Chickasaw

Chickasaw on Põhja-Ameerika kaguosas asuv indiaanlaste rahvas. Enne eurooplaste saabumist elasid nad Ameerika Ühendriikide kaguosas Mississippi, Alabama ja Tennessee osariikides. Nad räägivad muskogeani keelt ja on föderaalselt tunnustatud kui Chickasaw Nation.

Esialgu elasid tšikkasaavid Põhja-Ameerika lääneosas, kuid millalgi enne esimest kontakti Euroopaga kolisid nad Mississippi jõest ida poole. Nad asustasid peamiselt praeguse Mississippi kirdeosa. Nad elasid siin juba siis, kui Euroopa maadeavastajad ja kaupmehed tulid. Koloniaalajal olid neil suhted prantslaste, inglaste ja hispaanlastega. Ameerika Ühendriigid pidasid chickasaw'd üheks viiest tsiviliseeritud hõimust, sest nad võtsid üle arvukalt Euroopa ameeriklaste tavasid. USA sundis neid 1832. aastal oma maad müüma ja 1830. aastatel indiaanlaste territooriumile (Oklahoma) kolima.

Enamik Chickasaw'd elab praegu Oklahomas. Oklahoma Chickasaw Nation on 13. suurim föderaalselt tunnustatud hõim Ameerika Ühendriikides. Selle liikmed on sugulased Choctaw'dega ja neil on nendega ühine ajalugu. Chickasaw'd jagunevad kaheks rühmaks: Impsaktea ja Intcutwalipa. Traditsiooniliselt järgisid nad matrilineaarse põlvnemise süsteemi. Osa omandist oli naiste kontrolli all ja hõimu pärilik juhtpositsioon läks emalt tema lastele üle.

Etümoloogia

Nimi chickasaw kuulus algselt ühele chickasaw juhile. Chickasaw on ingliskeelne kirjapilt Chikashsha (malli:IPA-mus), mis tähendab "mässaja" või "pärineb Chicsa'st".

Ajalugu

Chickasaw päritolu ei ole kindlalt teada. Kahekümnenda sajandi teadlased, nagu arheoloog Patricia Galloway, arvavad, et Chickasaw ja Choctaw pärinevad Plaquemine'i kultuurist ja teistest rühmadest, kelle esivanemad on elanud Mississippi jõe alamjooksul tuhandeid aastaid. Chickasaw ja Choctaw muutusid siis 17. sajandil eraldi rahvasteks. Kui eurooplased nendega esimest korda kokku puutusid, elasid chickasaw'd tänapäeva Lõuna-Carolinas ja Mississippi kirdeosas asuvates külades.

Chickasaw'd võisid olla selle piirkonna sisserändajad. Nende suulise ajaloo kohaselt kolisid nad Mississippi jõest lääne poole tänapäeva Mississippi osariiki juba eelajaloolisel ajal.

Üks teine versioon tšikkasaavide loomisloost on, et nad tulid maapõuest Nanih Waiya juures, mis on suur küngas, mille metsarahvas ehitas umbes 300 pKr.

1540. aastal kohtas hispaania maadeuurija Hernando De Soto tšikkasaavide esivanemaid ja peatus ühes nende linnas. Pärast mitmesuguseid erimeelsusi ründasid Ameerika indiaanlased De Soto ekspeditsiooni öise rünnaku käigus, mis peaaegu hävitas selle. Hispaanlased liikusid kiiresti edasi.

Chickasaw'd hakkasid ostma relvi brittidelt pärast Carolina koloonia asutamist 1670. aastal. Nad kasutasid neid relvi tšoktoide rüüstamiseks. Nad võtsid mõned liikmed vangi ja müüsid nad brittidele indiaanlaste orjaks. Kui Choctaw'd hakkasid prantslastelt relvi ostma, lõppesid orjarüüsteretked.

Tšikkasaw'd olid 18. sajandil liitlased brittidega ja pidasid 18. sajandil lahinguid prantslaste ja tšoktaw'dega, näiteks 26. mail 1736 toimunud Ackia lahingus. Need jätkusid kuni Prantsusmaa kaotas brittidele seitsmeaastases sõjas (mida Põhja-Ameerikas nimetatakse Prantsuse ja indiaanlaste sõjaks).

Pärast Ameerika revolutsioonisõda olid tšikkasaavid uute Ameerika Ühendriikide liitlased ja võitlesid vana Loode-Territooriumi indiaanlaste vastu. Shawnee ja teised Loode-Indiaanlased said 20. augustil 1794 toimunud Fallen Timbersi lahingus lüüa.

