Keskpank: definitsioon, ülesanded, rahapoliitika ja järelevalve

Keskpank: definitsioon, ülesanded, rahapoliitika ja järelevalve — selge ülevaade valuutast, intressidest, rahapakkumisest ja finantsjärelevalvest riigi majanduse turvalisuse tagamiseks.

Keskpank (või reservpank) haldab riigi valuutat, rahapakkumist ja intressimäärasid. Keskpank on riigi finantssüsteemi keskne asutus, mille peamised eesmärgid on hinnastabiilsuse tagamine, makromajandusliku stabiilsuse edendamine ning finantssüsteemi usaldusväärsuse ja toimivuse toetamine.

Põhiülesanded

Keskpangad täidavad mitmeid olulisi funktsioone, sealhulgas:

• Rahapoliitika kujundamine ja elluviimine – eesmärgiga kontrollida inflatsiooni ja toetada majanduse tervislikku kasvu.
• Raha emiteerimine – keskpank emiteerib riigi raha ning kontrollib üldist rahapakkumist.
• Finantsstabiilsuse tagamine – järelevalve ja makromajanduslike reeglite abil vähendatakse süsteemset riski.
• Kommertspankade järelevalve – keskpangad teostavad tavaliselt järelevalvet oma riigi kommertspankade üle, et ennetada riskantset või petturlikku tegevust.
• Viimane laenuandja (lender of last resort) – kriisiolukorras võib keskpank pakkuda likviidsust, et vältida pangajooksu ja sügavamaid finantsprobleeme.

Rahapoliitika ja peamised tööriistad

Keskpanga rahapoliitika suunab majanduse üldist rahapakkumist ja lühiajalisi intressimäärasid. Seda tehakse mitme tööriista kaudu:

• Poliitiline intressimäär (nt baasintress) – keskpank muudab seda, et mõjutada laenukulude ja säästmise taset majanduses.
• Avatud turu operatsioonid – riigivõlakirjade ost ja müük, et reguleerida pankade likviidsust.
• Reservinõuded – kommertspankadele kehtestatud kohustused hoida osa hoiustest keskpangas, mis mõjutab krediidi andmise võimet.
• Diskontointingimused ja tagatislaenud – keskpanga pakutavad laenutingimused pangale likviidsuse ajutiseks suurendamiseks.
• Kvantitatiivne lõdvendamine (QE) ja muud mittetraditsioonilised meetmed – majanduse tugevdamiseks väga madalate intresside tingimustes.
• Forward guidance – kommunikatsioon tulevaste intressimuudatuste ja poliitikasuuna kohta, et kujundada turu ootusi.
• Valuutainterventsioonid – vajaduse korral valuutaturul sekkumine ning valuutareservide haldamine.

Järelevalve ja regulatsioon

Keskpankadel on tavaliselt ka järelevalvevolitused. Need volitused on mõeldud selleks, et vältida pangajooksu ning takistada kommertspankade ja muude finantsasutuste hoolimatut või petturlikku tegevust. Järelevalve hõlmab:

• pangandus- ja likviidsusnõuete kehtestamist;
• kapitali- ja riskijuhtimisnormide kontrolli;
• pingetest teavitamise ja žestiooni sekkumismehhanismide loomist;
• koostööd teiste finantsregulaatorite ja riiklike asutustega makromajanduslike riskide haldamiseks.

Iseseisvus, vastutus ja suhe valitsusega

Keskpankade ja valitsuste vaheline suhe on riigiti erinev. Paljudes riikides püütakse tagada keskpankade nominalne või tegelik iseseisvus, et rahapoliitikat kaitsta lühiajalise poliitilise surve eest ning keskenduda pikaajalisele hinnastabiilsusele. Samas peab keskpank olema demokraatlikult juhitava riigivõimu ees ka vastutav ning selgitama oma otsuseid parlamendile ja avalikkusele.

Roll finantskriisides

Kriisiolukordades on keskpangad sageli võtmeisikuteks: nad võivad anda likviidsust, teha erakorralisi varaoste, koordineerida rahvusvahelisi sekkumisi ning toetada finantsstabiilsust. Selline roll toob kaasa vajaduse selgete reeglite ja läbipaistvuse järele, et minimeerida moraalset riski ja tagada usaldus.

Ajaloost ja näited

Vanim keskpank on Bank of England. Suurimad pangad on praegu Euroopa Keskpank (EKP) ja Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv. Keskpangad võivad ajalooliselt olla väga erineva ülesehituse ja mandaatidega: mõned keskenduvad eelkõige inflatsioonikontrollile (inflation targeting), teised laiendavad mandaati ka töötuse või majanduskasvu toetamisele.

Juhtimine ja nimetamine

Keskpanga juhatajat nimetatakse tavaliselt keskpanga presidendiks, presidendiks või esimeheks. Juhatuse koosseis, ametiajad ja nimetamismenetlused on riigiti erinevad ning mõjutavad keskpanga otsuste iseseisvust ja poliitilist sõltumatust.

Kokkuvõte

Keskpank on riigi finants- ja rahapoliitika keskus, mille tööriistad ja volitused ulatuvad intressimäärade määramisest kuni kommertspankade järelevalveni. Selle peamine roll on tagada hinnastabiilsus ja finantssüsteemi usaldusväärsus, mis omakorda toetab pikaajalist majandusarengut. Keskpankade tegevus on tasakaalustatud vajaduse vahel olla piisavalt iseseisev poliitilisest surveast ning samas avalikult ja demokraatlikult vastutav.

Küsimused ja vastused

K: Mida juhib keskpank?

K: Milline on keskpanga roll kommertspankade järelevalves?

K: Millised volitused on keskpankadel selleks, et vältida pangajooksu ja takistada finantsasutusi tegemast hoolimatuid või petturlikke asju?

K: Mis vahe on kommertspangal ja keskpangal?

K: Milline on maailma vanim keskpank?

K: Millised on maailma suurimad keskpangad?

K: Milline on keskpanga roll seoses riigi riigivarafondiga?

Otsing