Pank: finantsasutus — hoiused, laenud ja keskpanga roll
Pank on finantsasutus, kus kliendid saavad raha säästa või laenata. Pangad investeerivad ka raha, et suurendada oma rahareservi. Nende tegevust reguleerivad seadused. Need seadused on eri riikides erinevad. Pangas töötavaid inimesi nimetatakse pangatöötajateks. Teatud pangad tegelevad otse avalikkusega ja ainult nendega on tavainimene kokku puutunud. Teised pangad tegelevad investeeringute ja rahvusvahelise valuutakaubandusega.
Kliendi raha võib hoiustada pangas. Pangad võivad anda klientidele laene, mille puhul on sõlmitud kokkulepe, et raha makstakse hiljem pangale tagasi koos intressiga. Näide on hüpoteeklaenu võtmine maja või korteri ostmiseks. Samuti võivad pangad kasutada hoiukontodelt saadud raha, et investeerida ettevõtetesse, et teenida rohkem raha.
Enamikus riikides kehtestab pankade eeskirjad valitsus seaduste kaudu. Keskpank (näiteks Bank of England) reguleerib, kui palju raha konkreetsel ajal emiteeritakse. See on riigi majandust mõjutav tegur ja valitsus teeb suured otsused. Need "emissioonipangad" võtavad vastu ja annavad välja münte ja pangatähti.
Pangateenused ja -tooted
Pangad pakuvad laia valikut teenuseid nii eraisikutele kui ettevõtetele. Peamised teenused on:
- Hoiused ja arvelduskontod – raha hoidmine, mugav maksete tegemine ja sissetulekute haldamine.
- Laenud – eraisikutele (näiteks hüpoteeklaenu võtmine) ja ettevõtetele; laenudele lisandub tavaliselt intressiga tasu.
- Makse- ja kaartideenused – deebet‑ ja krediitkaardid, interneti‑ ja mobiilipangandus, arveldused.
- Investeerimisteenused – investeerimisfonde, väärtpaberite vahendust ja nõustamist kasutavad nii eraisikud kui ettevõtted.
- Valuutavahetus ja rahvusvahelised maksed – import‑/eksportmaksete teenindus ja valuutakaubandus.
- Maksu- ja sularahateenused – sularaha hoiustamine, sularaha väljastamine ning pangatähtede ringlus.
Kuidas pank teenib raha
Pangad teenivad peamiselt intressimarginaalist: nad maksavad hoiustajatele väiksemat intressi ja küsivad laenuvõtjatelt kõrgemat intressi. Lisaks on tulu teenimiseks teenustasud (kontohaldus, ülekanded, kaarditehingud) ning investeerimistegevusest saadavad tulud.
Keskpanga roll ja rahapoliitika
Keskpank on riigi peamine rahapoliitiline institutsioon. Keskpanga põhiülesanded on:
- väljastada raha ja kontrollida müntide ning pangatähtede ringlust;
- määrata intressimäärasid ja juhtida rahapoliitikat majanduse stabiliseerimiseks;
- olla viimase abinõuna krediidiandja ehk lender of last resort, et toetada panku likviidsusraskuste korral;
- hallata riigi valuutareservi ja tagada finantssüsteemi stabiilsus;
- täita järelevalvet pangandussektori üle ning kehtestada nõuded reservide ja kapitali suhtes.
Keskpanga otsused mõjutavad laenu‑ ja hoiustasemeid ning üldist majandustegevust, kuna raha pakkumine ja intressimäärad kujundavad investeerimis‑ ning tarbimiskäitumist.
Panganduslikud riskid ja nende haldamine
Pangad puutuvad kokku mitmesuguste riskidega. Peamised neist on:
- Krediidirisk – laenuvõtja ei suuda laenu tagasi maksta;
- Likviidsusrisk – pank ei suuda lühiajaliselt rahavoogusid tagada;
- Tururisk – väärtpaberite ja intressimäärade kõikumisest tulenev kahjum;
- Operatsioonirisk – tehnilised vead, pettused või inimlikud eksimused;
- Õiguslik ja regulatoorne risk – seaduste rikkumine või muutused regulatsioonis.
Pangad haldavad riske mitmete meetmetega: krediidihindamine, reservide hoidmine, mitmekesistamine, kindlustused ja stressitestid. Riiklikud mehhanismid nagu hoiuste tagamise skeemid aitavad kaitsta eraisikute hoiuseid pankade probleemide korral.
Regulatsioon, järelevalve ja tarbijakaitse
Pankade tööd reguleerivad riiklikud seadused ja rahvusvahelised standardid (nt Basel'i nõuded kapitalile). Regulatsioonide eesmärk on tagada finantssüsteemi stabiilsus, kaitsta kliente ja vähendada süsteemseid riske. Pangad peavad täitma ka nõudeid seoses kliendi tuvastamisega (KYC) ja rahapesu vastase võitlusega (AML).
Digipank ja tänapäevased trendid
Mobiili- ja internetipankimine on viinud teenused kättesaadavaks 24/7. Pangad arendavad digilahendusi, nagu kontaktivabad maksed, automaatne finantsnõustamine ning API‑põhised teenused (avaandmed). Samuti mõjutavad sektorit tehnoloogiad nagu plokiahel, tehisintellekt ja finantstehnoloogia ettevõtted (FinTech).
