Ekspeditsioon

Varased ajaloolised uuringud

Foiniiklased

Foiniiklased olid kultuur, mis eksisteeris Levandi rannikualal juba 3. aastatuhandel eKr. Nad ei olnud märkimisväärne kultuur kuni umbes 1100 eKr. Juba 9. sajandil eKr olid foiniiklased muutunud Vahemere piirkonna domineerivaks kultuuriks. Nad muutusid rikkaks kaubanduse kaudu. Sõja asemel kasutasid nad oma kolooniate laiendamiseks kaubanduskokkuleppeid ja liite. Foiniiklased arendasid välja arenenud navigatsioonioskused ja neil olid Vahemere parimad laevad. Nad uurisid üle maismaateede ja arendasid karavaniteed, et kaubelda kaugete kohtadega. Kartaago sai alguse Foiniiklaste kolooniast Aafrika põhjarannikul. Sellest sai nende suurim ja edukaim koloonia.

Karthagolased

Järk-järgult läksid kõik Vahemere lääneosa foiniiklaste kolooniad Karthago kontrolli alla. Ka kartagolased olid maadeavastajad. Varajased kirjanikud mainivad kahte suurt uurimisretke. Mõlemad toimusid umbes 500 eKr. Plinius vanem kirjutas, et Karthago saatis Euroopa kaugemaid piirkondi uurima uurija nimega Himilco. Aruanne ehk periplus (meresõiduprotokoll) ei ole säilinud, kuid teised varased kirjanikud on seda näinud. Tema laevastikus oli koguni 60 laeva. Ta oleks sõitnud mööda Pürenee poolsaart kuni Gallia rannikuni. Avienus, Rooma kirjanik 4. sajandist pKr, kirjutas ekspeditsioonist. Himilco liikus Bretagne'ist põhja poole Briti saartele. Tõenäoliselt otsis ta tina, mis oli tol ajal haruldane metall. Ta jõudis maale, mida nimetatakse ladina keeles insula sacra, "Püha saar", milleks üldiselt peetakse Iirimaad.

Umbes samal ajal saadeti meresõitja Hanno uurima Aafrika läänerannikut. Tema periplus on säilinud ja on üks varaseimaid säilinud käsikirju. Periplusesse on kantud maamärgid, sadamad ja nende vaheline kaugus. See on juhend, mida teised laevakaptenid saavad järgida. Hanno 60 laeva liikusid piki Aafrika rannikut lõunasse. Ta võis jõuda Sierra Leone ranniku lähedal asuva saareni. Kuni portugali maadeuurija Henry Meresõitja ajani ei ole andmeid teiste Lääne-Aafrika ranniku uurimisretkede kohta.

Kreeka maadeavastajad

Üks esimesi teaduslikke uurijaid oli Pytheas Massalia. Ta oli vana kreeklane, kes oli pärit tollasest Kreeka kolooniast Massalia (praegune Marseille). Ta tegi umbes 325. aastal eKr reisi Loode-Euroopasse. Ta sõitis ümber Suurbritannia. Pytheas oli esimene dokumenteeritud isik, kes kirjeldas keskööpäeva päikest. Ta on esimene teadaolev teaduslik külastaja ja arktilise polaarjää aruandja. Tema aruanne loodete kohta on varaseim teadaolev aruanne, mis viitab Kuule kui nende põhjusele.

Hiina uurimine

2. sajandil eKr uuris Han-dünastia suurt osa põhjapoolkera idaosast. 139. aastal eKr sõitis Han diplomaat Zhang Qian lääne poole, püüdes ebaõnnestunult sõlmida liidet Da Yuezhiga. Ta avastas riike, mille olemasolust hiinlased isegi ei teadnud. Ta oli reisinud kuni Induse jõeni Loode-Indias.

