Suur reede: Jeesuse ristilöömise, surma ja mälestuspüha selgitus

Suur reede on religioosne püha, mida tavaliselt tähistavad kristlased. Seda nimetatakse ka püha reedeks, mustaks reedeks või suureks reedeks. Püha meenutab Jeesuse ristilöömise ja surma ning selle tähendus on lähedalt seotud ülestõusmisega, mida mälestatakse aga eraldi ülestõusmispühal (lihtsamalt öeldes: Suur reede keskendub kannatusele ja surmale; ülestõusmine kuulub ülestõusmispühale).

Mis ja millal seda tähistatakse

Suurt reedet peetakse reedel enne ülestõusmispüha ehk pühapäeva, mistõttu selle kuupäev muutub aastati vastavalt paasapühade (päevale, mil kristlased tähistavad Jeesuse ülestõusmist) arvutusele. Suur reede on osa Suurest nädalast (Paastuaja eelviimane nädal) ja selle keskmes on Jeesuse kannatuste, surma ja matmise meenutamine.

Nime päritolu ja variandid

Nimed nagu “Suur reede”, “Püha reede” ja “Must reede” peegeldavad püha tõsidust ja leinulikku iseloomu. Mõnes keele- ja kultuuriruumis kasutatakse ka väljendeid, mis rõhutavad headust (inglise “Good Friday”) või leinatooni (saksa “Karfreitag”).

Kuidas seda tähistatakse

Erinevad kristlikud konfessioonid tähistavad Suurt reedet eri viisidel, kuid levinud elemendid on:

jumalateenistused ja liturgiad, mis keskenduvad evangeeliumitekstidele Jeesuse viimastest tundidest;
ristimälestused ja ristisaatete (Via Crucis / Kannatuste tee) läbimine;
erilised palvused nagu Tenebrae (pimeduse teenistus) katoliiklikus traditsioonis;
risti austamine või kummardamine (veneratio crucis);
paast ja meeleparandus: paljud usklikud hoiduvad lihast või söövad tagasihoidlikult ning pühendavad päeva vaikusele ja palvele;
osades kirikutes kuvatakse risti lamentatsiooni või toimub liturgiline katkemine (näiteks altarite ja ikoonide kaetavus või nende eemaldamine).

Erinevused konfessioonide ja kalendrite vahel

Katoliiklik, protestantlik ja õigeusu traditsioon rõhutavad Suurel reedepäeval sama teoloogilist keskset sündmust — Kristuse surma lunastuse eesmärgil — kuid rituaalid, teenistuse kestus ja liturgilised detailid võivad erineda. Õigeusu kirikutes kasutatav juliaani kalender võib tähendada, et Suur reede langeb mõnikord teisele kuupäevale võrreldes gregooriuse kalendrit kasutavate kirikute omaga, nii et õigeusu ja läänekiriku Suur reede ei pruugi igal aastal kokku langeda.

Kronoloogia ja ajaloolised hinnangud

Suure Reede ajalooline aastaarv on olnud uurijate vahel arutluse all. Traditsiooniliselt arvestatakse Jeesuse ristilöömise kuupäevaks 30.–33. aastat m.a.j. Mõned ajaloolased ja teadlased on väljendanud erinevaid hinnanguid: Ühes allikas mainitakse, et Suure Reede hinnanguline aasta on kahe erineva rühma arvates 33. aasta m.a.j. ning Isaac Newtoni hinnangul 34. aasta m.a.j. Need erinevused tulenevad evangeeliumitekstide tõlgendamisest ja sellest, kuidas sünkroniseerida piibellikku ajalugu hilisemate kalendrisüsteemidega, sealhulgas juliaani kalendri ja gregooriuse kalendri vaheliste erinevustega.

Kaasaegsed kombed ja õiguslik staatus

Paljudes maades on Suur reede riiklik püha, kus avalikud teenused on sulgedud ja koolid-pangad ei tööta. Traditsioonid võivad olla väga paiksed — mõnes piirkonnas on rahvuslikud rongkäigud ja Jeesuse kannatuste dramatiseeringud, teistes valitseb vaikne palvetamine ja jumalateenistused. Kaasaegses ühiskonnas tuleb vahel arvestada, et väljend “must reede” võib teistes kontekstides viidata ka kaubanduslikule sooduspäevale; kiriklikus tähenduses viitab see aga püha leinaküljele.

