Bank of England — Ühendkuningriigi keskpanga ülevaade
Bank of England on Ühendkuningriigi keskpank ja üks maailma mõjukamaid finantsasutusi. See on eeskujuks, millel põhineb enamik kaasaegseid keskpanku. Pank loodi 1694. aastal peamiselt selleks, et tegutseda Briti valitsuse pangana ja laenuandjana; pank on tänaseni valitsuse pankur. Alates asutamisest oli Bank of England eraomanduses kuni riigistamiseni 1946. aastal.
Ajalugu ja staatus
Tegemist on maailma suuruselt teise vanima keskpangaga (Rootsi Riigipanga järel) ja ühe maailma vanima pangaga üldse. 1997.–1998. aastal anti pangale rahapoliitiline sõltumatus: 1998. aasta Bank of England Act andis õigusliku aluse panga operatiivsele sõltumatusele rahapoliitika kujundamisel ja lõi Rahapoliitika Komitee (Monetary Policy Committee, MPC). Pank kuulub küll täielikult valitsusele, kuid rahapoliitika osas tegutseb sõltumatult.
Põhiülesanded
- Rahapoliitika: panga Rahapoliitika Komitee juhib rahapakkumist ja määrab ametliku intressimäära (Bank Rate) eesmärgiga tagada hinnastabiilsus ja toetada majanduskasvu.
- Finantsstabiilsus: Bank of England töötab finantskriiside ennetamise ja leevendamise nimel, hallates riske süsteemses finantssüsteemis. Selleks tegutsevad panga juures ka Finantspoliitika Komitee (Financial Policy Committee, FPC).
- Rangealane järelevalve: alates 2013. aastast vastutab pank ka osa kommertspankade ja finantsasutuste järelevalvest läbi Prudential Regulation Authority (PRA), mis on osa Bank of Englandist.
- Lender of last resort: pank võib täita viimase abinõu laenuandja rolli, pakkudes likviidsust pangandusasutustele süsteemse riski korral.
- Valitsuse pangandus- ja võlamenetlus: pank peab valitsuse arveid ja on seotud riigivõla haldamisega.
- Makse- ja arveldussüsteemid: Bank of England haldab ja järelevalvab olulisi makseinfrastruktuure, näiteks reaalajas suurte summade arveldussüsteeme.
- Pangatähtede emiteerimine: pank emiteerib panku pangatähti Inglismaal ja Walesis ning reguleerib kommertspankade poolt emiteeritavaid pangatähti Šotimaal ja Põhja-Iirimaal.
Pangatähtede õigus ja praktika
Pank on üks kaheksast pangast, kellel on õigus emiteerida pangatähti Ühendkuningriigis. Tal on pangatähtede emiteerimise monopol Inglismaal ja Walesis, samas kui Šotimaal ja Põhja-Iirimaal võivad ka kommertpangad välja anda paberraha, mida Bank of England reguleerib, nõudes vastavate summade tagamist. Bank of England haldab ka valitsuse väärtpaberite ostuprogramme (quantitative easing) ja muid meetmeid, millega mõjutatakse rahapakkumist ja finantsturge.
Juhtimine ja institutsionaalne struktuur
Panga juht on Governor, kelle abil töötavad mitmed asejuhid (Deputy Governors) ning erinevad komiteed, sh Rahapoliitika Komitee (MPC), Finantspoliitika Komitee (FPC) ja Prudential Regulation Authority (PRA). Bank of Englandi juhtimise ja kontrolli teostab Court of Directors (nõukogu), mis vastutab panga strateegilise juhtimise eest.
Rahandusministeeriumil on seadusest tulenev reserveeritud õigus anda MPC-le korraldusi erandjuhtudel — näiteks "avalike huvide ja äärmuslike majandusolude" ilmnemisel —, kuid sellised korraldused peavad saama parlamendi heakskiidu 28 päeva jooksul.
Peakorter ja kultuuriline tähendus
Panga peakorter asub alates 1734. aastast Londoni peamises finantspiirkonnas, City of Londonis, Threadneedle Streetil. Seda tuntakse laialdaselt ka hüüdnimega The Old Lady of Threadneedle Street või lihtsalt The Old Lady. Pangal on ka muuseum (Bank of England Museum), kus on eksponeeritud ajaloolisi rahalisi esemeid ja selgitatakse panga rolli majanduses.
Kriisireaktsioonid ja hilisem areng
Bank of England mängis keskset rolli 2007–2009 finantskriisi ajal ja ka 2020. aasta COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisi leevendamises. Pank kasutas intressimäära alandusi, likviidsusabi ning laiaulatuslikke varade ostuprogramme (QE), et toetada finantsturge ja majandustegevust. Samuti on pank tugevdanud nõudeid ja stressiteste kommertspankadele, et suurendada süsteemi vastupidavust tulevaste šokkide korral.
Viimased juhtkonna muutused
Mark Carney asus Inglismaa keskpanga presidendi ametikohale 1. juulil 2013. Ta järgnes Sir Mervyn Kingile. Carney oli esimene mittebriti, kes seda ametikohta täitis, ja juhtis panka kuni 2020. aastani. Pärast tema ametiaega on panga kuulumisi ja juhtimist edasi arendanud järgnevad kubernerid (governors); alates 2020. aastast on panga juhiks olnud Andrew Bailey (märkus: nimetused ja ametiajad võivad olla ajas muutunud).
Kokkuvõte: Bank of England on Ühendkuningriigi rahapoliitika, finantsstabiilsuse ja makseinfrastruktuuri keskne institutsioon. Kuigi pank on valitsuse omand, on selle roll rahapoliitika kujundamisel sõltumatu, ning ta täidab mitmeid laiaulatuslikke funktsioone alates pangatähtede emiteerimisest kuni süsteemsete riskide haldamiseni.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Bank of England?
V: Bank of England on Ühendkuningriigi keskpank, mis loodi selleks, et tegutseda valitsuse pankurina, ja on siiani Briti valitsuse pankur.
K: Millal oli Bank of England eraomanduses?
V: Bank of England oli eraomanduses alates 1694. aastast.
K: Millal võttis valitsus Bank of Englandi üle?
V: Valitsus võttis Bank of Englandi üle 1946. aastal.
K: Kas Bank of England on rahapoliitika kujundamisel sõltumatu?
V: Jah, kuigi Bank of England kuulub täielikult valitsusele, on ta rahapoliitika kujundamisel sõltumatu.
K: Milline on Bank of Englandi roll pangatähtede emiteerimisel Ühendkuningriigis?
V: Bank of England on üks kaheksast pangast, kellel on õigus emiteerida pangatähti Ühendkuningriigis. Tal on pangatähtede emissiooni monopol Inglismaal ja Walesis ning ta reguleerib pangatähtede emiteerimist Šotimaa ja Põhja-Iirimaa kommertspankade poolt.
K: Kes juhib Bank of Englandis rahapakkumist ja intressimäärasid?
V: Inglismaa keskpanga rahapoliitika komitee juhib rahapakkumist ja intressimäärasid.
K: Kes järgnes Sir Mervyn Kingile Bank of Englandi presidendina?
V: Mark Carney järgnes 1. juulil 2013 Sir Mervyn Kingile Inglismaa Panga presidendina.