Karthago ja kolooniad

Keskaegsed uurimused

Viikingid

Viikingiajastul võib Skandinaavia eri piirkondadest tuvastada kolm erinevat viikingite rühma. Taanlased, rootslased (ka "venelased") ja norralased viikingid. "Rus", asutasid Kiievi asula. Oma nime järgi nimetasid nad seda Venemaaks (hiljem tuntud kui Venemaa). Rootsi viikingite maadeuurija Garðar Svavarsson oli esimene, kes 870. aastal Islandi ümber sõitis ja tuvastas, et tegemist on saarega. Umbes 890 pKr rändasid viikingid Norra Ohthere juhtimisel põhjas üle Põhja-Jäämere Valge mere äärde.

Umbes 982. aastal uuris norralane Erik Punane Gröönimaad. Aastal 986 pöördus ta tagasi Islandile, kust ta purjetas. Ta veenis teisi järgima teda ja asutas seal esimese asula. Aastaks 1000 elas seal tuhat asukat. Eriku teine poeg kolmest, Leif Erikson oli tõenäoliselt esimene eurooplane, kes astus Põhja-Ameerikasse. Ta maabus kohas, mida ta nimetas "Vinlandiks".

Marco Polo

Marco Polo (1254-1324) oli Veneetsia kaupmees ja maadeuurija. Ta reisis läbi Aasia mongoli impeeriumi hiilgeajal. Ta oli üks esimesi eurooplasi, kes uuris Ida-Aasiat. Ta lahkus Veneetsiast 17-aastaselt koos oma isa ja onuga. Nad reisisid mööda seda, millest hiljem sai Siiditee. Nad jõudsid Cathay'sse (Hiina), kus Marco Polo astus Kublai Khani õukonda. Ta reisis ja uuris Hiinat 24 aastat. Ta tõi tagasi elevandiluust, jade'i, juveele, portselani ja siidi. Ta tõi Hiinast kaasa palju muudki, sealhulgas nuudleid, mida itaallased nimetasid pastaks.

Świętosława II Läänemerel

Avastamise ajastu

See oli periood Euroopa ajaloos 15. sajandi algusest kuni 17. sajandi alguseni. Selle suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul muutus eurooplaste maailmapilt täielikult. Euroopa suurriigid saatsid laevu ümber maailma, et otsida uusi kaubateid. Nad otsisid selliseid kaubanduskaupu nagu kuld, hõbe ja vürtsid. Selle käigus avastasid eurooplased uusi, neile täiesti tundmatuid inimesi ja maid. Mõned selle ajastu maadeavastajad on järgmised:

• Christoph Kolumbus oli Genova meresõitja ja maadeuurija, kes oli Kastiilia Isabella teenistuses. Portugali lipu all purjetas ta 1492. aastal kolme laevaga, et avastada kaubatee Aasiasse. Selle asemel maandus ta Ameerikas. Arvati, et ta oli esimene eurooplane, kes nägi Ameerikat, kuid põhjamaade maadeavastajad olid külastanud seda kontinenti juba sajandeid varem. Tema avastused andsid tõuke teiste eurooplaste uurimisretkedele. Ta tegi kokku neli reisi. See läks kalliks maksma põliselanike seas, kellest paljud hävitati täielikult. Neil puudus immuunsus Euroopas levinud haiguste vastu. Haiguste, nälja ja eurooplastega peetud sõdade tõttu suri kuni viis miljonit põlisameeriklast.

• Vasco da Gama oli Portugali meresõitja. Ta oli esimene eurooplane, kes purjetas Indiasse Aafrika lõunatipus asuva Hea Lootuse neeme kaudu. Ta tegi selle uue kaubatee kaudu kolm reisi Indiasse. 1497. aastal lahkus ta Lissabonist nelja laevaga ja ühe tundmatu nimega laevalaga. Ükski Euroopa maadeuurija enne teda ei olnud sõitnud kaugemale kui koht, mida praegu nimetatakse Lõuna-Aafrikaks. Vasco da Gama purjetas ümber Aafrika mandri põhja. Tema reisid panid Portugali väga võimsasse positsiooni Indiaga kauplemiseks. Portugallased rajasid piki Aafrika rannikut eelpostid.

