Jeruusalemm (/dʒəˈruːsələm/; heebrea: יְרוּשָׁלַיִם Yerushaláyim; araabia: القُدس al-Quds või Bayt al-Maqdis, ka Baitul Muqaddas) on üks vanimaid linnu maailmas, kus inimesed on pidevalt elanud. See on oluline paljudele suurtele religioonidele. Juudid peavad Jeruusalemma pühaks linnaks, sest see oli nende religioosne ja poliitiline keskus piibellikel aegadel ning seal asus Jumala tempel. Kristlased peavad Jeruusalemma pühaks, sest paljud sündmused Jeesuse elus toimusid seal. Moslemid usuvad, et Muhammad tõusis taevasse Jeruusalemmast ja Al-Aqsa mošee on moslemite esimene Qibla pärast Mekat.

Jeruusalemm on nii Iisraeli kui ka Palestiina pealinn, vastavalt nende seadustele. Enamik teisi riike ei ole sellega nõus. Enamiku riikide saatkonnad Iisraeli juures asuvad Tel Avivis.

Jeruusalemm asub umbes 64 kilomeetrit Vahemerest ida pool. See on künklik linn, mida ümbritseb palju orge.

Ajalugu lühidalt

Jeruusalemma ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Linn sai tuntuks juba rauaajal, olles kunagiste kuningate David ja Saalomoni valitsemise keskuseks. Saalomoni aegne esimeseks tuntud Jumala tempel hävis ja teine tempel rajati hiljem. 70. aastal pKr vallutasid roomlased linna ja hävitasid teise templi. Segu erinevatest impeeriumidest (Byzant, islami kalifaadid, ristisõdijad, Osmanite impeerium ja Briti mandaataeg) on jätnud linna arhitektuuri ja kultuuriloomele sügava jälje.

20. sajandil kujunes Jeruusalemm Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida poliitiliste pingete keskpunktiks. Pärast 1948. aasta Araabia–Iisraeli sõda jagunes linn; 1967. aasta Kuuepäevase sõja käigus hõivas Iisrael Ida-Jeruusalemma ning alistas seal asunud Jordaania võimu. 1980. aastal kuulutas Iisrael Jeruusalemma oma ühtseks ja jagamatuks pealinnaks, mida rahvusvaheline üldsus suuremas osas ei tunnusta.

Pühapaigad ja kultuuriline tähtsus

Jeruusalemm on kolme suurmonoteistliku religiooni oluline keskpunkt. Peamised pühapaigad ja tähtsad paigad on:

  • Tempelmägi (juudi traditsioonis Tempelmägi, moslemite nimetuses Haram al-Sharif) — siin asusid esimesed templid; praegu paiknevad siin Dome of the Rock ja Al-Aqsa mošee.
  • Viiuldusmüür (Lääne müür) — juudi palverännaku üks tähtsamaid sihtkohti.
  • Püha Haua kirik — kristlaste jaoks oluline paik, kus traditsiooni kohaselt asuvad Jeesuse risti ja matmispaik.
  • Vanalinna kvartalid — jagunevad juudi, moslemi, kristlaste ja armeenlaste kvartaliteks; igaüks neist kannab oma ajalugu ja religioosseid traditsioone.

Lisaks neile pühapaikadele on Jeruusalem kultuuriliselt rikas: muuseumid, arheoloogilised paigad ning paljud palveränduritele ja turistidele suunatud üritused ja festivalid.

Iisraeli–Palestiina vaidlused

Jeruusalemma staatuse üle käivad vastuolud on üks keskseid lõhesid Iisraeli ja Palestiina konfliktis. Iisrael väidab tervet Jeruusalemma oma pealinnana. Palestiinlased soovivad Ida-Jeruusalemma oma tulevase riigi pealinnaks. Rahvusvaheline õigusteadus ja ÜRO resolutsioonid peavad Ida-Jeruusalemma hõivamist 1967. aastal vaidlustatuks ning paljud riigid toovad selle tõttu Iisraeli saatkonnad välja Tel Avivist.

2017. aastal tunnustas mõningaid ülemaailmseid muutusi esitades Ameerika Ühendriigid ametlikult Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ning viisid oma saatkonna Jeruusalemma 2018. aastal üle. See samm tekitas tugevat rahvusvahelist ja piirkondlikku vastukaja ning järgnevalt on mõni riik teinud sarnaseid otsuseid või avanud esindusi Jeruusalemma.

Vanalinn, arheoloogia ja turism

Vanalinn on wiilikas ajalooliste paikade ja tiheda tänavatevõrgustikuga. Seal käivad arheoloogilised väljakaevamised, mis annavad teavet antiikaja ehitusvõtete, usuliste praktikate ja linnaruumi muutuste kohta. Jerusalem on populaarne sihtkoht palveränduritele igast maailma nurgast ning turism on linna majanduses oluline osa.

Demograafia ja haldus

Jeruusalemma linnaelanike hulka kuuluvad juudid, araabia (peamiselt palestiinlased), ning teised usulised ja rahvusrühmad. Iisraeli haldusalas oleva linna ametlikud teenused hõlmavad kogu linna, sealhulgas Ida-Jeruusalemma osasid, kuid palestiinlaste staatus (suur osa neist on residendid, mitte Iisraeli kodanikud) ja elamistingimused on sageli eraldi aruteluteema. Keeled, mida linnas laialdaselt kasutatakse, on heebrea ja araabia; inglise keel on laialdaselt tuntud turismi- ja ametlikes suhtlustes.

Julgeolek ja igapäevaelu

Jeruusalemmaks on iseloomulikud kõrge julgeoleku tase ja tihti pingeline poliitiline olukord. Kontrollpunktid, patrullid ja turvasüsteemid mõjutavad igapäevaelu ning liikumist teatud aegadel. Samal ajal jätkub linnas tavapärane era- ja ärikliima: koolid, turud, poed ja kultuuriasutused töötavad pidevalt ning kohalik elu on mitmekesine.

Rahvusvaheline tähtsus ja tulevik

Jeruusalemm säilitab oma unikaalse positsiooni maailma poliitikas, usulises elus ja kultuuris. Linna tulevik on laialdaselt seotud rahuprotsessidega, mis püüavad leida lahendust Iisraeli ja Palestiina vaidlustele. Paljude jaoks on Jeruusalemm esmajoones pühapaik; teiste jaoks rahvuslik ja poliitiline keskpunkt. Selle keeruline ajalugu ja mitmekihiline tänapäev muudavad linna pidevalt tähelepanu keskpunktis olevaks paigaks.