Tähenduse kokkuvõte

Suurel reedepäeval keskenduvad kristlased Jeesuse kannatustele ja surmale, mis on kristliku usu keskne osa lunastuse loost. See on päev, mil paljud usklikud mõtisklevad ohvrist, kaastundest ja lootusest, mis kulmineerub ülestõusmispühaga.

Piiblikonto

Evangeeliumide kohaselt arreteeriti Jeesus Getsemani aias templivalvurite poolt. Seda tehti tema jüngri Juudas Iskarioti abiga. Juudas sai Jeesuse reetmise eest raha (30 hõbetükki) (Mt 26:14-16). Ta oli valvuritele öelnud, et keda ta suudleb, seda nad peavad kinni pidama. Jeesus viidi Annase majja. Annas oli tolleaegse ülempreestri Kaifase õemees. Seal küsitleti teda. See oli aga väheste tulemustega. Kinni köidetuna saadeti ta ülempreester Kaifase juurde, kuhu oli kogunenud Sanhedriin (Jh 18:1-24).

Paljud inimesed tulid ja rääkisid Jeesuse kohta vastuolulisi asju, et teda halvasti näidata. Neid kuuldes ei öelnud Jeesus midagi. Lõpuks ütleb ülempreester Jeesusele: "Ma vannun sind, elava Jumala nimel, ütle meile, kas sa oled võitud, Jumala Poeg?". Jeesus vastas jaatavalt: "Sa oled seda öelnud, ja omal ajal näete Inimese Poega, kes istub Kõigevägevuse paremal käel ja tuleb taevapilvedel." Ülempreester rebis oma riided, hüüdes, et Jeesus on Jumalat teotanud. Kohtuprotsess lõppes surmaotsusega (Mt 26:57-66). Samal ajal, kui nad Jeesust küsitlesid, ootas Peetrus õues. Ta ütles ka kolm korda kõrval seisvatele inimestele, et ta ei tunne Jeesust. Piibli järgi teadis Jeesus juba, et Peetrus seda ütleb.

Hommikul viisid inimesed Jeesuse Rooma maavalitseja Pontius Pilaatuse ette. Nad ütlesid, et ta häirib rahvast. Nad ütlesid ka, et ta püüdis takistada inimesi keisrile makse maksmast ja tahtis end kuningaks teha (Luuka 23:1-2). Pilaatus küsitles Jeesust. Ta ütles rahvale, et Jeesusel ei ole midagi, mille eest teda karistada. Kui ta sai teada, et Jeesus oli Galileast, ütles Pilaatus, et Jeesuse üle peaks kohut mõistma Galilea valitseja, kuningas Heroodes. Sel ajal viibis Heroodes Jeruusalemmas paasapüha pidustustel. Heroodes küsitles Jeesust, kuid Jeesus ei vastanud. Heroodes saatis Jeesuse tagasi Pilaatuse juurde. Pilaatus ütles rahvale, et ei tema ega Heroodes ei leidnud Jeesust süüdi. Pilaatus soovis Jeesust piitsutada ja lasi ta siis vabaks (Luuka 23:3-16).

Paasapüha ajal oli tavaks, et roomlased lasksid juutide palvel ühe vangi vabaks. Pilaatus küsis rahvahulgalt, keda nad tahaksid vabastada. Rahvas palus Barabbaast, üht teist vangi. Ta oli sattunud vangi inimeste mõrvamise eest. Pilaatus küsis, mida nad tahaksid, et ta Jeesusega teeks. Selle peale ja nad nõudsid: "Ristilöödi teda!" (Mk 15:6-14). Pilaatuse naine hoiatas Pilaatust: "Ärge olge selle õiglase mehega seotud!" (Mt 27:19). Ta oli varem sel päeval näinud temast unenägu.

Pilaatus lasi Jeesust piitsutada ja üritas siis teda vabaks lasta. Ülempreestrid nõudsid, et Jeesus mõistetaks surma, "sest ta väitis end olevat Jumala poeg". See täitis Pilaatuse hirmuga. Ta tõi Jeesuse tagasi paleesse ja nõudis teada, kust ta pärit on (Jh 19:1-9).

