Vespasianus — Rooma keiser (69–79 pKr.) ja Flaviuse dünastia rajaja
Vespasianus — Rooma keiser (69–79 pKr.), Flaviuse dünastia rajaja. Lugu tema väejuhtimisest, finantsreformidest, Juudamaa kampaaniast ja Colosseumi algatustest.
Vespasianus (Titus Flavius Vespasianus, 17. november 9 pKr. - 23. juuni 79) oli Rooma keiser aastatel 69-79 pKr.
Vespasianus oli Flaviuse dünastia rajaja, kes valitses impeeriumi veerand sajandit. Kuigi ta oli 51. aastal pKr. konsuliks, sai Vespasianus kõrgemalt hinnatud kui edukas väejuht. Ta osales Rooma sissetungisBritanniasse 43 p16 ja juudi mässus 66 p29-38.
Samal ajal kui Vespasianus valmistas end viimase kampaania ajal Jeruusalemma piiramiseks, sooritas keiser Nero enesetapu, paisates impeeriumi kodusõja aastasse, mida tuntakse nelja keisri aasta nime all. Pärast seda, kui keisrid Galba ja Otho surid kiiresti üksteise järel, sai Vitellius aprillis 69 pKr keisriks.
Vastuseks kuulutasid Egiptuse ja Juudamaa armeed Vespasianuse 1. juulil keisriks.p43 Keisrivõimu taotlemisel ühendas Vespasianus jõud Süüria kuberneri Mucianuse ja Pannoonia kindral Primusega. Primus ja Mucianus juhtisid Flavia vägesid Vitelliuse vastu, samal ajal kui Vespasianus sai Egiptuse üle kontrolli. 20. detsembril sai Vitellius lüüa ja järgmisel päeval kuulutas Rooma senat Vespasianuse keisriks.
Vespasianuse valitsemise kohta tema kümneaastase keisririigi ajal on säilinud vähe faktilist teavet. Tema valitsemisaeg on kõige paremini tuntud finantsreformide, eduka Juudamaa-vastase kampaania ja mitme ambitsioonika ehitusprojekti, näiteks Colosseumi ehitamise poolest. Pärast tema surma 79. aastal järgnes talle tema vanim poeg Titus.
Taust ja perekond
Vespasianus sündis tagasihoidlikust, kuid ambitsioonikast perest. Tema perekond kuulus algselt ratsanike (equites) hulka, kuid saavutas hiljem senatori positsiooni. Ta abiellus Flavia Domitillaga, kellega tal oli kaks poega, Titus ja Domitianus (kes mõlemad hiljem keisriks said), ning tütar Flavia Domitilla. Perekonna nimi andis ka nimetuse Flaviuse dünastiale.
Sõjaväeline karjäär ja varasemad ametid
Vespasianus teenis Rooma väejõududes ja võttis osa suurtest vallutustest. Ta osales 43. a. pKr. Britannia vallutamises ning eristus enesekindla ja korraliku väejuhi ning administraatorina. Enne keisriks saamist oli ta saavutanud olulisi riiklikke ametikohti, sealhulgas konsuli ametikoha (51 pKr.) ning hiljem juhtis ta suuri väeüksusi Ida-provinssidesse suunatud sõjakäikudes.
Juudi sõda ja tee keisriks
66. aastal puhkes Juudamaal ulatuslik mäss Rooma vastu. Vespasianus määrati Judaea kindralks ning tema väed alustasid mässu mahasurumist. Tema kampaania tõi kaasa järkjärgulise edu: tema alluvad vallutasid mitmeid linnu ning lõpuks langes 70. aastal Jeruusalem, mis tähistas juudi templi hävitamist ja mässu lõppu (suur osa juhtimisest selle lõppfaasis langes tema pojale Titusele). Juudi sõda õnnestus osaliselt tänu Vespasianuse organiseerimis- ja juhtimisoskustele ning sõjalisele distsipliinile.
Nelja keisri aasta ja võimu kinnistamine
Pärast Nero surma puhkes 69. aastal impeeriumis võimuvõitlus. Lääne- ja idaprovintsid olid jagatud eri väejuhidude toetuse vahel. Vespasianus kuulutati keisriks idaosast ning sai tuge Egiptuse ja Süüria vägedelt. Tema liitlased Primus ja Mucianus võitlesid lääne rindel Vitelliuse vastu, kuni Vitellius langes ja Rooma senat tunnustas Vespasianust ametlikult keisrina. Pärast troonile tõusmist tegutses Vespasianus jõuliselt, et rahustada riiki, korrastada panku ja taastada avalik kord.
