Colosseum (Flaviuse amfiteater, Rooma) — ajalugu, mõõtmed ja faktid
Colosseum (Flaviuse amfiteater) — Rooma ikoon: ajalugu, mõõtmed, 50 000 kohta, gladiaatorid, merelahingud ja faktid. Avasta antiikse amfiteatri saladused ja varemete lumm.
Colosseum, algselt tuntud kui Flaviuse amfiteater, on suur amfiteater Rooma linnas. Colosseumi ehitamist alustati umbes 70–72 pKr ja see lõpetati 80 pKr. Tööd alustas keiser Vespasianus ning ametlikult avas ja lõpetas rajatise keiser Tiitus; keiser Domitianus tegi aastatel 81–96 pKr täiendusi ja muudatusi. Amfiteater mahutas hinnanguliselt umbes 50 000 kuni 80 000 pealtvaatajat (tavapäraselt mainitakse umbes 50 000 istekohta) ja selle välismõõtmed on ligikaudu 156 meetrit lai, 189 meetrit pikk ja 57 meetrit kõrge. See on suurim amfiteater, mis ehitati Rooma impeeriumi ajal.
Ajalugu ja ehitus
Colosseum paikneb Itaalia pealinnas Roomas, Tiberi jõe idakaldal ja iidse Rooma foorumi idas. Foorum oli antiikajal avaliku elu keskpunkt: poliitika, turgude, rituaalide ja kogunemiste paik. Lähedal olid ka teised tähtsad paigad, nagu staadion vähem kui kilomeetri lõunas ja Kapitoolium veidi üle kilomeetri lääne pool.
Amfiteatri ehitus algas Vespasianuse ajal, kasutades templite ja teiste valitsushoonete varasid, mis olid varem hävitatud. Ehituses kasutati peamiselt travertiini, tufa- ja betooni (Rooma betoon), ning ehitusprojektis osalesid kogenud insenerid ja arhitektid (traditsiooniliselt on nimetatud arhitektina Rabiriust). Rajatise struktuur koosneb mitmest rõngast ja kaarest ning kolmest põhitasandist, kus iga tasandil on erinev klassikaline orden (rooma allikates mainitakse antiikseid Doric/Ionic/Corinthian elemente).
Algsel kujul oli areenapõrand puidust, mille all paiknes avar võlvkeldrite süsteem (hypogeum) — kaks tasapinda tunnelite ja kambritena, mis olid loomade, gladiaatorite ja lavakujunduse paigutamiseks. Hypogeum võimaldas kiirvahetust ja lavastatud üllatusi; see süsteem valmis ja laienes järk-järgult, osa allmaarakist ehitati Domitianuse ajal.
Kasutus ja etendused
Colosseumi peamiselt kasutati gladiaatorivõistlusteks, aga ka muudeks meelelahutusteks: loomajahid (venationes), kus metsloomad pidasid lahinguid või ründasid mõnikord ka vange, näidendid, peamine avalik hukkamised (hukkamised), rekonstruktsioonid lahingustseenidest ja isegi teatavasti üksikjuhtudel veega täidetud areenid mereväeliste lahingute (naumachiae) imiteerimiseks. Avalikel etendustel osalemine oli Rooma elanikele sageli tasuta — see oli osa riigi meelelahutus- ja poliitikastrateegiast.
Amfiteatri külastajate paigutus järgnes rangelt sotsiaalsele hierarhiale: eri klassid ja ametnikud istusid eraldatud sektori- ning rõdutasanditel; ringjaotus ja väljumiste süsteem (vomitoria) võimaldas suurt publikuvoogu kiirelt majandada. Arenal oli ka kattevõrk (velarium), mida kasutati vaatajate varjundamiseks tugeva päikese või vihma eest.
Keskaeg ja hilisem saatus
Keskajal, pärast viienda sajandi keskpaika, seda enam etenduste jaoks ei kasutatud. Colosseum hakkas peale antiikaja järkjärgult muutuma: seda kasutati elamutena, töökodadena, kristliku pühapaigana ning ehitusmaterjali (eriti travertini) varuna — kive viidi mitmeteks hilisematest ehitusteks, sealhulgas osaliselt ka Vatikani ja teiste kirikute ehitamiseks. Suured maavärinad (nt 847. ja 1349. aastal) ning aja jooksul aset leidnud vargused ja kivitõusmised põhjustasid amfiteatri osalist kokkuvarisemist; eriti rängalt kahjustus põhjapoolne külg, mis jättis tänapäevani nähtavad varemed.
