Saalomoni tempel — piibliline Iisraeli esimene tempel Jeruusalemmas

Ilmaliste ajaloolaste arvates oleks tempel valmis umbes 960. aastal eKr. Babüloonlased hävitasid selle 587. või 586. aastal eKr. Rabbiinlikus kirjanduses öeldakse, et tempel seisis 410 aastat. Teose Seder Olam Rabbah järgi, mis on kirjutatud teisel sajandil pKr, ehitati tempel 832. aastal eKr ja hävitati 433. aastal eKr (3338 pKr). See on 165 aastat hiljem kui ilmalikud hinnangud.

Praeguseks ei ole leitud ühtegi kindlat arheoloogilist tõendit Saalomoni templi kohta ja ainus teave Esimese templi kohta Jeruusalemmas on Joosua, Kohtumõistjate, 1-2 Saamueli ja 1-2 Kuningate raamatutes.

Ettevalmistused templi ehitamiseks

Alguses tahtis kuningas Taavet ehitada Jumalale templi, kuid Piibli järgi ütles Jumal talle prohvet Naatani kaudu: "Sa ei tohi ehitada maja minu nimele, sest sa oled sõdalane ja oled verd valanud". Siiski valis ta templi ehitamiseks Saalomoni. Enne oma surma andis Taavet oma pojale Saalomonile templi ehitamise plaanid ning juhised preestrite ja leviitide kohta ning kõik templis teenimise tööd. Samuti andis ta Saalomonile oma raha, et aidata templi ehitamisel, ja palus rahval aidata anda rahakingitusi.

Kuningas Saalomon saatis sõnumi Tüürose kuningale Hiramile, kes oli olnud tema isa Taaveti sõber ja saatis Taavetile palju puid oma palee ehitamiseks. Selles sõnumis ütles Saalomon, et ta tahab ehitada Issandale templi ja palus Hiramil saata talle puid. Hiram ütles, et ta teeb seda, kui Saalomon annab puidu ja inimeste tehtud töö eest toitu. Nii andis Hiram Saalomonile kõik soovitud seedri- ja männipalgid ning Saalomon andis Hiramile nisu oma pere jaoks ja kakskümmend tuhat vanni (umbes 115 000 gallonit ehk 434 000 liitrit) oliiviõli. Kuningas Hiram raius puid maha ja saatis need parvedel Joppa-nimelisse paika. Sealt said nad puid üles Jeruusalemma viia.

Templi ehitamine

Piibli järgi: "480. aastal pärast seda, kui iisraellased olid Egiptusest välja tulnud, neljandal aastal, kui Saalomon valitses Iisraeli üle, ... teisel kuul, hakkas ta ehitama Issanda templit." (1Kuningate 6:1) Kuningas Saalomon tõi Huram-Abi, kelle ema oli lesk Naftali suguharust (üks Iisraeli suguharudest) ja kelle isa oli mees Tüürosest ja inimene, kes oli pronksitööline. Huraam oli väga hea igasugustes töödes. 2. Ajaraamatus 2:7 öeldakse, et ta oli "...osav töötama kulla ja hõbeda, pronksi ja raua, purpurpunase, karmiinpunase ja sinise lõngaga". Eriti hästi oskas ta töötada pronksiga. Kui kõik tööd, mida kuningas Saalomon oli templi jaoks teinud, olid lõpetatud, tõi ta sisse need asjad, mida tema isa Taavet oli Jumalale andnud, ja pani need templi varakambrisse. Niisiis "üheteistkümnendal aastal, kaheksanda kuu bul-kuus, sai tempel valmis kõigis oma üksikasjades, vastavalt oma kirjeldustele". (1Kuningate 6:38 NIV)

Templi pühitsemine

Kui tempel oli valmis, tõi kuningas Saalomon Issanda lepingulaua templisse ja pani kogu Iisraeli rahva sinna tulema ning nad ohverdasid nii palju lambaid ja karja, et "neid ei saanud kirja panna ega kokku lugeda". Siis täitis pilv templi - nii nagu Jumal näitas ennast telgis Siinai mäel, näitas ta end nüüd templis pilves. Siis kiitis kuningas Saalomon Jumalat. Ta ütles Iisraeli rahva ees pühenduspalve (Jumalale andmine). Ta palus Jumalal pidada oma lubadust kuningas Taavetile, et ta laseb kuningas Taaveti poegadel igavesti valitseda (mis kristluse järgi saab tõeks siis, kui Jeesus, Taaveti poeg, sureb inimkonna eest); siis lisas ta: "Aga kas Jumal tõesti elab maa peal? Taevas, isegi kõrgeim taevas, ei suuda sind mahutada. Kui palju vähem see tempel, mille ma olen ehitanud!" - tuletades rahvale meelde, et Jumal ei ole seotud templiga ja teda ei saa mahutada, kuigi ta on otsustanud tulla ja elada Iisraeli rahva juures erilisel viisil. Seejärel palus ta, et Jumal vastaks Iisraeli rahvale, kui nad palvetavad templi poole või templi juures; et ta kuuleks taevast, kui keegi teeb pattu või Iisraelile tulevad vaenlased või kui maal on põud või nälg, "...mis tahes õnnetus või haigus ka ei tuleks, ja kui mõni su rahva Iisrael palve või palve (palve, palve) esitab... siis kuuleks taevast, sinu elupaigast. Anna andeks ja tegutse; suhtu igaühele vastavalt kõigele, mida ta teeb, sest sa tunned tema südant (sest sina üksi tunned kõigi inimeste südamed), et nad kardaksid sind kogu aja, mil nad elavad maal, mille sa andsid meie isadele" (1Kuningate 8:38-40). Siis tõusis Solom püsti ja õnnistas Iisraeli rahvast ning andis Jumalale ohvreid: "kakskümmend tuhat veist ja sada kakskümmend tuhat lammast ja kitse. Nii pühitsesid kuningas ja kõik iisraellased Issanda templi" (1Kuningate 8:63, NIV).

