Chickasaw (tšikkasaavid) — Mississippi ja Oklahoma põlisrahvas
Chickasaw (tšikkasaavid) — põlise Mississippi ja Oklahomasse kolinud hõimu ajalugu, kultuur, keel ja tänane Chickasaw Nation. Avasta traditsioonid, sundkoloniseerimine ja identiteet.
Chickasaw on Põhja-Ameerika kaguosas elav indiaanlaste rahvas. Enne eurooplaste saabumist elasid nad Ameerika Ühendriikide kaguosas Mississippi, Alabama ja Tennessee osariikides. Nad räägivad muskogeani keelerühma kuuluvat tšikkasaava (Chickasaw) keelt ning on föderaalselt tunnustatud kui Chickasaw Nation.
Ajalooline taust
Chickasaw' rahva esivanemad olid osa laiemast Mississippi oru (Mississippian) kultuurist, kellele olid iseloomulikud suuremad asulad ja platvormmüürid. Esialgu elasid tšikkasaavid Põhja-Ameerika lääneosas, kuid millalgi enne esimest kontakti Euroopaga kolisid nad Mississippi jõest ida poole ning asustasid peamiselt praeguse Mississippi kirdeosa. Nad olid juba siin, kui Euroopa maadeavastajad ja kaupmehed piirkonda jõudsid.
Koloniaalajal olid Chickasaw'del poliitilised ja kaubanduslikud suhted prantslaste, inglaste ja hispaanlastega; sageli liitusid nad ühe või teise võimuga vastavalt oma huvidele. Ameerika Ühendriigid pidasid chickasaw'd üheks viiest tsiviliseeritud hõimust, sest nad omandasid mitmeid euroopalikke kombeid ja institutsioone. 1830. aasta India eemaldamise seadus ja sellega seotud surve sundisid neid 1832. aastal oma traditsioonilised alad müüma (Treaty of Pontotoc Creek) ning 1830. aastate jooksul kolima indiaanlaste territooriumile (Oklahoma). See ränne, mida sageli nimetatakse ka üheks osaks "Trail of Tears"'i sündmustest, muutis nende elukorraldust ja põhjustas suuri kaotusi.
Kultuur ja sotsiaalne korraldus
Chickasaw' kultuur on tihedalt seotud lähedaste sugulasrahvastega, eriti Choctaw'dega; nende keeled kuuluvad sama lääne-muskogeani haru ning neil on palju ühiseid kombeid ja mütoloogiat. Traditsiooniliselt jagunesid chickasaw'd kaheks suuremaks rühmaks: Impsaktea ja Intcutwalipa. Traditsiooniliselt järgisid nad matrilineaarse põlvnemise süsteemi: pärand, osa omandist ja teatud sotsiaalsed õigused läksid naise kaudu edasi ning hõimu juhtpositsused võisid kulgeda emapoolse liini kaudu.
Nende majanduse ja toitumise aluseks olid põlluharimine (mais oli peamine põllukultuur), jahindus ja kalapüük. Kultuurilisteks väljendusteks olid meelelahutuslikud ja rituaalsed mängud (nt traditsiooniline pallimäng, mis meenutab mõneski vormis lakrosse), tantsud, pidustused ning rituaalid, mis tihti seotud aastaaegade ja saagiga.
Kaasaegne olukord
Tänapäeval elab enamik Chickasaw'st Oklahomas. Oklahoma Chickasaw Nation on üks Ameerika Ühendriikide föderaalselt tunnustatud hõimudest ning suuruselt üheteistkümne kuni neljateistkümne seas (täpne koht sõltub arvestusest). Chickasaw Nationi pealinn ja halduskeskus asub Ada linnas Oklahomas.
Tänapäeva Chickasaw Nation haldab laiaulatuslikke teenuseid oma liikmetele: tervishoid ja haiglad, haridusprogrammide ja stipendiumid, elamufondid, kultuuri- ja keeleprojektid (keele elavdamine ja õpetamine), samuti erinevad majandustegevused, mis rahastavad neid teenuseid. Majandustegevusteks on muu hulgas turism ja meelelahutus, teenindusettevõtted ning mitmesugused äriühendused ja investeeringud, mis aitavad suurendada hõimu iseseisvust ja sissetulekuid.
Chickasaw'd teevad aktiivselt tööd oma keele, traditsioonide ja ajaloo säilitamiseks ning taaselustamiseks. Paljud projektid keskenduvad keeleõppele, noortetööle ja kultuuripärandi talletamisele, et tagada rahva identiteedi jätkamine ka tulevastele põlvedele.