Oluline teada eraisikuna pangaga suheldes
- Loe laenuleping ja intressitingimused hoolikalt — intress kulub laenu kogu eluaja jooksul.
- Küsi infot teenustasude, lepingutasude ja muude kulude kohta.
- Kaitse oma paroole ja kasutajatunnuseid — ära jaga neid kolmandatele isikutele.
- Pöördu reguleeriva asutuse poole või tarbijakaitse juurde, kui tunned, et pank on rikkunud sinu õigusi.
Kokkuvõtlikult on pank nii eraisikute kui riigi majanduse oluline lüli: ta vahendab raha, võimaldab investeerimist ja tarbimist, ning keskpankade ja seaduste kaudu aitab hoida finantssüsteemi stabiilsena.
Bank of England, asutatud 1694. aastal.
Ajalugu
Sõna pank pärineb itaalia sõnast banco, mis tähendab pinki, sest Itaalia kaupmehed tegid renessansiajastul tehinguid, et laenata ja laenata raha pingi kõrval. Nad panid raha sellele pingile.
Elementaarsed finantsandmed on teada juba ajaloo algusest peale. Enne kirjapildi leiutamist tehti savist kirjeid.
17. sajandil hakkasid kaupmehed oma kulda ladustama Londoni kullasseppade juures. Kullaseppadel olid oma hoidlad ja nad võtsid tasu kaupmeeste kulla hoidmise eest. Lõpuks hakkasid kullassepad neile jäetud kulla abil raha laenama ja maksid kulla eest ka intressi.
Bank of England alustas pangatähtede emiteerimist 1695. aastal. Vanim veel olemasolev pank on Monte dei Paschi di Siena Itaalias Sienas asuv Monte dei Paschi di Siena, mis alustas tegevust 1472. aastal.
Pangandustegevus
Pank pakub tavaliselt järgmisi teenuseid:
- Arvelduskonto
- Tšekkide kogumikud
- Säästukonto
- Rahaturukonto
- Hoiuse sertifikaat (CD)
- Individuaalne pensionikonto (IRA)
- Krediitkaart
- Deebetkaart
- Hüpoteek
- Investeerimisfond
- Isiklik laen
- Tähtajaline tagatisraha
- Automaatne pangaautomaat
- Tehingukonto
Pangatüübid
- Ühenduse arengupank: reguleeritud pangad, mis pakuvad finantsteenuseid ja krediiti vähekindlustatud turgudele või elanikkonnale.
- Maa arenduspank: Pikaajalisi laene andvaid eripanku nimetatakse maaarengupankadeks, lühendatult LDB-deks. LDB ajalugu on üsna vana. Esimene LDB loodi Jhangis Punjabis 1920. aastal. LDBde peamine eesmärk on edendada maa ja põllumajanduse arendamist ning suurendada põllumajandustootmist. LDBd pakuvad liikmetele pikaajalist rahastamist otse oma filiaalide kaudu.
- Krediidiühistu või ühistupank: mittetulunduslikud ühistud, mis kuuluvad hoiustajatele ja pakuvad sageli soodsamaid intressimäärasid kui tulunduslikud pangad. Tavaliselt on liikmesus piiratud konkreetse ettevõtte töötajatega, kindla piirkonna elanikega, teatud ametiühingu või usuorganisatsiooni liikmetega ja nende lähimate pereliikmetega.
- Postisäästud: riiklike postisüsteemidega seotud hoiupangad.
- Offshore-pank: madala maksustamise ja reguleerimisega jurisdiktsioonides asuvad pangad. Paljud offshore-pangad on sisuliselt erapangad.
- Hoiupank: keskendub hoiuste vastuvõtmisele ja hoiustajatele intressi maksmisele.
- Ehitus- ja liidumaa pangad: asutused, mis tegelevad jaepangandusega.
- Otsepank või ainult internetist lähtuv pank on pangandustegevus ilma füüsiliste pangakontoriteta, mis on kavandatud ja rakendatud täielikult võrguarvutite abil.
Küsimused ja vastused
K: Mis on pank?
V: Pank on finantsasutus, kus kliendid saavad raha säästa või laenata.
K: Mida teevad pangad klientidelt saadud rahaga?
V: Pangad investeerivad raha, et suurendada oma rahareservi, ja võivad kasutada hoiukontode raha ettevõtetesse investeerimiseks, et teenida rohkem raha.
K: Kes reguleerib seda, mida pangad teevad?
V: Seadused, mis reguleerivad seda, mida pangad teevad, on eri riikides erinevad, kuid seda, mida nad teevad, reguleerivad seadused.
K: Mida teevad pangatöötajad?
V: Inimesi, kes töötavad pangas, nimetatakse pangatöötajateks.
K: Milliseid asju saavad kliendid pankades teha?
V: Kliendid saavad pankades raha säästa või laenu võtta. Näiteks on hüpoteegi võtmine maja või korteri ostmiseks.
K: Kes vastutab pankade eeskirjade koostamise eest?
V: Enamikus riikides kehtestab reeglid pankade jaoks valitsus, kes tegutseb seaduste kaudu.
K: Milline on keskpanga roll?
V: Keskpank, näiteks Bank of England, reguleerib, kui palju raha emiteeritakse konkreetsel ajal, mis on riigi majanduse tegur. Need "emissioonipangad" võtavad vastu ja annavad välja münte ja pangatähti.