Viimati rahvahulga ette astudes kuulutas Pilaatus Jeesuse süütuks. Ta pesi oma käed veega, et näidata, et tal ei ole selles mingit osa. Siiski andis Pilaatus Jeesuse ristilöömiseks üle, et rahvahulk ei vihastuks (Mt 27:24-26) ja et ta saaks oma töökoha säilitada. Jeesus kandis oma risti koljupaika ehk heebrea keeles "Golgata". Ladina keeles nimetatakse seda "Kolgata". Seal löödi ta koos kahe kurjategijaga risti (Jh 19:17-22).

Jeesus riputatakse kuus tundi risti külge äärmise valu all. Tema viimased kolm tundi ristil on kogu maa üle pimedus (Mt 27:45; Mk 15:13; Lk 23:44). Lõpuks hüüab Jeesus: "See on lõpetatud". Seejärel "andis ta oma vaimu välja". Toimub maavärin. Hauad murduvad lahti ja templi eesriie rebitakse ülevalt alla. Ristilöömise juures valvav tsentuurion kuulutab: "Tõesti, see oli Jumala Poeg!" (Mt 27:45-54).

Joosep Arimaatia, Sanhedriini liige ja Jeesuse salajane järgija, kes ei olnud tema surma heaks kiitnud, läks Pilaatuse juurde. Ta palus Jeesuse surnukeha (Luuka 23:50-52). Teine Jeesuse salajane järgija ja Sanhedriini liige Nikodeemos tõi vürtsisegu ja aitas Kristuse keha sisse pakkida (Jh 19:39-40). Pilaatus palus tsentuurionil veenduda, et Jeesus on surnud (Mk 15:44). Sõdur torkas Jeesuse külge, mille tagajärjel voolas välja verd ja vett (Jh 19:34). Selle peale ütles tsentuurium Pilaatusele, et Jeesus on surnud (Mk 15:45).

Arimaatia Joosep võttis Jeesuse surnukeha, mähkis selle puhtasse linasesse rätikusse ja asetas selle oma uude kaljusse raiutud hauda (Matteuse 27:59-60). Haud asus aias. Ka Nikodeemos (Johannese 3:1) tuli ja tõi 75 naela mürri ja aaloed ning asetas need juudi matusekommete kohaselt koos Jeesuse surnukehaga lina sisse (Johannese 19:39-40). Nad veeretasid suure kivi haua sissepääsu kohale (Matteuse 27:60). Seejärel läksid nad koju ja puhkasid, sest päikeseloojangul algas hingamispäev (Luuka 23:54-56). Piibli järgi tõusis Jeesus kolmandal päeval, pühapäeval, mida tänapäeval tuntakse lihavõttepühana (või paasapühana), surnuist üles.

Gustave Doré "Juudase suudlus", 1866

Antonio Ciseri kujutis Ecce Homo koos Jeesuse ja Pontius Pilatusega, 19. sajand.

Celebration

Sel päeval peetakse tavaliselt erilisi palvusi, kus loetakse evangeeliumi jutustusi sündmustest, mis viisid ristilöömiseni. Suuremad kristlikud kirikud ütlevad, et Kristuse ristilöömine oli vabatahtlik tegu, mida ta tegi kõigi nende eest, kes temasse uskusid, ja ka selline, millega koos kolmandal päeval toimunud ülestõusmisega purustati surm ise.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Kes tähistab suurt reedet?

V: Suurt reedet tähistavad tavaliselt kristlased.

K: Millised on teised suure reede nimetused?

V: Suurt reedet nimetatakse ka püha reede, must reede või suur reede.

K: Miks peetakse Suurt Reedet?

V: Suurt reedet peetakse Jeesuse Kristuse ristilöömise, tema surma ja surnuist ülesastumise mälestuseks.

K: Millal tähistatakse tavaliselt Suurt Reedet?

V: Suur reede on sageli samal ajal juudi paasapühaga.

K: Mis aastal toimus suur reede hinnanguliselt?

V: Kahe erineva rühma hinnangul toimus suur reede 33. aastal pKr ning Isaac Newtoni hinnangul esmalt 34. aastal pKr, lähtudes erinevustest piibelliku ja Juliuse kalendri vahel.

K: Miks on suur reede kristlaste jaoks oluline?

V: Suur reede on kristlaste jaoks oluline, sest see tuletab meelde ohvrit, mille Jeesus nende eest tegi, ja tema ülestõusmist surnuist, mis on nende usu alus.

K: Kuidas kristlased tähistavad Suurt Reedet?

V: Kristlased võivad tähistada suurt reedet paastu, jumalateenistuste ja palve kaudu, et mõtiskleda püha sõnumi üle.