Suur reede on religioosne püha, mida tavaliselt tähistavad kristlased. Seda nimetatakse ka püha reedeks, mustaks reedeks või suureks reedeks. Püha meenutab Jeesuse ristilöömise ja surma ning selle tähendus on lähedalt seotud ülestõusmisega, mida mälestatakse aga eraldi ülestõusmispühal (lihtsamalt öeldes: Suur reede keskendub kannatusele ja surmale; ülestõusmine kuulub ülestõusmispühale).

Mis ja millal seda tähistatakse

Suurt reedet peetakse reedel enne ülestõusmispüha ehk pühapäeva, mistõttu selle kuupäev muutub aastati vastavalt paasapühade (päevale, mil kristlased tähistavad Jeesuse ülestõusmist) arvutusele. Suur reede on osa Suurest nädalast (Paastuaja eelviimane nädal) ja selle keskmes on Jeesuse kannatuste, surma ja matmise meenutamine.

Nime päritolu ja variandid

Nimed nagu “Suur reede”, “Püha reede” ja “Must reede” peegeldavad püha tõsidust ja leinulikku iseloomu. Mõnes keele- ja kultuuriruumis kasutatakse ka väljendeid, mis rõhutavad headust (inglise “Good Friday”) või leinatooni (saksa “Karfreitag”).

Kuidas seda tähistatakse

Erinevad kristlikud konfessioonid tähistavad Suurt reedet eri viisidel, kuid levinud elemendid on:

  • jumalateenistused ja liturgiad, mis keskenduvad evangeeliumitekstidele Jeesuse viimastest tundidest;
  • ristimälestused ja ristisaatete (Via Crucis / Kannatuste tee) läbimine;
  • erilised palvused nagu Tenebrae (pimeduse teenistus) katoliiklikus traditsioonis;
  • risti austamine või kummardamine (veneratio crucis);
  • paast ja meeleparandus: paljud usklikud hoiduvad lihast või söövad tagasihoidlikult ning pühendavad päeva vaikusele ja palvele;
  • osades kirikutes kuvatakse risti lamentatsiooni või toimub liturgiline katkemine (näiteks altarite ja ikoonide kaetavus või nende eemaldamine).

Erinevused konfessioonide ja kalendrite vahel

Katoliiklik, protestantlik ja õigeusu traditsioon rõhutavad Suurel reedepäeval sama teoloogilist keskset sündmust — Kristuse surma lunastuse eesmärgil — kuid rituaalid, teenistuse kestus ja liturgilised detailid võivad erineda. Õigeusu kirikutes kasutatav juliaani kalender võib tähendada, et Suur reede langeb mõnikord teisele kuupäevale võrreldes gregooriuse kalendrit kasutavate kirikute omaga, nii et õigeusu ja läänekiriku Suur reede ei pruugi igal aastal kokku langeda.

Kronoloogia ja ajaloolised hinnangud

Suure Reede ajalooline aastaarv on olnud uurijate vahel arutluse all. Traditsiooniliselt arvestatakse Jeesuse ristilöömise kuupäevaks 30.–33. aastat m.a.j. Mõned ajaloolased ja teadlased on väljendanud erinevaid hinnanguid: Ühes allikas mainitakse, et Suure Reede hinnanguline aasta on kahe erineva rühma arvates 33. aasta m.a.j. ning Isaac Newtoni hinnangul 34. aasta m.a.j. Need erinevused tulenevad evangeeliumitekstide tõlgendamisest ja sellest, kuidas sünkroniseerida piibellikku ajalugu hilisemate kalendrisüsteemidega, sealhulgas juliaani kalendri ja gregooriuse kalendri vaheliste erinevustega.

Kaasaegsed kombed ja õiguslik staatus

Paljudes maades on Suur reede riiklik püha, kus avalikud teenused on sulgedud ja koolid-pangad ei tööta. Traditsioonid võivad olla väga paiksed — mõnes piirkonnas on rahvuslikud rongkäigud ja Jeesuse kannatuste dramatiseeringud, teistes valitseb vaikne palvetamine ja jumalateenistused. Kaasaegses ühiskonnas tuleb vahel arvestada, et väljend “must reede” võib teistes kontekstides viidata ka kaubanduslikule sooduspäevale; kiriklikus tähenduses viitab see aga püha leinaküljele.

Tähenduse kokkuvõte

Suurel reedepäeval keskenduvad kristlased Jeesuse kannatustele ja surmale, mis on kristliku usu keskne osa lunastuse loost. See on päev, mil paljud usklikud mõtisklevad ohvrist, kaastundest ja lootusest, mis kulmineerub ülestõusmispühaga.