Colosseum, algselt tuntud kui Flaviuse amfiteater, on suur amfiteater Rooma linnas. Colosseumi ehitamist alustati umbes 70–72 pKr ja see lõpetati 80 pKr. Tööd alustas keiser Vespasianus ning ametlikult avas ja lõpetas rajatise keiser Tiitus; keiser Domitianus tegi aastatel 81–96 pKr täiendusi ja muudatusi. Amfiteater mahutas hinnanguliselt umbes 50 000 kuni 80 000 pealtvaatajat (tavapäraselt mainitakse umbes 50 000 istekohta) ja selle välismõõtmed on ligikaudu 156 meetrit lai, 189 meetrit pikk ja 57 meetrit kõrge. See on suurim amfiteater, mis ehitati Rooma impeeriumi ajal.

Ajalugu ja ehitus

Colosseum paikneb Itaalia pealinnas Roomas, Tiberi jõe idakaldal ja iidse Rooma foorumi idas. Foorum oli antiikajal avaliku elu keskpunkt: poliitika, turgude, rituaalide ja kogunemiste paik. Lähedal olid ka teised tähtsad paigad, nagu staadion vähem kui kilomeetri lõunas ja Kapitoolium veidi üle kilomeetri lääne pool.

Amfiteatri ehitus algas Vespasianuse ajal, kasutades templite ja teiste valitsushoonete varasid, mis olid varem hävitatud. Ehituses kasutati peamiselt travertiini, tufa- ja betooni (Rooma betoon), ning ehitusprojektis osalesid kogenud insenerid ja arhitektid (traditsiooniliselt on nimetatud arhitektina Rabiriust). Rajatise struktuur koosneb mitmest rõngast ja kaarest ning kolmest põhitasandist, kus iga tasandil on erinev klassikaline orden (rooma allikates mainitakse antiikseid Doric/Ionic/Corinthian elemente).

Algsel kujul oli areenapõrand puidust, mille all paiknes avar võlvkeldrite süsteem (hypogeum) — kaks tasapinda tunnelite ja kambritena, mis olid loomade, gladiaatorite ja lavakujunduse paigutamiseks. Hypogeum võimaldas kiirvahetust ja lavastatud üllatusi; see süsteem valmis ja laienes järk-järgult, osa allmaarakist ehitati Domitianuse ajal.

Kasutus ja etendused

Colosseumi peamiselt kasutati gladiaatorivõistlusteks, aga ka muudeks meelelahutusteks: loomajahid (venationes), kus metsloomad pidasid lahinguid või ründasid mõnikord ka vange, näidendid, peamine avalik hukkamised (hukkamised), rekonstruktsioonid lahingustseenidest ja isegi teatavasti üksikjuhtudel veega täidetud areenid mereväeliste lahingute (naumachiae) imiteerimiseks. Avalikel etendustel osalemine oli Rooma elanikele sageli tasuta — see oli osa riigi meelelahutus- ja poliitikastrateegiast.

Amfiteatri külastajate paigutus järgnes rangelt sotsiaalsele hierarhiale: eri klassid ja ametnikud istusid eraldatud sektori- ning rõdutasanditel; ringjaotus ja väljumiste süsteem (vomitoria) võimaldas suurt publikuvoogu kiirelt majandada. Arenal oli ka kattevõrk (velarium), mida kasutati vaatajate varjundamiseks tugeva päikese või vihma eest.

Keskaeg ja hilisem saatus

Keskajal, pärast viienda sajandi keskpaika, seda enam etenduste jaoks ei kasutatud. Colosseum hakkas peale antiikaja järkjärgult muutuma: seda kasutati elamutena, töökodadena, kristliku pühapaigana ning ehitusmaterjali (eriti travertini) varuna — kive viidi mitmeteks hilisematest ehitusteks, sealhulgas osaliselt ka Vatikani ja teiste kirikute ehitamiseks. Suured maavärinad (nt 847. ja 1349. aastal) ning aja jooksul aset leidnud vargused ja kivitõusmised põhjustasid amfiteatri osalist kokkuvarisemist; eriti rängalt kahjustus põhjapoolne külg, mis jättis tänapäevani nähtavad varemed.

Tänapäev ja kaitse

Colosseum on tänapäeval tähistatud Rooma sümbolina ja on üks linna külastatuimaid turismiobjekte. See on osa UNESCO maailmapärandi alast "Historic Centre of Rome". Arheoloogilised uuringud, restaureerimis- ja säilitustööd käivad pidevalt, et peatada edasist lagunemist ja tagada juurdepääs külastajatele. Varemete seisund on osaliselt tingitud maavärinate mõjust ja sajanditepikkusest materjali eemaldamisest.

Iga-aastased usulised ja kultuurilised sündmused on osa amfiteatri tänasest elust: Suurel reedel viib paavst tõrvikuga valgustatud "Ristitee" protsessiooni ümber amfiteatri eri tasandite, mis tõmbab nii paavstliku austuse kui ka turismi tähelepanu.

Huvi, kultuur ja faktid

  • Näiteks: Colosseum on kujutatud viie sendi euromüntidel ja figureerib laialdaselt kirjanduses, filmis ja popkultuuris.
  • Struktuur: Arenal oli algselt puidust põrand; hypogeum’i võlvkeldrid on nüüd osaliselt avatud külastajatele ning paljastavad allmaasüsteemi keerukuse.
  • Mahutavus: Kuigi traditsiooniliselt mainitakse ~50 000 istekohta, varieeruvad hinnangud sõltuvalt sellest, kas arvestatakse seisvaid pealtvaatajaid ja ajutisi platvorme; tänapäeval on külastajate arv tugevalt reguleeritud.
  • Arhitektuurilised detailid: Välisseinad koosnevad mitmest rõngastest kaarest ja sammastest, kus eri tasanditel kasutati klassikalisi arhitektuurilisi ordrid (rooma allikate kohaselt Doric, Ionic, Corinthian jne).
  • Külastamine: Colosseumi saab külastada piletiga; on olemas giiditud ekskursioone, eriprogramme ja arheoloogilisi näitusi. Samal ajal jätkub restaureerimine, et ehitist paremini säilitada ja turvaliselt avada.

Colosseum on ajalooliselt ja kultuuriliselt oluline monument, mis illustreerib Rooma insenerioskust, antiikaja meelelahutuse vorme ning sajanditepikkust muutust avalikus ruumis — alates võimujulgetest mängudest kuni keskaegsete ja kaasaegsete kasutusviisideni.