• Ferdinand Magellan oli Portugali maadeuurija. Hispaania lipu all lendades leidis ta Magellani väina (mis sai tema järgi nime), mis ühendab Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga. Ta oli esimene eurooplane, kes seilas Vaikset ookeani. Ta hukkus 1521. aastal Filipiinidel. Kuid tema laevad purjetasid baskist meresõitja Juan Sebastián Elcano juhtimisel lääne suunas Hispaaniasse, lõpetades maailma ümbermaailmareisi. See tõestas, et Maa on ümmargune.

• Giovanni da Verrazzano oli Firenze päritolu Põhja-Ameerika uurija, kes sõitis Prantsuse lipu all. Ta on tuntud selle poolest, et oli esimene eurooplane (pärast norralasi), kes uuris Ameerika Ühendriikide idarannikut. 1524. aastal saatis Prantsusmaa kuningas Verrazzano otsima "Loodepääsu" Aasiasse läbi Põhja-Ameerika. Ta uuris Põhja-Carolinas asuva Cape Feari ja Newfoundlandi vahelist rannikut. Ta uuris praegust New Yorgi sadamat ja Narragansetti lahte. Ta kirjutas aruandeid leitud maade ja elanike kohta. Mõned neist olid täpsed, mõned aga mitte. Tema tagasipöördumine samal aastal andis Prantsusmaale õiguse kogu Põhja-Ameerikale. Ta purjetas veel kaks korda Ameerikasse. Oma viimasel reisil võeti ta vangi, tapeti ja söödi kannibalite poolt. Arvatakse, et see toimus Guadeloupe'il Kariibi merel.

• Samuel de Champlain oli prantsuse meresõitja, kartograaf ja maadeuurija. Aastal 1608 asutas ta Quebec City. Ta külastas Champlain'i järve (mis sai tema järgi nime). Ta on tunnustatud kui Uus-Prantsusmaa isa. Champlain uuris suurt osa New Yorgi lääneosast ja Suurte järvede idaosast.

• James Cook oli inglise maadeuurija, meresõitja ja kartograaf. Kapten Cook tegi kolm reisi Vaiksesse ookeani. Ta kaardistas paljusid piirkondi ning kandis esimest korda Euroopa kaartidele mitmeid saari ja rannikualasid. Ta uuris Austraalia idarannikut ja külastas Hawaii saari. Samuti kaardistas ta esimesena osa Uusfoundlandi ja Uus-Meremaa territooriumist. 1769. aastal sai ta kingituse polüneesia preestrilt nimega Tupaia. See oli kaart kõigist Vaikse ookeani lõunaosa suurematest saartest - esimene kaart, mida ükski eurooplane oli kunagi näinud. See vastas sellele, mida Cook oli juba uurinud, ja sisaldas ka teisi Vaikse ookeani osi, mida ta polnud näinud. See võimaldas tal tuua tagasi täpse Vaikse ookeani kaardi.

Kaasaegsed uuringud

Universumi uurimine

Inimene uurib kosmost mitmel põhjusel. Esimesena uuriti seda inimsilmadega. Muistsed inimesed kaardistasid universumi, mida nad nägid. Seejärel leiutati teleskoobid. sajandi keskel hakkas inimene tegelikult kosmoseuuringuid tegema rakettide ja kosmoseaparaatidega. Kõige olulisemad põhjused on teaduslikud uuringud ja inimeste huvi universumi kohta rohkem teada saada. Kosmoseuuringud on arendanud uusi tehnoloogiaid. See on loonud uusi tooteid ja uusi tööstusharusid.

Teadusuuringud

Teadusuuringutes on uurimine üks kolmest empiirilise uuringu eesmärgist. Teised kaks eesmärki on kirjeldamine ja selgitamine. Mõistet kasutatakse tavaliselt metafooriliselt. Näiteks võib inimene rääkida interneti uurimisest, seksuaalsuse uurimisest või mõistetest, mida füüsiliselt uurida ei saa.

Seotud leheküljed

• Ekspeditsioon
• Explorer