Tänapäev ja kaitse
Colosseum on tänapäeval tähistatud Rooma sümbolina ja on üks linna külastatuimaid turismiobjekte. See on osa UNESCO maailmapärandi alast "Historic Centre of Rome". Arheoloogilised uuringud, restaureerimis- ja säilitustööd käivad pidevalt, et peatada edasist lagunemist ja tagada juurdepääs külastajatele. Varemete seisund on osaliselt tingitud maavärinate mõjust ja sajanditepikkusest materjali eemaldamisest.
Iga-aastased usulised ja kultuurilised sündmused on osa amfiteatri tänasest elust: Suurel reedel viib paavst tõrvikuga valgustatud "Ristitee" protsessiooni ümber amfiteatri eri tasandite, mis tõmbab nii paavstliku austuse kui ka turismi tähelepanu.
Huvi, kultuur ja faktid
- Näiteks: Colosseum on kujutatud viie sendi euromüntidel ja figureerib laialdaselt kirjanduses, filmis ja popkultuuris.
- Struktuur: Arenal oli algselt puidust põrand; hypogeum’i võlvkeldrid on nüüd osaliselt avatud külastajatele ning paljastavad allmaasüsteemi keerukuse.
- Mahutavus: Kuigi traditsiooniliselt mainitakse ~50 000 istekohta, varieeruvad hinnangud sõltuvalt sellest, kas arvestatakse seisvaid pealtvaatajaid ja ajutisi platvorme; tänapäeval on külastajate arv tugevalt reguleeritud.
- Arhitektuurilised detailid: Välisseinad koosnevad mitmest rõngastest kaarest ja sammastest, kus eri tasanditel kasutati klassikalisi arhitektuurilisi ordrid (rooma allikate kohaselt Doric, Ionic, Corinthian jne).
- Külastamine: Colosseumi saab külastada piletiga; on olemas giiditud ekskursioone, eriprogramme ja arheoloogilisi näitusi. Samal ajal jätkub restaureerimine, et ehitist paremini säilitada ja turvaliselt avada.
Colosseum on ajalooliselt ja kultuuriliselt oluline monument, mis illustreerib Rooma insenerioskust, antiikaja meelelahutuse vorme ning sajanditepikkust muutust avalikus ruumis — alates võimujulgetest mängudest kuni keskaegsete ja kaasaegsete kasutusviisideni.
Maa
Colosseumi ehitamine algas keiser Vespasianuse ajal umbes 70-72 pKr. Ala oli tasane, Caelianuse, Esquilini ja Palatini mäe vahelises orus. Läbi oru voolas oja, kuid see oli muudetud kanaliks. Inimesed olid selles piirkonnas elanud üle 200 aasta, kuid majad hävisid Rooma suures tulekahjus 64. aastal pKr. Keiser Nero võttis suure osa maast enda tarbeks. Ta ehitas suure palee, Domus Aurea, millel oli järv, aiad, sammastega kaetud katusega kaetud teed (portikusid) ja suured varjualused (paviljonid), kus sai istuda. Ta laskis teha pikema Aqua Claudia akvedukti, mis varustas seda piirkonda veega. Domus Aurea ees oli ka suur Nero pronksist kuju, Nero koloss. Aastal 68 pKr. kaotas Nero kontrolli valitsuse üle. Senat tegi ta avalikult ebaseaduslikuks ja ta tappis end varsti pärast seda.
Vana-Rooma kaart, mille paremas ülemises nurgas on Colosseum, mida nimetatakse Amphiteatrum Flaviumiks.
Suur mälestusmärk
Nero valitsemise lõpu tähistamiseks ehitas keiser Vespasianus Nero järve kohale Colosseumi. Seda nähti kui maa tagastamist Rooma rahvale. Roomlased ehitasid sageli monumente tähtsate sündmuste tähistamiseks ja Colosseum on osa sellest traditsioonist.
