Keldi keeled: goidelike ja brüthooniliste keelte ülevaade Loode-Euroopas

Keldi keeled Loode-Euroopas: põhjalik ülevaade goidelike ja brüthooniliste keelte ajaloost, levikust ja taaselustamisest (iiri, šoti, mansk, walesi, korniš, bretooni).

Keldi keeled kuuluvad indoeuroopa keelte hulka ja moodustavad ühise keeleperekonna. Tänapäeval räägitakse maailmas kuut elavat keldi keelt, mille leviala on peamiselt Loode-Euroopas. Need keeled jagunevad kaheks peamiseks rühmaks: goidelikeelsed (ehk gaelikeelsed) ja brüthoonilised (ehk briti) keeled.

Peamised keldi keeled

Goidelikeelsete hulka kuuluvad kolm tänapäeval kõneldavat keelt: iiri, šoti (šoti gaeli) ja manksi. Iiri keel on oluline mälestusliku ja kultuurilise identiteedi osa Iirimaal, eriti Iirimaal asuvates Gaeltachti piirkondades. Šoti gaeli keel on elujõuline eriti Šotimaa loodeosas ja saartel — Šotimaa gaeli kõnelejate paiknemine küll varieerub, kuid kogukondi leidub endiselt. Manksi keel (Isle of Man) taastub aktiivsete elustamiskatsete kaudu ning selle peamised kõnelejad on sageli keelehuvilised ja kohaliku kultuuri eestvedajad.

Brüthooniliste keelte hulka kuuluvad walesikeel, korniš ja bretooni. Walesi keel on tugeva rahvuskultuuriga ja seda räägitakse laialdasemalt Walesi lääne- ja keskosas ning paljudes asulates on see koolide ja meedia keel. Korniš keel suri praktiliselt välja 18. sajandil, kuid viimastel aastakümnetel on tekkinud elav elustamisliikumine ja järjest rohkem inimesi õpib ja kasutab seda. Bretooni keel on peamiselt levinud Bretagne'i lääneosas ning on ainus keldi keel, mida ei räägita peamiselt Suurbritannia ja Iirimaa saartel. Kuna Bretagne on osa Prantsusmaast, on see keel sarnaselt maisi keelele ohus välja surra ja selle vältimiseks tehakse pidevalt jõupingutusi.

Keelelised tunnused

Keldi keeled jagavad mitmeid ühiseid grammatilisi ja fonoloogilisi jooni, mis eristavad neid paljudest teistest indoeuroopa keeltest. Näiteks on levinud algussõna muutumine (initial consonant mutation), mis mõjutab sõna algust sõltuvalt lauseosast või omastussuhteist. Paljudes keldi keeltes on iseloomulik vaba, kuid sageli VSO (verb–subject–object) sõnajärg, rikkalik süsteem liit- ja pöördprefiksitega tegusõnade juures ning fonoloogilised eripärad, nagu palatalisatsioon ja kolmikvokaalide kasutus. Kõik keldi keeled kasutavad ladina tähestikku, kuid ortograafia erineb oluliselt sõltuvalt keelest ja ajaloost.

Levik, ajalooline taust ja diaspora

Keldi keeled olid ajalooliselt laialdasemalt levinud kogu Lääne-Euroopas; mitmete sajandite jooksul on nende levikut piiratud inglise, prantsuse ja teiste keelte domineerimise ning poliitiliste ja majanduslike muutuste tõttu. Keldi keelte kandjad on loonud ka diasporaasid: Kanadas on säilinud šoti gaeli kõnelejate kogukondi, kuigi nende arv on varasemast vähenenud, ning Argentinas, eriti Patagoonias, leidub ajaloolisi gaeli ja keldi kogukondi, kellel on eripärane ajalugu ja kultuur.

Keelestatus ja elustamistöö

Elavate keldi keelte olukord varieerub. Mõned, nagu iiri ja walesikeel, omavad tugevat institutsionaalset toetust — neid õpetatakse koolides, neid kasutatakse meedias ja neil on teatud ametlikud õigused. Teised keeled, näiteks bretooni ja korniš, on enim ohustatud, kuid neilgi toimub aktiivne elustamistöö: keelekursused, kogukonnaalgatused, kakskeelsed koolid ja kultuuriprojektid. Manksi ja korniš puhul on päästetöös oluline roll entusiastlikel õpetajatel ja vabatahtlikel.

Miks keldi keeled on olulised?

Keldi keeled kannavad rikkalikku suulist ja kirjandlikku pärandit, sealhulgas muistendeid, laule, rahvalaule ja piirkondlikke traditsioone. Keeled on oluline osa identiteedist ning nende kaitse ja elustamine toetab kultuurilist mitmekesisust, haridust ning kohaliku ajaloo ja teadmiste säilimist.

Kuigi paljud keldi keeled seisavad silmitsi väljakutsetega, on viimastel aastakümnetel nähtud märkimisväärset elavnemist: õpetamise laiendamine, meedia olemasolu, seadusandlik tunnustus ja rahvusvaheline koostöö aitavad säilitada ja arendada neid keeli tulevikus.

Küsimused ja vastused

K: Millised on keldi keeled?

K: Mitu keldi keelt räägitakse tänapäevalgi veel?

K: Millistesse kahte rühma kuuluvad need kuus keldi keelt?

K: Milliseid kolme goidelikeelt räägitakse tänapäevalgi?

K: Kus räägitakse peamiselt kõmri keelt?

K: Milline brtooniline keel suri välja 18. sajandil?

K: Kus võib väljaspool Šotimaad leida šoti gaelikeele emakeele kõnelejaid?

Otsing