Finantsreformid ja administratiivsed sammud
Vespasianuse valitsemisajal pöörati erilist tähelepanu rahandusele: impeerium oli varasemate kriiside tõttu suurt rahalist kahju kandnud. Ta kehtestas uusi maksusid, parandas maksukogumise süsteemi ja vähendas riigikulusid. Üks tuntumaid juhtumeid on tema maks uriini eest — turgudel kogutud urineerimisel tekkiva amoniaagi kasu maksustati ning kui tema poeg Titus kritiseeris seda, vastas Vespasianus kuulsalt: “pecunia non olet” (rahal ei haise). Need sammud aitasid taastada riigi rahalist tasakaalu ning võimaldasid rahastada avalikke ehitisi ja armeed.
Ehitusprojektid ja kultuuripärand
Vespasianus alustas mitmeid suuremahulisi ehitusprojekte, mille eesmärk oli taastada Rooma kuvand pärast kodusõdu ja pakkuda linnakodanikele avalikke mugavusi. Kõige kuulsam neist on Flaviuse amfiteater ehk Colosseum, mille rajamist alustas Vespasianus ja mis valmis suures osas tema järglaste ajal. Lisaks ehitati linna uusi teid, templeid ja foorumeid ning rajati avalikke basseine ja saunu. Tema ehitustööde motiiviks oli nii praktiline taastamine kui ka poliitiline legitiimsuse kinnistamine läbi monumentaalsete avalike tööde.
Suhteid senatiga ja valitsemisstiil
Vespasianus püüdis saavutada tasakaalu keisrivõimu ja senaadi vahel: ta soovis säilitada autoriteeti, kuid vältida otsest vastuolu senatiga, mis oli mitmetel juhtudel tema varasemate eelkäijate ajal õõnestatud. Tema valitsemisstiil oli pragmaatiline ja konservatiivne — ta austas Rooma traditsioone, proovis stabiliseerida poliitilist elu ning tugevdada tsentraliseeritud võimu ilma liigsete üleminekute ja represseerimiseta.
Surm ja järelkäijad
Vespasianus suri 23. juunil 79 pKr. (mõned allikad märgivad surma põhjuseks haigust või palavikku) ja talle järgnes troonil tema vanim poeg Titus. Flaviuse dünastia jätkus selle kaudu veel ühe põlvkonna jagu: pärast Titust sai keisriks Domitianus. Vespasianuse pärandina peetakse tema rahu- ja majandusreforme ning algatatud ehitustöid, mis muutsid Roomat ja andsid impulsse impeeriumi taastamisele pärast kodusõda.
Pärand ja ajalooline hinnang
Ajaloolased hindavad Vespasianust sageli kui praktilist ja tasakaalukat valitsejat, kes suutis viia läbi vajalikke reforme ning taastada stabiilsuse. Tema rajatud Flaviuse dünastia andis Roomale kümneid aastaid suhtelist rahu ja jätkas sõjalist ning administratiivset tugevnemist. Samas meenutatakse teda ka kui tugevat sõjaväelist juhti, kelle otsused Juudamaa kampaanias ja riigi rahalise korrastamises olid olulised Rooma impeeriumi jätkuva võimu kindlustamisel.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Vespasianus?
V: Vespasianus (Titus Flavius Vespasianus, 17. november 9 pKr - 23. juuni 79) oli Rooma keiser aastatel 69-79. Ta asutas Flavianuse dünastia, mis valitses impeeriumi 27 aastat.
K: Millistes sõjakäikudes Vespasianus osales?
V: Vespasianus osales Rooma sissetungis Britanniasse 43. aastal pKr ja juudi mässus 66. aastal pKr.
K: Kuidas viis Nero enesetapp Vespasianuse keisriks saamiseni?
V: Pärast seda, kui Nero sooritas enesetapu, mis viis impeeriumi kodusõja aastasse, mida tuntakse nelja keisri aastana, kuulutasid Egiptuse ja Juudamaa armeed Vespasianuse 1. juulil keisriks. Ta ühendas jõud Süüria kuberneri Mucianuse ja Pannoonia kindral Primusega, et saada keisrivõim üle kontrolli. 20. detsembril sai Vitellius lüüa ja 21. detsembril kuulutas Rooma senat Vespasianuse keisriks.
Küsimus: Milliseid saavutusi omistatakse tema valitsemisajale?
V: Tema valitsemisaeg keisrina aastatel 69-79 pKr on tuntud finantsreformide, eduka kampaania Juudamaa vastu ja mitme ambitsioonika ehitusprojekti, näiteks Colosseumi ehitamise poolest.
K: Millal sai temast konsul?
V: Kuigi ta pidas konsuliametit 51. aastal pKr.
K: Kes järgnes talle pärast tema surma?
V: Tema surma järel 79 pKr. järgnes talle tema vanim poeg Tiitus.
Otsige