Colosseum
Colosseum, algselt tuntud kui Flaviuse amfiteater, on suur amfiteater Rooma linnas. Colosseumi ehitamist alustati umbes 70-72 pKr ja see lõpetati 80 pKr. Tööd alustas keiser Vespasianus ja keiser Tiitus lõpetas selle. Keiser Domitianus tegi aastatel 81-96 pKr. mõned muudatused. Selles oli istekohti 50 000 inimesele. See oli 156 meetrit lai, 189 meetrit pikk ja 57 meetrit kõrge. See on suurim Rooma impeeriumi ehitatud amfiteater.
Colosseum asub Itaalia pealinnas Roomas. Täpsemalt öeldes asub see linna läbiva Tiberi jõe idakaldal, iidse Rooma foorumist ida pool. Foorum oli antiikajal geograafiline ala, kus asusid peamised võimuhooned, samuti suur väljak, kus rahvas kohtus. See oli nii elamise, abiellumise, suurte pidude, kogukonna koosolekute jne koht. Staadion asus vähem kui kilomeetri kaugusel edelas, Kapitoolium veidi üle kilomeetri läänes.
Colosseumi nimetati algselt Flaviuse amfiteatriks või ladina keeles Amphitheatrum Flavium. See oli Vespasianuse ja Tiituse järgi, kelle perekonnanimi oli Flavius. Seda kasutati gladiaatorivõistlusteks ja muudeks etendusteks, nagu loomajahid, kus loomad jahti pidasid ja sõid vangi või kus gladiaatorid võitlesid loomade vastu. Seal toimusid ka vangide hukkamised, näidendid ja lahingustseenid; mõnikord täideti see veega, et pidada merelahinguid. Rooma rahvas võis Colosseumisse minna ilma igasuguste kuludeta; see oli tasuta.
Keskajal, pärast viienda sajandi keskpaika, seda enam etenduste jaoks ei kasutatud. Seejärel kasutati seda elamutena, töökodadena, kristliku pühapaigana ja ehituskivide varuna.
Nüüd on see maavärinate tõttu varemetes. Colosseum on Rooma impeeriumi sümbol. See on üks Rooma populaarsemaid turismiatraktsioone. Suurel reedel viib paavst tõrvikuga valgustatud "Ristitee" protsessiooni ümber amfiteatri eri tasandite.
Colosseum on kujutatud viie sendi euromüntidel.
Maa
Colosseumi ehitamine algas keiser Vespasianuse ajal umbes 70-72 pKr. Ala oli tasane, Caelianuse, Esquilini ja Palatini mäe vahelises orus. Läbi oru voolas oja, kuid see oli muudetud kanaliks. Inimesed olid selles piirkonnas elanud üle 200 aasta, kuid majad hävisid Rooma suures tulekahjus 64. aastal pKr. Keiser Nero võttis suure osa maast enda tarbeks. Ta ehitas suure palee, Domus Aurea, millel oli järv, aiad, sammastega kaetud katusega kaetud teed (portikusid) ja suured varjualused (paviljonid), kus sai istuda. Ta laskis teha pikema Aqua Claudia akvedukti, mis varustas seda piirkonda veega. Domus Aurea ees oli ka suur Nero pronksist kuju, Nero koloss. Aastal 68 pKr. kaotas Nero kontrolli valitsuse üle. Senat tegi ta avalikult ebaseaduslikuks ja ta tappis end varsti pärast seda.
Vana-Rooma kaart, mille paremas ülemises nurgas on Colosseum, mida nimetatakse Amphiteatrum Flaviumiks.
Suur mälestusmärk
Nero valitsemise lõpu tähistamiseks ehitas keiser Vespasianus Nero järve kohale Colosseumi. Seda nähti kui maa tagastamist Rooma rahvale. Roomlased ehitasid sageli monumente tähtsate sündmuste tähistamiseks ja Colosseum on osa sellest traditsioonist.
