Chickasaw on Põhja-Ameerika kaguosas elav indiaanlaste rahvas. Enne eurooplaste saabumist elasid nad Ameerika Ühendriikide kaguosas Mississippi, Alabama ja Tennessee osariikides. Nad räägivad muskogeani keelerühma kuuluvat tšikkasaava (Chickasaw) keelt ning on föderaalselt tunnustatud kui Chickasaw Nation.

Ajalooline taust

Chickasaw' rahva esivanemad olid osa laiemast Mississippi oru (Mississippian) kultuurist, kellele olid iseloomulikud suuremad asulad ja platvormmüürid. Esialgu elasid tšikkasaavid Põhja-Ameerika lääneosas, kuid millalgi enne esimest kontakti Euroopaga kolisid nad Mississippi jõest ida poole ning asustasid peamiselt praeguse Mississippi kirdeosa. Nad olid juba siin, kui Euroopa maadeavastajad ja kaupmehed piirkonda jõudsid.

Koloniaalajal olid Chickasaw'del poliitilised ja kaubanduslikud suhted prantslaste, inglaste ja hispaanlastega; sageli liitusid nad ühe või teise võimuga vastavalt oma huvidele. Ameerika Ühendriigid pidasid chickasaw'd üheks viiest tsiviliseeritud hõimust, sest nad omandasid mitmeid euroopalikke kombeid ja institutsioone. 1830. aasta India eemaldamise seadus ja sellega seotud surve sundisid neid 1832. aastal oma traditsioonilised alad müüma (Treaty of Pontotoc Creek) ning 1830. aastate jooksul kolima indiaanlaste territooriumile (Oklahoma). See ränne, mida sageli nimetatakse ka üheks osaks "Trail of Tears"'i sündmustest, muutis nende elukorraldust ja põhjustas suuri kaotusi.

Kultuur ja sotsiaalne korraldus

Chickasaw' kultuur on tihedalt seotud lähedaste sugulasrahvastega, eriti Choctaw'dega; nende keeled kuuluvad sama lääne-muskogeani haru ning neil on palju ühiseid kombeid ja mütoloogiat. Traditsiooniliselt jagunesid chickasaw'd kaheks suuremaks rühmaks: Impsaktea ja Intcutwalipa. Traditsiooniliselt järgisid nad matrilineaarse põlvnemise süsteemi: pärand, osa omandist ja teatud sotsiaalsed õigused läksid naise kaudu edasi ning hõimu juhtpositsused võisid kulgeda emapoolse liini kaudu.

Nende majanduse ja toitumise aluseks olid põlluharimine (mais oli peamine põllukultuur), jahindus ja kalapüük. Kultuurilisteks väljendusteks olid meelelahutuslikud ja rituaalsed mängud (nt traditsiooniline pallimäng, mis meenutab mõneski vormis lakrosse), tantsud, pidustused ning rituaalid, mis tihti seotud aastaaegade ja saagiga.

Kaasaegne olukord

Tänapäeval elab enamik Chickasaw'st Oklahomas. Oklahoma Chickasaw Nation on üks Ameerika Ühendriikide föderaalselt tunnustatud hõimudest ning suuruselt üheteistkümne kuni neljateistkümne seas (täpne koht sõltub arvestusest). Chickasaw Nationi pealinn ja halduskeskus asub Ada linnas Oklahomas.

Tänapäeva Chickasaw Nation haldab laiaulatuslikke teenuseid oma liikmetele: tervishoid ja haiglad, haridusprogrammide ja stipendiumid, elamufondid, kultuuri- ja keeleprojektid (keele elavdamine ja õpetamine), samuti erinevad majandustegevused, mis rahastavad neid teenuseid. Majandustegevusteks on muu hulgas turism ja meelelahutus, teenindusettevõtted ning mitmesugused äriühendused ja investeeringud, mis aitavad suurendada hõimu iseseisvust ja sissetulekuid.

Chickasaw'd teevad aktiivselt tööd oma keele, traditsioonide ja ajaloo säilitamiseks ning taaselustamiseks. Paljud projektid keskenduvad keeleõppele, noortetööle ja kultuuripärandi talletamisele, et tagada rahva identiteedi jätkamine ka tulevastele põlvedele.

Seosed teiste rahvastega

Chickasaw'd jagavad pikka ajalugu ja tihedaid sugulus- ning kultuurisuhteid Choctaw'de ja teiste muskogeani rahvastega. Mõlema rahva ajalugu on seotud ühiste algpaikade, liitude ja tihti ka ühiste poliitiliste otsustega koloniaalajal ja varauusaegses Ameerikas.

Kokkuvõtlikult on Chickasaw rahvas ajalooliselt ja tänapäeval oluline osa Põhja-Ameerika kaguosa põlisrahvaste pärandist: neil on tugev kultuuriline identiteet, oma keel ja isereguleeruv riiklik organisatsioon Oklahomas, mis töötab nii oma liikmete heaolu kui ka kultuuripärandi hoidmise nimel.