Suurem osa Domus Aureast lammutati. Järv täideti ja maa kasutati Colosseumi jaoks. Domus Aurea vanadesse aedadesse rajati gladiaatorite koolid ja muud hooned. Koloss jäeti alles, kuid Nero pea asendati. Vespasianus nimetas selle ümber päikesejumala Heliose järgi (Colossus Solis). Paljud ajaloolased väidavad, et Colosseumi nimi pärineb kolossist. Tavaliselt ehitati Rooma linnades amfiteatrid linna servale. Colosseum ehitati kesklinna; see paigutati tegelikult Rooma tegelikku ja sümboolsesse südamesse.
Hoone
Vespasianuse surma ajaks 79. aastal oli Colosseum valmis kuni kolmanda korruseni. Ülemine korrus valmis ja hoone avas tema poeg Titus 80. aastal. Cassius Dio ütles, et avamismängude ajal tapeti üle 9000 metslooma. Vespasianuse noorem poeg, keiser Domitianus muutis hoonet. Ta lisas hüpogeumi, maa-alused tunnelid, mida kasutati mängudel kasutatavate loomade ja orjade hoidmiseks. Samuti lisas ta Colosseumi ülaosas neljanda korruse, et lisada rohkem istekohti.
Remont
Aastal 217 sai Colosseum tulekahjus tugevasti kannatada. Cassius Dio ütles, et tulekahju põhjustas välk. Tulekahju hävitas amfiteatri sees olevad puidust ülemised korrused. See parandati täielikult alles umbes 240. aastal ning seda parandati veel 250. või 252. aastal ja uuesti 320. aastal. Theodosius II ja Valentinianus III (valitses 425-450) parandasid 443. aastal toimunud maavärina põhjustatud kahjustused; 484. ja 508. aastal järgnesid veel tööd. Viimased andmed gladiaatorivõistluste kohta pärinevad umbes 435. aastast, samas kui loomajahid jätkusid vähemalt 523. aastani.
Colosseum keskajal
Colosseum tegi keskajal läbi suuri kasutamismuutusi. 500ndate aastate lõpus ehitati hoone ühte osasse väike kirik. Arenat kasutati kalmistuna. Istekohtade all olevaid alasid kasutati majade ja töökodade jaoks. On andmeid, et ruumi renditi veel 1100. aastatel. Umbes 1200. aasta paiku võttis Frangipani perekond Colosseumi üle ja tegi sellest lossi.
1349. aasta suure maavärina ajal varises lõunapoolne väliskülg alla. Enamik langenud kividest kasutati Roomas paleede, kirikute, haiglate ja muude hoonete ehitamiseks. 1300. aastate keskel kolis põhjaosasse üks religioosne rühm, kes oli seal veel 1800. aastatel. Colosseumi sisemust kasutati ehituskivide tarnimiseks. Marmorfassaadi põletati, et valmistada kustutatud lubja. Pronksklambrid, mis pidasid kivimüüritist koos, rebiti seintelt maha, jättes jäljed, mis on tänapäevalgi veel näha.
Keskaegse Rooma kaart, millel on näidatud Colosseum
Colosseum tänapäeval
16. ja 17. sajandil otsisid kirikuametnikud sellele suurele ja hävinud hoonele kasutust. Paavst Sixtus V (1521-1590) tahtis hoone muuta villavabriks, et pakkuda tööd Rooma prostituutidele, kuid ta suri ja sellest ideest loobuti. 1671. aastal ütles kardinal Altieri, et seda võiks kasutada härjavõitlusteks. Paljud inimesed olid sellest ideest ärritunud, sellest loobuti kiiresti.
1749. aastal ütles paavst Benedictus XIV, et Colosseum on püha koht, kus varajased kristlased on kannatanud märtrisurma. Ta keelas inimestel rohkem ehituskive ära viia. Ta püstitas hoone sees ristipeatused. Ta ütles, et koht on pühaks tehtud seal surnud kristlike märtrite verega. Siiski puuduvad ajaloolised tõendid selle kohta, et Colosseumis oleks tapetud kristlasi.