Seosed teiste rahvastega
Chickasaw'd jagavad pikka ajalugu ja tihedaid sugulus- ning kultuurisuhteid Choctaw'de ja teiste muskogeani rahvastega. Mõlema rahva ajalugu on seotud ühiste algpaikade, liitude ja tihti ka ühiste poliitiliste otsustega koloniaalajal ja varauusaegses Ameerikas.
Kokkuvõtlikult on Chickasaw rahvas ajalooliselt ja tänapäeval oluline osa Põhja-Ameerika kaguosa põlisrahvaste pärandist: neil on tugev kultuuriline identiteet, oma keel ja isereguleeruv riiklik organisatsioon Oklahomas, mis töötab nii oma liikmete heaolu kui ka kultuuripärandi hoidmise nimel.
Etümoloogia
Nimi chickasaw kuulus algselt ühele chickasaw juhile. Chickasaw on ingliskeelne kirjapilt Chikashsha (malli:IPA-mus), mis tähendab "mässaja" või "pärineb Chicsa'st".
Ajalugu
Chickasaw päritolu ei ole kindlalt teada. Kahekümnenda sajandi teadlased, nagu arheoloog Patricia Galloway, arvavad, et Chickasaw ja Choctaw pärinevad Plaquemine'i kultuurist ja teistest rühmadest, kelle esivanemad on elanud Mississippi jõe alamjooksul tuhandeid aastaid. Chickasaw ja Choctaw muutusid siis 17. sajandil eraldi rahvasteks. Kui eurooplased nendega esimest korda kokku puutusid, elasid chickasaw'd tänapäeva Lõuna-Carolinas ja Mississippi kirdeosas asuvates külades.
Chickasaw'd võisid olla selle piirkonna sisserändajad. Nende suulise ajaloo kohaselt kolisid nad Mississippi jõest lääne poole tänapäeva Mississippi osariiki juba eelajaloolisel ajal.
Üks teine versioon tšikkasaavide loomisloost on, et nad tulid maapõuest Nanih Waiya juures, mis on suur küngas, mille metsarahvas ehitas umbes 300 pKr.
1540. aastal kohtas hispaania maadeuurija Hernando De Soto tšikkasaavide esivanemaid ja peatus ühes nende linnas. Pärast mitmesuguseid erimeelsusi ründasid Ameerika indiaanlased De Soto ekspeditsiooni öise rünnaku käigus, mis peaaegu hävitas selle. Hispaanlased liikusid kiiresti edasi.
Chickasaw'd hakkasid ostma relvi brittidelt pärast Carolina koloonia asutamist 1670. aastal. Nad kasutasid neid relvi tšoktoide rüüstamiseks. Nad võtsid mõned liikmed vangi ja müüsid nad brittidele indiaanlaste orjaks. Kui Choctaw'd hakkasid prantslastelt relvi ostma, lõppesid orjarüüsteretked.
Tšikkasaw'd olid 18. sajandil liitlased brittidega ja pidasid 18. sajandil lahinguid prantslaste ja tšoktaw'dega, näiteks 26. mail 1736 toimunud Ackia lahingus. Need jätkusid kuni Prantsusmaa kaotas brittidele seitsmeaastases sõjas (mida Põhja-Ameerikas nimetatakse Prantsuse ja indiaanlaste sõjaks).
Pärast Ameerika revolutsioonisõda olid tšikkasaavid uute Ameerika Ühendriikide liitlased ja võitlesid vana Loode-Territooriumi indiaanlaste vastu. Shawnee ja teised Loode-Indiaanlased said 20. augustil 1794 toimunud Fallen Timbersi lahingus lüüa.
Suhted Ameerika Ühendriikidega
George Washington (esimene USA president) ja HenryKnox (esimene USA sõjaminister) tegid ettepaneku indiaanlaste kultuuriliseks ümberkujundamiseks. Washington uskus, et indiaanlased on valgete inimestega võrdsed, kuid nende ühiskond ei ole sama hea. Ta mõtles välja poliitika nende "tsiviliseerimiseks" ja Thomas Jefferson jätkas seda. Washingtoni plaan hõlmas indiaanlaste suhtes erapooletut õigusemõistmist; indiaanlaste maade reguleeritud ostmist; indiaanlaste ühiskonna tsiviliseerimiseks või parandamiseks tehtavate katsete edendamist ning nende karistamist, kes rikkusid indiaanlaste õigusi. Valitsus määras indiaanlaste agendid. Nad elasid indiaanlaste seas, et õpetada neile, kuidas elada nagu valged. 19. sajandil võtsid tšikkasawad üha enam üle Euroopa-Ameerika tavasid: nad rajasid koole, võtsid kasutusele talupidamise tavad, pöördusid kristlusele ja ehitasid oma elamuid Euroopa-Ameerika naabrite stiilis.
