Pliny the Elder
Gaius Plinius Secundus (23 pKr. - 25. august 79 pKr.), paremini tuntud kui Plinius vanem, oli Rooma kirjanik, loodusteadlane ja loodusfilosoof, samuti varase Rooma keisririigi mere- ja väejuhataja ning keiser Vespasianuse isiklik sõber.
Veetes suurema osa oma vabast ajast looduslike ja geograafiliste nähtuste uurimiseks, kirjutades või uurides neid kohapeal, kirjutas ta entsüklopeedilise teose "Natural History" ("Naturalis Historia"), mis sai eeskujuks paljudele hilisematele entsüklopeedilistele tekstidele.
Plinius vanem suri 25. augustil 79 pKr. Ta üritas laevaga päästa sõpra ja tema perekonda Vesuuviuse purskamisest. Vulvioos oli just hävitanud Pompeji ja Herculaneumi linnad.
Pliniuse looduslugu
Naturalis Historia on üks suurimaid teoseid, mis on säilinud Rooma impeeriumist kuni tänapäevani. See väidab, et katab kogu antiikteadmiste valdkonna, tuginedes Pliniuse käsutuses olevatele parimatele autoriteetidele. Ta väidab, et ta on ainus roomlane, kes on sellise teose kunagi ette võtnud. See hõlmab botaanika, zooloogia, astronoomia, geoloogia ja mineraloogia valdkondi ning nende ressursside kasutamist. See on endiselt Rooma ajastu ja tolleaegse tehnoloogia arengu ning loodusnähtuste mõistmise standardteos.
Mõned tehnilised edusammud, mida ta arutab, on nende leiutiste ainsad allikad, nagu näiteks kaevandamistehnika hõõrumine või vesiveskite kasutamine vilja purustamiseks või jahvatamiseks. Palju sellest, millest ta kirjutas, on leidnud kinnitust arheoloogias. See on praktiliselt ainus teos, mis kirjeldab tolleaegsete kunstnike tööd, ja on kunstiajaloo jaoks võrdlusteos.
Teos sai eeskujuks kõigile hilisematele entsüklopeediatele, kuna see sisaldas uuritud teemade ulatust, vajadust viidata algupärastele autoritele ja põhjalikku sisukorda. Teos on pühendatud Pliniuse lähedase sõbra, keiser Vespasianuse pojale, keiser Tiituse esimesel valitsemisaastal keisrile Tiitusele. See on ainus Pliniuse säilinud teos ja viimane, mille ta avaldas, kuna tema ootamatu ja ootamatu surma ajal 79. aastal pKr Vesuuviuse purske ajal puudus viimane läbivaatamine.
Loodusajalugu koosneb 37 raamatust. Plinius koostas ise oma sisukorra. Alljärgnevas tabelis on esitatud kokkuvõte, mis põhineb teemade tänapäevastel nimetustel.
| I | Eessõna ja sisukord, autoriteetide loetelu |
| II | Maailma matemaatiline ja füüsikaline kirjeldus |
| III-VI | Geograafia ja etnograafia |
| VII | Antropoloogia ja inimese füsioloogia |
| VIII-XI | Zooloogia |
| XII-XXVII | botaanika, sealhulgas põllumajandus, aiandus ja farmakoloogia |
| XXVIII-XXXII | |
| XXXIII-XXXVII | Kaevandamine ja mineraloogia, eriti selle rakendamine elus ja kunstis, sealhulgas: |
Pliniuse looduslugu
Naturalis Historia on üks suurimaid teoseid, mis on säilinud Rooma impeeriumist kuni tänapäevani. See väidab, et katab kogu antiikteadmiste valdkonna, tuginedes Pliniuse käsutuses olevatele parimatele autoriteetidele. Ta väidab, et ta on ainus roomlane, kes on sellise teose kunagi ette võtnud. See hõlmab botaanika, zooloogia, astronoomia, geoloogia ja mineraloogia valdkondi ning nende ressursside kasutamist. See on endiselt Rooma ajastu ja tolleaegse tehnoloogia arengu ning loodusnähtuste mõistmise standardteos.
Mõned tehnilised edusammud, mida ta arutab, on nende leiutiste ainsad allikad, nagu näiteks kaevandamistehnika hõõrumine või vesiveskite kasutamine vilja purustamiseks või jahvatamiseks. Palju sellest, millest ta kirjutas, on leidnud kinnitust arheoloogias. See on praktiliselt ainus teos, mis kirjeldab tolleaegsete kunstnike tööd, ja on kunstiajaloo jaoks võrdlusteos.
Teos sai eeskujuks kõigile hilisematele entsüklopeediatele, kuna see käsitles uuritavate teemade ulatust, vajadust viidata algupärastele autoritele ja põhjalikku sisukorda. Teos on pühendatud Pliniuse lähedase sõbra, keiser Vespasianuse pojale, keiser Tiituse esimesel valitsemisaastal keisrile Tiitusele. See on ainus Pliniuse säilinud teos ja viimane, mille ta avaldas, kuna tema ootamatu ja ootamatu surma ajal 79. aastal pKr Vesuuviuse purske ajal puudus viimane läbivaatamine.
Loodusajalugu koosneb 37 raamatust. Plinius koostas ise oma sisukorra. Alljärgnevas tabelis on esitatud kokkuvõte, mis põhineb teemade tänapäevastel nimetustel.
| I | Eessõna ja sisukord, autoriteetide loetelu |
| II | Maailma matemaatiline ja füüsikaline kirjeldus |
| III-VI | Geograafia ja etnograafia |
| VII | Antropoloogia ja inimese füsioloogia |
| VIII-XI | Zooloogia |
| XII-XXVII | botaanika, sealhulgas põllumajandus, aiandus ja farmakoloogia |
| XXVIII-XXXII | |
| XXXIII-XXXVII | Kaevandamine ja mineraloogia, eriti selle rakendamine elus ja kunstis, sealhulgas: |
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Plinius vanem?
V: Ta oli Rooma kirjanik, loodusteadlane ja loodusfilosoof, samuti varase Rooma impeeriumi mere- ja väejuhataja ning keiser Vespasianuse isiklik sõber.
K: Millega tegeles Plinius vanem vabal ajal?
V: Suurema osa oma vabast ajast veetis ta õppimise, kirjutamise või looduslike ja geograafiliste nähtuste uurimise alal.
K: Milline oli Plinius Vanema tuntuim teos?
V: Tema tuntuim teos oli entsüklopeediline teos pealkirjaga "Loodusajalugu" ("Naturalis Historia").
K: Millest sai "Natural History" eeskujuks?
V: Sellest sai eeskuju paljudele hilisematele entsüklopeedilistele tekstidele.
K: Millal Plinius vanem suri?
V: Ta suri 25. augustil 79 pKr.
K: Kuidas Plinius vanem suri?
V: Ta suri, kui ta üritas laevaga päästa sõpra ja tema perekonda Vesuuvi purskelt, mis oli just hävitanud Pompeji ja Herculaneumi linnad.
K: Kes oli Plinius Vanema isiklik sõber?
V: Ta oli keiser Vespasianuse isiklik sõber.