Jumal tuleb Saalomoni juurde

Piibli järgi, kui Saalomon oli templi ehitamise lõpetanud, ilmus Jumal talle ja ütles: "Ma olen kuulnud palvet ja palvet, mille sa minu ette oled esitanud... Minu silmad ja mu süda on alati seal [templis, mille sa oled teinud]". Kuid Jumal hoiatas Saalomoni ka selle eest, kui tähtis on kuuletuda Jumala lepingule (tõotusele), et nautida selle õnnistusi, mitte selle needusi. Seda oli vaja, sest Jumal andis Saalomonile võimu ja rikkust, mis pani inimesi sageli unustama Jumala lubadust, mille ta oli nendega andnud.

Samuti andis Saalomon Tüürose kuningale Hiramile 20 linna Galileas, sest Hiram oli andnud talle kogu vajaliku seedri ja männi ning kulla. Aga Hiramile ei meeldinud need linnad, mis Saalomon oli talle andnud, ja ta ütles: "Mis linnad need on, mis sa mulle oled andnud, mu vend?". (1Kuningate 9:13, NIV) Ta nimetas neid Kabuli maaks (mis kõlab heebrea keeles nagu "kõlbmatu"). Tõenäoliselt oli Saalomon Hiramile rohkem võlgu jäänud, kui ta esialgu arvas, mistõttu ta oli andnud linnad Tüürose kuningale Hiramile märgiks, et ta maksab talle hiljem. 2Kr 8:1-2 ütleb, et hiljem, kui Saalomon sai rikkamaks - võib-olla Ophiri retke (1Kun 9:26-28;10-11) või Seba kuninganna külaskäigu tõttu.

Saalomoni tempel asus kuningapalee kõrval. Selle põrandaplaan oli nagu enamiku läänesemiitide tüüpi põrandaplaanide puhul. Varajane näide põrandaplaanist, mis jaguneb ulamiks, hekaliks ja debiriks (portikus, peasaal ja sisemine pühamu), on leitud Süüria Eblast (umbes 2300 eKr.) ja palju hiljem, kuid rohkem Saalomoni aja paiku, Tell Tainatist Orontese basseini ääres (umbes 900 eKr.). Nagu Saalomoni templis, on ka hilisemas kolmest osast koosnevas templis kaks sammast sissepääsu juures (Saalomoni palees nimetatakse neid Jakiniks ja Boasiks) ja see asub kuningapalee kõrval.

Jumala lepingulaegas paigutati sisemise pühamu - kõige pühama - sisse, mis oli umbes 30 jalga (umbes 9 meetrit) pikk, lai ja kõrge ning kaetud puhtast kullast. Saalomon kasutas templis palju kulda: ilmselt seetõttu, et särav kuld sümboliseeris Jumala hiilgust ja tema taevast templit (Ilm 21:10-11,18,21). Templi sees olid nikerdatud keerubid, palmipuud ja lilled. See meenutab Eedeni aeda, kus inimesed ei saanud enam elada oma patu tõttu. Tempel oli sümbol, et iisraellased võisid templi kaudu tagasi paradiisi tulla.

Mõned tänased avastused kordavad 1. Kuningate raamatus 6-7 esitatud sõnu.

Liigutatav pronksist bassein

Küprosel toimunud arheoloogilistelt väljakaevamistelt on leitud midagi, mis sarnaneb väga palju selle ratastega liikuva basseini, mida kasutati templihoovis.

Laud kohaloleku leiva jaoks

Megiddost leiti kivist altar, mille nurkades oli neli sarve. See annab hea ettekujutuse sellest, milline nägi välja templis olev kuldaltar. Samuti oli kullast tehtud ka kohaloleku leiva laud. Kohaloleku leib (kaksteist leivatükki, üks iga Iisraeli suguharu kohta) sümboliseeris pidevat ohvrit Jumalale, millega Iisrael näitas, et ta andis Jumalale seda, mida ta oma tööga teenis, ja et kõik, mida Iisrael oli saanud, oli Jumala õnnistus.

Lampide statiiv

Templis oli kümme lambiposti, viis kummalgi pool pühakoda (1Kuningate 7:49). Selliseid lampe on leitud mitmel pool Palestiinas, sealhulgas Hazoris ja Dotanis.

• Solomon
• David
• Tempel Jeruusalemmas