Company (BBC), millel on palju raadio- ja telejaamu.

Turism

Turism on üks Londoni suurimaid tööstusharusid. London on maailma kõige külastatavam linn rahvusvaheliste turistide poolt, kus aastas käib 18,8 miljonit rahvusvahelist külastajat. Ühendkuningriigis on Londonis kümme kõige külastatavamat turismiobjekti. Turism andis 2003. aastal Londonis tööd umbes 350 000 täistööajaga töötajale. Turistid kulutavad aastas umbes 15 miljardit naelsterlingit.

Tehnoloogia

Üha rohkem tehnoloogiaettevõtteid asub Londonis.

Jaemüük

London on suur jaemüügikeskus ja 2010. aastal oli seal maailma linnadest kõige suurem jaemüük väljaspool toidukaupu, mille kogukulu oli umbes 64,2 miljardit naelsterlingit. Ühendkuningriigi moetööstus, mille keskuseks on London, panustab majandusse kümneid miljardeid.

Tootmine ja ehitus

19. sajandil ja suure osa 20. sajandist oli London suur tootmiskeskus (vt "Töötlev tööstus Londonis"), kus 1960. aastal töötas üle 1,5 miljoni tööstustöölise. Londonis valmistati palju tooteid, sealhulgas laevu, elektroonikat ja autosid. Tänapäeval on enamik neist tootmisettevõtetest suletud, kuid mõned ravimifirmad valmistavad Londonis endiselt ravimeid.

Twinnings

Londonil on nende linnadega sõpruslinnade ja sõpruslinnade lepingud:

Londonil on partnerlusleping ka Jaapanis asuva Tokyoga.

Toweri sild LondonisZoom
Toweri sild Londonis

Londoni transport (rongid, lennujaamad ja metroo)

Linnal on tohutu transpordivõrk, sealhulgas rongid, metrood (metroo) ja viis peamist lennujaama.

Viktoriaanlased ehitasid 19. sajandi keskel (1850. aastatel) palju rongisüsteeme. Nende peamised jaamad asuvad Londonis ja liinid lähevad kõikjale Suurbritanniasse. Algselt oli viis suurt ettevõtet, kuid viiest ettevõttest sai uusajal riiklik raudteevõrk.

Lennujaamu on viis, kuigi ainult üks neist asub tegelikult Londonis (London City Airport). Seal on Londoni-Birminghami kanali Londoni ots, mis oli oluline 19. sajandi tööstuse jaoks. Enim kasutatav lennujaam on Heathrow rahvusvaheline lennujaam, kuigi see asub tegelikult väljaspool linna.

Metroo ehk Londoni metroo on elektrirongide süsteem, mis on Londonis, Ühendkuningriigis. See on maailma vanim metroo. See alustas tegevust 1863. aastal Metropolitan Railway nime all. Pärast avamist kopeeriti süsteemi paljudes teistes linnades, näiteks New Yorgis ja Madridis. Kuigi seda nimetatakse metrooks, on umbes pool sellest maa peal. "Tube" on Londoni metroo slänginimetus, sest mõnede liinide tunnelid on ümmargused torud, mis kulgevad läbi maa. Metroos on 274 jaama ja üle 408 km rööbasteed. Aastatel 2006-2007 kasutas metrood üle 1 miljardi reisija.

Küsimused ja vastused

K: Mis on London?


V: London on Inglismaa ja Ühendkuningriigi pealinn. See on suur poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus, kus elab umbes 9,1 miljonit elanikku (2018).

K: Kui kaua on London olnud olemas?


V: London on olemas sellest ajast, kui roomlased asutasid selle kaks aastatuhandet tagasi Londiniumina.

K: Mis on Londoni linn?


V: City of London on Inglismaa väikseim linn, mis asub Londoni algses kesklinnas. Aastal 2011 elas seal 2,9 km² suurusel alal 7375 elanikku.

K: Kui palju inimesi elab Londoni suurlinnapiirkonnas?


V: Londoni suurlinnapiirkonnas (London Metropolitan Area) elab umbes 15 miljonit inimest.

K: Millised on mõned omadused, mis moodustavad Suur-Londoni?


V: Suur-London koosneb Londoni linna ümbritsevast piirkonnast, mida juhivad linnapea ja Londoni assamblee.

K: Milline on Londoni kliima? V: Londoni kliima on mõõdukas.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3