Hiljem alustasid paavstid projekte, et päästa hoone lagunemise eest. Nad eemaldasid paljud taimed, mis olid hoonet üle kasvanud ja põhjustasid rohkem kahju. Fassaadi tugevdati 1807. ja 1827. aastal kolmnurksete telliskivikiiludega. Sisemist osa parandati 1831. ja 1846. aastal ning 1930. aastatel. Maa-alune ala kaevati osaliselt välja aastatel 1810-1814 ja 1874. Need kaevamised lõpetas Benito Mussolini 1930. aastatel.
Colosseumi interjöör, Rooma . Thomas Cole, 1832. Näha on ristipeatused areeni ümber ja paljud taimed, mis mõlemad eemaldati hiljem, 19. sajandil.
Colosseum aastal 1757, Giovanni Battista Piranesi
Kirjeldus
Väljaspool
Colosseum on vabalt seisev hoone, mis erineb varasematest Kreeka teatritest, mis olid ehitatud küngaste külgedesse. See on tegelikult kaks Rooma teatrit, mis on omavahel ühendatud. See on ovaalse kujuga, 189 meetrit (615 jalga / 640 Rooma jalga) pikk ja 156 meetrit (510 jalga / 528 Rooma jalga) lai. Selle pindala on 6 aakrit (24 281 m2). Välismüür on 48 meetrit (157 jalga / 165 Rooma jalga) kõrge. Kaugus ümber hoone oli 545 meetrit (1788 jalga / 1835 Rooma jalga). Areen on ovaalne 287 jalga (87 m) pikk ja 180 jalga (55 m) lai, mida ümbritseb 15 jalga (5 m) kõrge müür. Ümber areeni olid kõrgendatud istmeridad.
Välismüür valmistati umbes 100 000 kuupmeetri (130 000 kuupmeetri) travertiinkivist. Seda hoidsid kokku 300 tonni (660 000 naela) raudklambrid. Müüri kokkuhoidmiseks ei kasutatud mördi. Välissein on aastate jooksul tugevasti kahjustatud. Suured osad on pärast maavärinaid maha kukkunud. Välismüüri põhjakülg on endiselt püsti. Selle mõlemas otsas on kolmnurksed telliskivikiilud, mis lisati 1800. aastate alguses, et seina püsti hoida. Ülejäänud osa välisseinast, mis on praegu näha, on tegelikult algne sisemüür.
Colosseumi väliskülg, kus on näha, mis on jäänud välismüürist (vasakul) ja peaaegu täielik sisemüür (paremal).
Colosseumi algne fassaad
Colosseumi LII sissepääs, kus on veel näha Rooma numbreid.
Läbilõige Lexikon der gesamten Technik'ist (1904)
Küsimused ja vastused
K: Millal ehitati Colosseum?
V: Colosseumi ehitamist alustati umbes 70-72 pKr. ja see lõpetati 80 pKr. Keiser Domitianus tegi aastatel 81-96 pKr. mõned muudatused hoones.
K: Kui palju inimesi mahutas see hoone?
V: Selles oli istekohti 50 000 inimesele.
K: Mis on foorum?
V: Antiikajal oli foorum geograafiline ala, kus asusid peamised võimuhooned, samuti suur väljak, kus rahvas kohtus. See oli nii elamise, abiellumise, suurte pidude, kogukonna koosolekute jne koht.
K: Milliseid üritusi toimus Colosseumis?
V: Colosseumis toimusid gladiaatorivõistlused, loomajahid (kus loomad küttisid ja sõid vangi või gladiaatorid võitlesid loomade vastu), vangide hukkamised, näidendid ja lahingustseenid; mõnikord täideti see veega, et pidada merelahinguid.
K: Kas Colosseumi sisenemine oli sissepääsutasu?
V: Ei - Rooma rahvas võis Colosseumisse minna ilma igasuguste kuludeta; see oli tasuta.
K: Mis juhtus sellega keskajal?
V: Keskajal (pärast viienda sajandi keskpaika) lõpetati selle kasutamine etenduste korraldamiseks ja selle asemel kasutati seda eluasemena, töökodadena, kristliku pühapaigana ja ehituskivide varuna.
K: Kuidas on see tänapäeval sümboolselt kujutatud? V: Colosseum on praegu üks Rooma populaarsemaid turismiatraktsioone ja see on kujutatud viie sendi euromüntidel. Suurel reedel viib paavst tõrvikuga valgustatud "Ristitee" protsessiooni ümber amfiteatri eri tasandite.
Otsige