Jeruusalemm

Ajalugu

Jeruusalemm on väga vana linn. Sellel on suur tähtsus kolme religiooni jaoks: Judaism, kristlus ja islam. Piiblis on kirjas, et Iisraeli teine kuningas Taavet võttis selle linna paganate käest ja rajas sinna oma palee. Kuningas Saalomon, Taaveti poeg ja järgmine kuningas, ehitas Jeruusalemma Saalomoni templi. Hiljem hävitas Jeruusalemma kui Juuda pealinna Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II. Kuningas Taaveti palee ja Saalomoni tempel põletati ning juudid võeti vangi ja viidi Babülooniasse. Seitsekümmend aastat hiljem lubas Pärsia kuningas Kyros neil Jeruusalemma tagasi pöörduda ja templi uuesti üles ehitada.

Hiljem hõivasid selle piirkonna roomlased. Kuningas Herodes Suur, kes valitses Rooma keisri nimel, tegi templi suuremaks, et püüda võita juutide poolehoidu. Tempel oli kuulus oma suuruse ja ilu poolest.

Jeesus suri Jeruusalemmas umbes aastal 33 pKr. Aastal 70 pKr mässasid juudid roomlaste vastu, kuid roomlased hävitasid linna ja templi. Jeruusalemmas elanud juudid võeti kinni ja nad muutusid orjadeks. Roomlased nimetasid Jeruusalemma ümber ladinakeelse nimega. Sellest ajast alates ei ole templit uuesti üles ehitatud ja ainult osa selle müürist on tänaseni alles.

Pärast Rooma impeeriumi jagunemist kaheks, valitses Jeruusalemma Bütsantsi impeerium. Hiljem võtsid moslemid linna neilt üle. Moslemid uskusid, et Muhammad läks Jeruusalemmast taevasse.

Hiljem saatis Rooma paavst Lääne-Euroopast ristisõdijad, kes püüdsid Jeruusalemma tagasi võtta. Mõnda aega õnnestus neil see, kuid lõpuks langes linn taas saratseenide kätte. Kuni 20. sajandini oli Jeruusalemm osa Osmanite impeeriumist. Jeruusalemmas oli kogu aeg juute, kuigi neid valitsesid teised inimesed.

Jeruusalemma "uus linn" on see osa, mis asub väljaspool vanu kivimüüre. Uut linna hakati ehitama 1800. aastatel. Mishkenot Sha'annanim, Mea Shearim ja Bukharani kvartal on mõned esimesed linnaosad uues linnas.

Pärast Esimest maailmasõda oli Osmanite impeerium löödud. Juunis 1922 kiitis Rahvasteliit heaks Briti Palestiina mandaadi. See andis kontrolli piirkonna üle Ühendkuningriigile. Jordani jõest läänes asuvat maad nimetati Palestiinaks. See oli Briti otsese kontrolli all kuni 1948. aastani. Jordani jõest ida pool asuvat maad nimetati Transjordaaniaks ja seda valitses Haseemiitide perekond. Transjordaania sai iseseisvuse 1946. aastal.

Palestiina mandaat lõppes 14. mai 1948. aasta südaööl. Järgmisel päeval algas 1948. aasta Araabia-Iisraeli sõda. Iisrael kuulutas end iseseisvaks, Jordaania annekteeris Jordani Läänekalda ja Egiptus võttis Gaza sektori kontrolli alla.

1949. aastal, esimese Araabia-Iisraeli sõja lõpus, jagati Jeruusalemm Iisraeli ja Jordaania vahel. Iisrael kontrollis linna lääneosa. Jordaania kontrollis idaosa, sealhulgas vanalinna, mis on piibellikest aegadest pärit müüridega ümbritsetud osa Jeruusalemma. Iisrael võttis 1967. aasta kuuepäevase sõja ajal kogu linna enda kontrolli alla.

Jeruusalemma on tänapäeval Iisraeli riigi poolt oma pealinnaks tunnistatud. ÜRO ei nõustu sellega, et Iisrael ütleb, et Jeruusalemm on Iisraeli pealinn.

Religioosne tähendus

Jeruusalemm on olnud püha judaismile umbes 3000 aastat, kristlusele umbes 2000 aastat ja islamile umbes 1400 aastat. Jeruusalemma 2000. aasta statistilises aastaraamatus on loetletud 1204 sünagoogi, 158 kirikut ja 73 mošeed linna piires. Vaatamata jõupingutustele säilitada rahumeelne religioosne kooseksisteerimine, on mõned paigad, nagu näiteks templimägi, olnud pidevaks tülide ja vastuolude allikaks.