Suhted Ameerika Ühendriikidega

George Washington (esimene USA president) ja HenryKnox (esimene USA sõjaminister) tegid ettepaneku indiaanlaste kultuuriliseks ümberkujundamiseks. Washington uskus, et indiaanlased on valgete inimestega võrdsed, kuid nende ühiskond ei ole sama hea. Ta mõtles välja poliitika nende "tsiviliseerimiseks" ja Thomas Jefferson jätkas seda. Washingtoni plaan hõlmas indiaanlaste suhtes erapooletut õigusemõistmist; indiaanlaste maade reguleeritud ostmist; indiaanlaste ühiskonna tsiviliseerimiseks või parandamiseks tehtavate katsete edendamist ning nende karistamist, kes rikkusid indiaanlaste õigusi. Valitsus määras indiaanlaste agendid. Nad elasid indiaanlaste seas, et õpetada neile, kuidas elada nagu valged. 19. sajandil võtsid tšikkasawad üha enam üle Euroopa-Ameerika tavasid: nad rajasid koole, võtsid kasutusele talupidamise tavad, pöördusid kristlusele ja ehitasid oma elamuid Euroopa-Ameerika naabrite stiilis.

Hopewelli leping (1786)

Chickasaw kirjutas 1786. aastal alla Hopewelli lepingule. See leping tunnustas ametlikult rahu Chickasaw ja Ameerika Ühendriikide vahel.

1818. aasta leping

1818. aastal sõlmisid tšikkasawade juhid lepingu, millega loobusid kõigist Tennessee lõunapiirist põhja pool asuvatest maadest. Chickasaw'd säilitasid nelja ruutmiili suuruse reservatsiooni, kuid pidid maa rentima Euroopa immigrantidele.

Väljasaatmise ajastu (1837)

Chickasaw'd said Ameerika Ühendriikidelt 3 miljonit USA dollarit oma maade eest Mississippi jõest ida pool. Teised hõimud, kes said maa-abiraha vastutasuks territooriumi loovutamise eest. 1836. aastal nõustusid chickasaw'd ostma Choctaw'delt maad Indian Territory's. Nad maksid Choctaw'dele oma maa lääneosa eest 530 000 dollarit. Peaaegu 30 aasta jooksul ei maksnud USA Chickasaw'le 3 miljonit dollarit, mis ta neile nende territooriumi eest Kaguosas võlgnes.

Chickasaw'd kogunesid 4. juulil 1837. aastal Memphisesse, Tennessee osariigis, koos kogu oma kaasaskantava varaga: vara, kariloomad ja orjastatud afroameeriklased. Kolm tuhat ja üks Chickasaw ületasid Mississippi jõe. Selle teekonna jooksul, mida kõik kagupoolsed hõimud, kes pidid selle läbima, nimetavad sageli pisarate teekonnaks, suri üle 500 chickasaw'd düsenteeriasse ja rõugetesse.

Kui chickasaw'd jõudsid India territooriumile, ühendasid Ameerika Ühendriigid nad choctaw'de rahvaga. Chickasaw kirjutas 1850. aastatel oma põhiseaduse.

Ameerika kodusõda (1861)

Chickasaw Nation sai 1861. aastal Ameerika Konföderatsiooni liitlaseks. Nad tegid seda seetõttu, et Ameerika Ühendriikide valitsus oli nad oma maadelt välja sundinud ja ei kaitsnud neid läänepoolsete tasandike hõimude vastu. Konföderatsiooni ametnikud pakkusid, et Ameerika indiaanihõimud saavad iseseisva indiaaniriigi, kui konföderatsioon võidab.

Ameerika kodusõja alguses sai Albert Pike konföderatsiooni saadikuks põlisameeriklaste juures. Ta pidas läbirääkimisi mitmete lepingute üle, sealhulgas 1861. aasta juulis sõlmitud lepingu Choctawade ja Chickasawadega. Leping hõlmas paljusid asju, näiteks Choctaw' ja Chickasaw' rahva suveräänsust, võimalust saada Ameerika Ühendriikide Konföderatsiooni kodakondsus ja delegaat Ameerika Ühendriikide Konföderatsiooni esindajatekojas. Kuna Chickasaw'd asusid Ameerika Ühendriikide konföderatsiooni poolele Ameerika kodusõja ajal, pidid nad pärast sõda loovutama osa oma maast. USA vabastas ka kõik Chickasaw'dele kuulunud orjad. Ameerika Ühendriikidesse naasnud Chickasaw liikmetele anti USA kodakondsus.

