Massachusettsi lahe koloonia oli 17. sajandil Põhja-Ameerika idarannikul asuv inglise asula, mis rajas aluse hilisemale Uus-Inglismaale. Koloonia keskused olid see, mis tänapäeval on Salemi ja Bostoni. Bay Colony kontrollis ja hõlmas laiemalt alade üle, mis hiljem moodustasid osasid tänapäeva Massachusettsi, Maine'i, New Hampshire'i, Rhode Islandi ja Connecticuti osariikidest. Koloonia asutamine ja varajane areng olid tihedalt seotud puritaanliku usu, ettevõtluse ja Inglismaalt saabunud asunike suundumustega.
Asutamine ja juhtimine
Koloonia algatati peamiselt 1620.–1630. aastatel, kui puritaanid otsisid võimalust rajada Uues Maailmas oma usulised ja poliitilised põhimõtted. John Winthrop oli üks silmapaistvamaid juhte: ta tuli Massachusettsisse 1630. aastal ja teenis pikka aega koloonia kubernerina. Winthropi tuntakse ideest luua „linna mäele“ — eeskujuliku, vaimsete ja moraalsete standarditega kogukonna ideaal — ning tema juhtimisel kujunes Massachusettsi lahe kolooniast tugeva usulise korra ja enesekorraldusega asula. Samal ajal tekitas selline religioosne lõimumine ka sisepingeid: koloonias esinesid erimeelsused usupraktika ja poliitika üle ning mõnikord said need aluseks lahknemisele või väljarännetele teistele aladele.
Koloniseerimise algatused ja immigratsioon
Uude Maailma tõi asunikke mitu ettevõtmist. Esimene neist oli Dorchesteri ettevõte, mis püüdis alustada asustamist varasemal ajal, kuid see oli ebaõnnestunud suurel määral organisatsiooniliste ja majanduslike raskuste tõttu. Teine ning laiemalt mõjuv struktuur oli Massachusettsi lahe kompanii, mis 1628. aastal (ametlikult tihti 1629. aasta dokumentidega) sai tugevama aluse ja hakkas aktiivselt asunikke tooma. See kompanii oli edukas — 1630. aastatel saabunud suurema laevastiku järel kasvas koloonia elanikkond kiiresti ning suurema sissevoolu tõttu tuli Uus-Inglismaale kokku ligikaudu umbes 20 000 inimest suurema „Great Migration“ perioodi jooksul.
Suhted põliselanikega ja sõjad
Esialgu olid kolonistid sageli põlisameeriklastega suhteliselt leebes kontaktis: toimus vahetuskaup, liitud ja vahel ka abi rinde- või majanduslikes küsimustes ning paljudes kohtades olid suhted ajutiselt sõbralikud. Kuid kui eurooplaste surve maadele kasvas ja arusaamad maa omandist erinesid, tekkisid üha sagedasemad erimeelsused ja vaidlused maapiiridega. Põliselanikke eristasid kolonistidest arvukad kombeid, elulaad ja eri ühiskondlikud korraldused — need erinevused ning ressursside pärast võitlemine viisid sõjaliste kokkupõrgeteni. Kõige tuntumad konfliktid olid Pequoti sõda (1636–1638), millele järgnes mitmete aastate vältel pingestunud piirikonfliktid, ning 1675–1676 puhkenud Kuningas Philipi sõjaks nimetatud laiem lahingutevoor. Need konfliktid põhjustasid mõlemapoolselt suuri kaotusi: paljude asulate hävimine, põlisrahvaste surm ja äraajamine või ümberasumine ning kolonistide eluaseme ja turvalisuse muutused. Pärast sõjakäike muutusid paljud indiaanlased rahumeelseks või pidid kolima mujale, kuid tagajärjed olid laiaulatuslikud — nii inimmõõtmeliselt kui ka kultuuriliselt ja territoriaalselt.
Majandus, kaubandus ja poliitika
Massachusettsi lahe koloonia majandus põhines algselt põllumajandusel, kalapüügikultuuril, laevalehtel ja puidutööstusel ning kiiresti kujunes oluline roll ka merendusel ja kaubandusel: koloonia teenis raha Inglismaaga kauplemisel, aga samas loodi laialdased sidemed ka Lääne-India riikidega (tooraine ja lõpetoodete vahetus, transporditeed jne). Majanduslik edu võimaldas koloonial laieneda, investeerida sadamatesse ja toetada oma kogukondi, kuid tõi kaasa ka konkurentsi teiste kolooniate ja põlisrahvastega.
Koloonia poliitiline staatus muutus 17. sajandi lõpul. Aastatel 1686–1689 püüdis Inglise kroon üha enam keskset kontrolli kehtestada Põhja-Ameerika kolooniate üle, mis viis Dominion of New Englandi loomisele ja kohalikest omavalitsusvormidest kõrvaldamisele. Kuningas James II soovis tugevdada kuningavõimu ja ühtlustada haldust, mis tekitas tugevat vastuseisu kolooniast pärit elanike hulgas. (Algtekstis mainitud kodusõda viitab siiski teisele, varem toimunud Inglismaa sündmuste perioodile; 1642–1651 toimunud Inglismaa kodusõda ei olnud otseselt seotud 1686. aasta Dominioni loomisega.)
Pärast Inglismaal toimunud võimsamaid poliitilisi pöördeid (Glorious Revolution 1688) ja James II tagandamist sai Massachusettsi olukord uue lahenduse: 1691 anti välja uus kuninglik chart, mille alusel 1692. aastal asutati Province of Massachusetts Bay — selles ühendati varasemad Massachusettsi lahe koloonia ja Plymouthi koloonia ning mõningad teised alad. Selle reorganiseerimisega määrati kuberner tihti kuninga poolt, kuid kolonistidel jäi teatud määral mõjuvõimu asjade korraldamisel, eriti kohaliku assamblee kaudu, mis kontrollis osa avalikest kulutustest ja kohalikku õigusloomet.
Järeldus
Massachusettsi lahe koloonia mängis olulist rolli Uus-Inglismaa kujunemises: see oli puritaanliku mõtte, merenduse ja kaubanduse keskus, kus tekkisid tugevad kogukondlikud tavad, aga ka konfliktid maa ja võimu üle. Selle pärand on nähtav nii tänapäeva New Englandi linnades, seadustes kui ka Ameerika koloniseerimise ja põlisrahvastega seotud keerulises ajaloos.