Hopewelli leping (1786)
Chickasaw kirjutas 1786. aastal alla Hopewelli lepingule. See leping tunnustas ametlikult rahu Chickasaw ja Ameerika Ühendriikide vahel.
1818. aasta leping
1818. aastal sõlmisid tšikkasawade juhid lepingu, millega loobusid kõigist Tennessee lõunapiirist põhja pool asuvatest maadest. Chickasaw'd säilitasid nelja ruutmiili suuruse reservatsiooni, kuid pidid maa rentima Euroopa immigrantidele.
Väljasaatmise ajastu (1837)
Chickasaw'd said Ameerika Ühendriikidelt 3 miljonit USA dollarit oma maade eest Mississippi jõest ida pool. Teised hõimud, kes said maa-abiraha vastutasuks territooriumi loovutamise eest. 1836. aastal nõustusid chickasaw'd ostma Choctaw'delt maad Indian Territory's. Nad maksid Choctaw'dele oma maa lääneosa eest 530 000 dollarit. Peaaegu 30 aasta jooksul ei maksnud USA Chickasaw'le 3 miljonit dollarit, mis ta neile nende territooriumi eest Kaguosas võlgnes.
Chickasaw'd kogunesid 4. juulil 1837. aastal Memphisesse, Tennessee osariigis, koos kogu oma kaasaskantava varaga: vara, kariloomad ja orjastatud afroameeriklased. Kolm tuhat ja üks Chickasaw ületasid Mississippi jõe. Selle teekonna jooksul, mida kõik kagupoolsed hõimud, kes pidid selle läbima, nimetavad sageli pisarate teekonnaks, suri üle 500 chickasaw'd düsenteeriasse ja rõugetesse.
Kui chickasaw'd jõudsid India territooriumile, ühendasid Ameerika Ühendriigid nad choctaw'de rahvaga. Chickasaw kirjutas 1850. aastatel oma põhiseaduse.
Ameerika kodusõda (1861)
Chickasaw Nation sai 1861. aastal Ameerika Konföderatsiooni liitlaseks. Nad tegid seda seetõttu, et Ameerika Ühendriikide valitsus oli nad oma maadelt välja sundinud ja ei kaitsnud neid läänepoolsete tasandike hõimude vastu. Konföderatsiooni ametnikud pakkusid, et Ameerika indiaanihõimud saavad iseseisva indiaaniriigi, kui konföderatsioon võidab.
Ameerika kodusõja alguses sai Albert Pike konföderatsiooni saadikuks põlisameeriklaste juures. Ta pidas läbirääkimisi mitmete lepingute üle, sealhulgas 1861. aasta juulis sõlmitud lepingu Choctawade ja Chickasawadega. Leping hõlmas paljusid asju, näiteks Choctaw' ja Chickasaw' rahva suveräänsust, võimalust saada Ameerika Ühendriikide Konföderatsiooni kodakondsus ja delegaat Ameerika Ühendriikide Konföderatsiooni esindajatekojas. Kuna Chickasaw'd asusid Ameerika Ühendriikide konföderatsiooni poolele Ameerika kodusõja ajal, pidid nad pärast sõda loovutama osa oma maast. USA vabastas ka kõik Chickasaw'dele kuulunud orjad. Ameerika Ühendriikidesse naasnud Chickasaw liikmetele anti USA kodakondsus.