Juudi

Juudi traditsiooni kohaselt on Jeruusalemm, kus Jumal käskis patriarh Aabrahamil ohverdada talle oma poeg Iisak. Juudid ehitasid templi, mis oli iidse juudi jumalateenistuse keskus, Aabrahami ohverdamise kohale vanalinnas asuvale templimäele. Kohal seisis kaks hoonet, üks teise järel, esimene ja teine tempel. Esimeses templis asus Seppekirst, püha kast, mis sisaldas kümne käsuga kirjutatud tahvleid.

Läänemüür on osa Teisest templist ja judaismi kõige püham pühamu. See on kivimüür, mis tugevdas iidsetel aegadel templimäe läänepoolset külge. Müüri nimetatakse mõnikord ka nutumüüriks, sest juudid laususid seal kurblikke palveid, et leinata hävitatud templit.

Teised juutide jaoks pühad kohad linnas on kuningas Taaveti haud Siioni mäel ning juudi kalmistu ja prohvetite hauad Õlimäel, mis asub vanalinnast ida pool. Paljud Piibli tegelastega seotud paigad on pühad ka kristlastele.

Christian

Paljud Jeruusalemmas asuvad kloostrid, kloostrid, pühakodad ja religioossed seminarid tähistavad sündmusi Jeesuse elus ja kristliku kiriku kujunemisel. Piibli kohaselt õpetas Jeesus Jeruusalemmas ja tegi seal arvukalt imesid. Väidetavalt toimus viimane õhtusöömaaeg Siioni mäel asuvas ruumis, mida tuntakse ka Cenacle'ina (ka Coenaculum). Vanalinnas asuva Püha haua kiriku kohta räägitakse, et seal toimus Jeesuse ristilöömine (Golgata või Golgota), samuti tema matmine ja ülestõusmine. Kirik kuulub mitmetele kristlikele sektidele, algselt ehitas selle Konstantinus Suur, seejärel ehitasid selle ümber ja pühitsesid ristisõdijad 1149. aastal pKr. Hoone asub Via Dolorosa (Valututee) lõpus, mida peetakse teeks, mida mööda Jeesus kandis oma risti Golgatale. Oma järgijad nägid Jeesust viimast korda Õlimäel enne taevasse minekut. Kõik need paigad meelitavad igal aastal palju usupalverändureid.

Islami

Jeruusalemm on islami kolmas püha linn Meka ja Mediina järel Saudi Araabias. Moslemi traditsiooni kohaselt valis Muhammed algselt Jeruusalemma qiblaks: suunaks, kuhu moslemid peaksid palvetamise ajal vaatama. Hiljem käskis ta aga oma järgijatele, et nad peaksid palvetamisel vaatama Jeruusalemma asemel Meka poole. Muhammad olevat tõusnud taevasse kivilt, mida praegu katab kuldse kupliga pühamu, mida nimetatakse Kalju-kupliks. Kalju kuppel ja iidne Al-Aqsa mošee kuuluvad islami kõige pühamate paikade hulka. Need on peamised ehitised templimäel, mida moslemid nimetavad Haram al-Sharifiks (üllas pühamu).

Al-Aqsa mošee, mis on moslemite püha koht.


Läänemüür, tuntud kui Kotel

Arhitektuur

Jeruusalemma arhitektuur on segu vanast ja uuest. Vanalinnas on arhitektuurinäiteid igast linna ajaloo peamisest perioodist. Paljud iidsed ajaloolised paigad ja pühapaigad asuvad kaasaegsete kaubanduskeskuste ja tööstuspiirkondade lähedal. 1800. aastate lõpu ja 1900. aastate alguse arhitektuuris on näha Euroopa mõjutusi. Kasulikkus, mitte stiil iseloomustab uusi kortermaju, mida valitsus ehitas sisserändajate elamiseks. Paljudel hoonetel, nii vanadel kui ka uutel, on ühesugune välisilme, sest kõik ehitised peavad olema kaetud kreemikat värvi lubjakiviga, mida nimetatakse Jeruusalemma kiviks ja mida toodetakse lähedalasuvatest karjääridest.

Religioon Jeruusalemmas

Belz Beis HaMedrash HaGadol on suurim sünagoog Jeruusalemmas.

Sõpruslinnad ja sõpruslinnad

• New York City, Ameerika Ühendriigid (alates 1993)
• Praha, Tšehhi Vabariik

Partnerlinn

• Marseille, Prantsusmaa