Suurem osa Domus Aureast lammutati. Järv täideti ja maa kasutati Colosseumi jaoks. Domus Aurea vanadesse aedadesse rajati gladiaatorite koolid ja muud hooned. Koloss jäeti alles, kuid Nero pea asendati. Vespasianus nimetas selle ümber päikesejumala Heliose järgi (Colossus Solis). Paljud ajaloolased väidavad, et Colosseumi nimi pärineb kolossist. Tavaliselt ehitati Rooma linnades amfiteatrid linna servale. Colosseum ehitati kesklinna; see paigutati tegelikult Rooma tegelikku ja sümboolsesse südamesse.
Hoone
Vespasianuse surma ajaks 79. aastal oli Colosseum valmis kuni kolmanda korruseni. Ülemine korrus valmis ja hoone avas tema poeg Titus 80. aastal. Cassius Dio ütles, et avamismängude ajal tapeti üle 9000 metslooma. Vespasianuse noorem poeg, keiser Domitianus muutis hoonet. Ta lisas hüpogeumi, maa-alused tunnelid, mida kasutati mängudel kasutatavate loomade ja orjade hoidmiseks. Samuti lisas ta Colosseumi ülaosas neljanda korruse, et lisada rohkem istekohti.
Remont
Aastal 217 sai Colosseum tulekahjus tugevasti kannatada. Cassius Dio ütles, et tulekahju põhjustas välk. Tulekahju hävitas amfiteatri sees olevad puidust ülemised korrused. See parandati täielikult alles umbes 240. aastal ning seda parandati veel 250. või 252. aastal ja uuesti 320. aastal. Theodosius II ja Valentinianus III (valitses 425-450) parandasid 443. aastal toimunud maavärina põhjustatud kahjustused; 484. ja 508. aastal järgnesid veel tööd. Viimased andmed gladiaatorivõistluste kohta pärinevad umbes 435. aastast, samas kui loomajahid jätkusid vähemalt 523. aastani.
Colosseum keskajal
Colosseum tegi keskajal läbi suuri kasutamismuutusi. 500ndate aastate lõpus ehitati hoone ühte osasse väike kirik. Arenat kasutati kalmistuna. Istekohtade all olevaid alasid kasutati majade ja töökodade jaoks. On andmeid, et ruumi renditi veel 1100. aastatel. Umbes 1200. aasta paiku võttis Frangipani perekond Colosseumi üle ja tegi sellest lossi.
1349. aasta suure maavärina ajal varises lõunapoolne väliskülg alla. Enamik langenud kividest kasutati Roomas paleede, kirikute, haiglate ja muude hoonete ehitamiseks. 1300. aastate keskel kolis põhjaosasse üks religioosne rühm, kes oli seal veel 1800. aastatel. Colosseumi sisemust kasutati ehituskivide tarnimiseks. Marmorfassaadi põletati, et valmistada kustutatud lubja. Pronksklambrid, mis pidasid kivimüüritist koos, rebiti seintelt maha, jättes jäljed, mis on tänapäevalgi veel näha.
Keskaegse Rooma kaart, millel on näidatud Colosseum
Colosseum tänapäeval
16. ja 17. sajandil otsisid kirikuametnikud sellele suurele ja hävinud hoonele kasutust. Paavst Sixtus V (1521-1590) tahtis hoone muuta villavabriks, et pakkuda tööd Rooma prostituutidele, kuid ta suri ja sellest ideest loobuti. 1671. aastal ütles kardinal Altieri, et seda võiks kasutada härjavõitlusteks. Paljud inimesed olid sellest ideest ärritunud, sellest loobuti kiiresti.
1749. aastal ütles paavst Benedictus XIV, et Colosseum on püha koht, kus varajased kristlased on kannatanud märtrisurma. Ta keelas inimestel rohkem ehituskive ära viia. Ta püstitas hoone sees ristipeatused. Ta ütles, et koht on pühaks tehtud seal surnud kristlike märtrite verega. Siiski puuduvad ajaloolised tõendid selle kohta, et Colosseumis oleks tapetud kristlasi.
Hiljem alustasid paavstid projekte, et päästa hoone lagunemise eest. Nad eemaldasid paljud taimed, mis olid hoonet üle kasvanud ja põhjustasid rohkem kahju. Fassaadi tugevdati 1807. ja 1827. aastal kolmnurksete telliskivikiiludega. Sisemist osa parandati 1831. ja 1846. aastal ning 1930. aastatel. Maa-alune ala kaevati osaliselt välja aastatel 1810-1814 ja 1874. Need kaevamised lõpetas Benito Mussolini 1930. aastatel.