Lepingud
| Leping | Aasta | Allkirjastatud | Kus | Peamine eesmärk | Loovutatud maa |
| Leping Chickasaw'ga | 1786 | Ameerika Ühendriigid | Hopwell, SC | Rahu ja kaitse, mida pakuvad USA ja määratleda piirid | EI KOHALDATA |
| Leping Chickasaw'ga | 1801 | Ameerika Ühendriigid | Chickasaw Nation | Õigus teha vaguniteed läbi Chickasaw Nationi, tunnistada USA poolt pakutavat kaitset. | (Ei ole veel saadaval) |
| Leping Chickasaw'ga | 1805 | Ameerika Ühendriigid | Chickasaw Nation | Likvideerida võlg USA kaupmeeste ja kaupmeeste ees. | (Ei ole veel saadaval) |
| Chickasaw'ga sõlmitud leping | 1816 | Ameerika Ühendriigid | Chickasaw Nation | Maa loovutamine, saastekvootide eraldamine ja Chickasaw Nationile reserveeritud maa-alad. | (Ei ole veel saadaval) |
| Chickasaw'ga sõlmitud leping | 1818 | Ameerika Ühendriigid | Chickasaw Nation | Maa loovutamine, maa loovutamise eest tehtavad maksed ja piiride määratlemine | (Ei ole veel saadaval) |
| Franklini leping (ratifitseerimata) | 1830 | Ameerika Ühendriigid | Chickasaw Nation, vt Hirami vabamüürlaste loož nr. 7 | loovutada maad Mississippi jõest ida pool ja pakkuda kaitset "nõrgale" hõimule. | (Ei ole veel saadaval) |
| Pontotoci leping | 1832 | Ameerika Ühendriigid | Chickasaw Nation | Maade võõrandamine ja maa müügist saadav rahaline tulu | 6,422,400 aakrit (25,991 km2). |
Pärast kodusõda
Kuna Chickasaw'd olid kodusõja ajal konföderatsiooni poolel, sõlmis Ameerika Ühendriikide valitsus nendega 1866. aastal uue rahulepingu. Selles nõuti, et nad vabastaksid oma orjad ja annaksid kodakondsuse vabastatud orjadele, kes soovisid jääda Chickasaw Nation'ile. Vabastatud orjad ja nende järeltulijad said tuntuks kui Chickasaw Freedmen. Vabastatud isikute järeltulijad elavad jätkuvalt Oklahomas.
Chickasaw Nation ei andnud Chickasaw Freedmenile kodakondsust. Selle tõttu karistas USA valitsus Chickasaw'd. Valitsus võttis pool nende maadest ilma neile maksmata, kuigi maa oli neile juba teiste lepingutega antud. []
Chaloklowa Chickasaw indiaanlaste rahvas tunnistati 2005. aastal Lõuna-Carolina poolt "riigi poolt tunnustatud rühmaks". Nende peakorter asub Hemingway's, Lõuna-Carolinas. 2003. aastal taotlesid nad USA siseministeeriumi indiaanlaste asjade büroolt föderaalset tunnustamist, kuid seda ei saanud.
De Soto ekspeditsiooni teine etapp Apalachee'st Chicaza'sse.
Enoch Kelly Haney 18. sajandi tšikkasawi sõdalase stiliseeritud skulptuur Oklahomas asuvas tšikkasawi kultuurikeskuses.
Bernard Romans'i joonistus tšikkasaust, 1775
Ajalooline tähis Marionis, Arkansas, Arkansase'is pisaratee kohta
Fred Tecumseh Waite, kauboi ja Chickasaw Nationi riigimees
Valitsus
Kahekümnendal sajandil muutusid tšikkasaavid tšoktawidest sõltumatuks ja taastasid oma valitsuse. Praegu on nad föderaalselt tunnustatud kui Chickasaw Nation. Hõimu valitsuse peakorter asub Adas, Oklahoma osariigis.
Kultuur
Pealike nimede lõpus on järelliide -mingo. Näiteks Tishomingo oli kuulsa Chickasaw pealiku nimi.
2010. aastal avas hõim Oklahoma osariigis Sulphuris Chickasaw kultuurikeskuse.
Märkimisväärsed tšikkasaavlased
- Travis Childers, USA demokraatide kongresmene Mississippi osariigist
Küsimused ja vastused
K: Millist keelt räägivad tšikkasawad?
V: Chickasaw'd räägivad muskogeani keelt.
K: Kus elasid chickasaw'd kõigepealt?
V: Chickasaw'd elasid kõigepealt Põhja-Ameerika lääneosas.
K: Millal kolisid chickasaw'd Mississippi jõest ida poole?
V: Enne esimest kokkupuudet Euroopaga kolisid nad Mississippi jõest ida poole.
K: Kes olid mõned eurooplased, kellel olid suhted chickasaw'dega?
V: Prantsuse, inglise ja hispaanlased suhtlesid Chickasaw'ga koloniaalajal.
K: Miks sunniti nad 1832. aastal oma maad müüma?
V: Ameerika Ühendriikide valitsus sundis neid 1832. aastal oma maad müüma ja ümber asuma India territooriumile (Oklahoma).
K: Kus elab enamik neist praegu?
V: Enamik neist elab praegu Oklahomas.
K: Kuidas on juhtkond hõimu sees edasi antud?
V: Traditsiooniliselt antakse hõimusisene juhtimine edasi emalt lastele emaliini põlvnemise süsteemi kaudu.
Otsige