Lepingud

Leping	Aasta	Allkirjastatud	Kus	Peamine eesmärk	Loovutatud maa
Leping Chickasaw'ga	1786	Ameerika Ühendriigid	Hopwell, SC	Rahu ja kaitse, mida pakuvad USA ja määratleda piirid	EI KOHALDATA
Leping Chickasaw'ga	1801	Ameerika Ühendriigid	Chickasaw Nation	Õigus teha vaguniteed läbi Chickasaw Nationi, tunnistada USA poolt pakutavat kaitset.	(Ei ole veel saadaval)
Leping Chickasaw'ga	1805	Ameerika Ühendriigid	Chickasaw Nation	Likvideerida võlg USA kaupmeeste ja kaupmeeste ees.	(Ei ole veel saadaval)
Chickasaw'ga sõlmitud leping	1816	Ameerika Ühendriigid	Chickasaw Nation	Maa loovutamine, saastekvootide eraldamine ja Chickasaw Nationile reserveeritud maa-alad.	(Ei ole veel saadaval)
Chickasaw'ga sõlmitud leping	1818	Ameerika Ühendriigid	Chickasaw Nation	Maa loovutamine, maa loovutamise eest tehtavad maksed ja piiride määratlemine	(Ei ole veel saadaval)
Franklini leping (ratifitseerimata)	1830	Ameerika Ühendriigid	Chickasaw Nation, vt Hirami vabamüürlaste loož nr. 7	loovutada maad Mississippi jõest ida pool ja pakkuda kaitset "nõrgale" hõimule.	(Ei ole veel saadaval)
Pontotoci leping	1832	Ameerika Ühendriigid	Chickasaw Nation	Maade võõrandamine ja maa müügist saadav rahaline tulu	6,422,400 aakrit (25,991 km²).

Pärast kodusõda

Kuna Chickasaw'd olid kodusõja ajal konföderatsiooni poolel, sõlmis Ameerika Ühendriikide valitsus nendega 1866. aastal uue rahulepingu. Selles nõuti, et nad vabastaksid oma orjad ja annaksid kodakondsuse vabastatud orjadele, kes soovisid jääda Chickasaw Nation'ile. Vabastatud orjad ja nende järeltulijad said tuntuks kui Chickasaw Freedmen. Vabastatud isikute järeltulijad elavad jätkuvalt Oklahomas.

Chickasaw Nation ei andnud Chickasaw Freedmenile kodakondsust. Selle tõttu karistas USA valitsus Chickasaw'd. Valitsus võttis pool nende maadest ilma neile maksmata, kuigi maa oli neile juba teiste lepingutega antud. ^[]

Chaloklowa Chickasaw indiaanlaste rahvas tunnistati 2005. aastal Lõuna-Carolina poolt "riigi poolt tunnustatud rühmaks". Nende peakorter asub Hemingway's, Lõuna-Carolinas. 2003. aastal taotlesid nad USA siseministeeriumi indiaanlaste asjade büroolt föderaalset tunnustamist, kuid seda ei saanud.

De Soto ekspeditsiooni teine etapp Apalachee'st Chicaza'sse.

Enoch Kelly Haney 18. sajandi tšikkasawi sõdalase stiliseeritud skulptuur Oklahomas asuvas tšikkasawi kultuurikeskuses.

Bernard Romans'i joonistus tšikkasaust, 1775

Ajalooline tähis Marionis, Arkansas, Arkansase'is pisaratee kohta

Fred Tecumseh Waite, kauboi ja Chickasaw Nationi riigimees

Valitsus

Kahekümnendal sajandil muutusid tšikkasaavid tšoktawidest sõltumatuks ja taastasid oma valitsuse. Praegu on nad föderaalselt tunnustatud kui Chickasaw Nation. Hõimu valitsuse peakorter asub Adas, Oklahoma osariigis.

Kultuur

Pealike nimede lõpus on järelliide -mingo. Näiteks Tishomingo oli kuulsa Chickasaw pealiku nimi.

2010. aastal avas hõim Oklahoma osariigis Sulphuris Chickasaw kultuurikeskuse.

Märkimisväärsed tšikkasaavlased

Travis Childers, USA demokraatide kongresmene Mississippi osariigist

Küsimused ja vastused

K: Millist keelt räägivad tšikkasawad?

V: Chickasaw'd räägivad muskogeani keelt.

K: Kus elasid chickasaw'd kõigepealt?

V: Chickasaw'd elasid kõigepealt Põhja-Ameerika lääneosas.

K: Millal kolisid chickasaw'd Mississippi jõest ida poole?

V: Enne esimest kokkupuudet Euroopaga kolisid nad Mississippi jõest ida poole.

K: Kes olid mõned eurooplased, kellel olid suhted chickasaw'dega?

V: Prantsuse, inglise ja hispaanlased suhtlesid Chickasaw'ga koloniaalajal.

K: Miks sunniti nad 1832. aastal oma maad müüma?

V: Ameerika Ühendriikide valitsus sundis neid 1832. aastal oma maad müüma ja ümber asuma India territooriumile (Oklahoma).

K: Kus elab enamik neist praegu?

V: Enamik neist elab praegu Oklahomas.

K: Kuidas on juhtkond hõimu sees edasi antud?

V: Traditsiooniliselt antakse hõimusisene juhtimine edasi emalt lastele emaliini põlvnemise süsteemi kaudu.