Colosseumi interjöör, Rooma . Thomas Cole, 1832. Näha on ristipeatused areeni ümber ja paljud taimed, mis mõlemad eemaldati hiljem, 19. sajandil.
Colosseum aastal 1757, Giovanni Battista Piranesi
Kirjeldus
Väljaspool
Colosseum on vabalt seisev hoone, mis erineb varasematest Kreeka teatritest, mis olid ehitatud küngaste külgedesse. See on tegelikult kaks Rooma teatrit, mis on omavahel ühendatud. See on ovaalse kujuga, 189 meetrit (615 jalga / 640 Rooma jalga) pikk ja 156 meetrit (510 jalga / 528 Rooma jalga) lai. Selle pindala on 6 aakrit (24 281 m2). Välismüür on 48 meetrit (157 jalga / 165 Rooma jalga) kõrge. Kaugus ümber hoone oli 545 meetrit (1788 jalga / 1835 Rooma jalga). Areen on ovaalne 287 jalga (87 m) pikk ja 180 jalga (55 m) lai, mida ümbritseb 15 jalga (5 m) kõrge müür. Ümber areeni olid kõrgendatud istmeridad.
Välismüür valmistati umbes 100 000 kuupmeetri (130 000 kuupmeetri) travertiinkivist. Seda hoidsid kokku 300 tonni (660 000 naela) raudklambrid. Müüri kokkuhoidmiseks ei kasutatud mördi. Välissein on aastate jooksul tugevasti kahjustatud. Suured osad on pärast maavärinaid maha kukkunud. Välismüüri põhjakülg on endiselt püsti. Selle mõlemas otsas on kolmnurksed telliskivikiilud, mis lisati 1800. aastate alguses, et seina püsti hoida. Ülejäänud osa välisseinast, mis on praegu näha, on tegelikult algne sisemüür.
Colosseumi väliskülg, kus on näha, mis on jäänud välismüürist (vasakul) ja peaaegu täielik sisemüür (paremal).
Colosseumi algne fassaad
Colosseumi LII sissepääs, kus on veel näha Rooma numbreid.
Läbilõige Lexikon der gesamten Technik'ist (1904)
Küsimused ja vastused
K: Millal ehitati Colosseum?
V: Colosseumi ehitamist alustati umbes 70-72 pKr. ja see lõpetati 80 pKr. Keiser Domitianus tegi aastatel 81-96 pKr. mõned muudatused hoones.
K: Kui palju inimesi mahutas see hoone?
V: Selles oli istekohti 50 000 inimesele.
K: Mis on foorum?
V: Antiikajal oli foorum geograafiline ala, kus asusid peamised võimuhooned, samuti suur väljak, kus rahvas kohtus. See oli nii elamise, abiellumise, suurte pidude, kogukonna koosolekute jne koht.
K: Milliseid üritusi toimus Colosseumis?
V: Colosseumis toimusid gladiaatorivõistlused, loomajahid (kus loomad küttisid ja sõid vangi või gladiaatorid võitlesid loomade vastu), vangide hukkamised, näidendid ja lahingustseenid; mõnikord täideti see veega, et pidada merelahinguid.
K: Kas Colosseumi sisenemine oli sissepääsutasu?
V: Ei - Rooma rahvas võis Colosseumisse minna ilma igasuguste kuludeta; see oli tasuta.
K: Mis juhtus sellega keskajal?
V: Keskajal (pärast viienda sajandi keskpaika) lõpetati selle kasutamine etenduste korraldamiseks ja selle asemel kasutati seda eluasemena, töökodadena, kristliku pühapaigana ja ehituskivide varuna.
K: Kuidas on see tänapäeval sümboolselt kujutatud? V: Colosseum on praegu üks Rooma populaarsemaid turismiatraktsioone ja see on kujutatud viie sendi euromüntidel. Suurel reedel viib paavst tõrvikuga valgustatud "Ristitee" protsessiooni ümber amfiteatri eri tasandite.
