Paberraha
Pangatäht (Ameerika Ühendriikides ja Kanadas üldtuntud kui veksel) on paber, millega pank lubab nõudmisel maksta pangatähtede omanikule. Koos müntidega moodustavad pangatähed kogu kaasaegse raha sularahavormid. Münte kasutatakse üldiselt madalama väärtusega rahaühikute puhul ja pangatähti kõrgema väärtusega rahaühikute puhul.
Algselt määras raha väärtuse selle materjali väärtus, millest raha oli valmistatud, näiteks hõbe või kuld. Palju väärismetalli kaasas kandmine oli aga tülikas ja sageli ka ohtlik. Alternatiivina anti välja pangatähti. Rahalises mõttes on rahatäht lubadus maksta kellelegi raha. Pangatähed olid algselt lubadus anda teatav kogus väärismetalli igaühele, kes paberi esitas. Inimesed võisid maksta asjade eest, andes pangatähe ja seega ka pangatähega lubatud väärtuse (tavaliselt kuld- või hõbemüntidena, mida hoitakse panga võlvikus).
200 Türgi liiri pangatäht
Valge 5 naelsterlingi pangatäht, mis anti välja 1935. aastal
Maailma varaseim paberraha, Songi dünastia, 11. sajand
Viiekümne viie dollari pangatäht "kontinentaalvaluutas"; Benjamin Franklini lehtede kujundus, 1779
Pangatähed Euroopas
Euroopas olid esimesed paberrahad paberist "mündid", mis anti välja 1574. aasta Hispaania piiramise ajal protestantlikus Leydenis (tänapäeval Leiden) Madalmaades. Leydeni hinnanguliselt 14 000 elanikust suri üle 5000, enamasti nälga. Isegi nahk (mida sageli kasutati hädaolukorra raha loomiseks) keedeti ja kasutati inimeste toitmiseks. Raha loomiseks võtsid elanikud lauluraamatute ja kirikukirjade kaaned ja paberi ning lõid paberist planšetid, mida löödi samade stantsidega, mida varem kasutati müntide vermimiseks.
Esimesed korralikud Euroopa pangatähed andis 1660. aastal välja Stockholms Banco, Rootsi Panga eelkäija, kuigi pangal lõppesid 1664. aastal pangatähtede lunastamiseks vajalikud mündid ja ta lõpetas samal aastal oma tegevuse.
Pangatähed Ameerikas
Prantsuse Kanadas kasutati alates 1685. aastast mängukaartidele käsitsi kirjutatud hädaolukorra paberraha.
1690. aastate alguses andis Massachusettsi lahe koloonia esimesena kolooniatest välja püsivalt ringluses olevad pangatähed. Püsivate nimiväärtuste ja trükitud pangatähtede kasutamine võeti kasutusele 18. sajandil.
Ameerika Ühendriikides kiirendas väärismetallide asemel kasutatavate pangatähtede avalikku vastuvõtmist osaliselt täitevmäärus 6102. Selle korraldusega ähvardati igaüht, kes hoiab pangatähtede asemel üle 100 dollari kulda, maksimaalselt 10 000 dollari suuruse trahvi ja maksimaalselt kümneaastase vangistuse ähvardusega. Sarnaseid meetmeid võeti kogu maailmas, sarnaste tulemustega.
Pangatähti hoitakse sageli rahakotis.
Küsimused ja vastused
K: Mis on pangatäht?
V: Pangatäht on paber, millega pank lubab nõudmisel maksta selle omanikule.
K: Milleks kasutatakse münte?
V: Münte kasutatakse üldiselt madalama väärtusega rahaühikute jaoks.
K: Miks võeti pangatähed kasutusele?
V: Pangatähed võeti kasutusele seetõttu, et suure hulga väärismetallide kaasas kandmine oli tülikas ja sageli ohtlik.
K: Mis määrab raha väärtuse?
V: Algselt määras raha väärtuse selle materjali väärtus, millest see oli valmistatud, näiteks hõbe või kuld.
K: Mis on rahatäht rahalises mõttes?
V: Rahanduslikus mõttes on rahatäht lubadus maksta kellelegi raha.
K: Mis oli pangatähtede esialgne eesmärk?
V: Pangatähtede algne eesmärk oli olla lubadus anda väärismetallist teatud summa kellelegi, kes paberi esitab.
K: Kuidas kasutati pangatähti asjade eest tasumiseks?
V: Inimesed võisid asjade eest maksta, andes pangatähe ja seega pangatähega lubatud väärtuse (tavaliselt kuld- või hõbemündid, mida hoiti panga võlvikus).
